Sõnale valge leiti 1032 luuletust
mida annavad juurde sõnad
nad on kogu aeg olemas
nagu pilv pärast talve
mu õues lehtima hakkav
kask aastatega auku
kulunud tee
loomisest saadik
hall olnud taevas
mida annavad
sõnad juurde sellele
mida näed ja kuuled
hommikust õhtuni iga päev
olemist mis sõrmede all
nagu veri soontes tuksleb
süda et lööb hing on alles
enam olema ei pea pikas
talves värsside püüdmiseks
pliiats olema terav valvel
meelel kinni püütud ekstaasist
õhetamas korraks palged
ka see leht võinuks jääda
siiski trükimustast puutumata
lihtsalt valgeks
Tuled kustu!!!
Kodus ei saa eelkõige rahu
selle pärast, kuidas tuli põleb
uus kord mulle ei mahu
aga hakkama saada tuleb;
isa alati kontrollib
et tulesid põlema ei jäeta
see, kes seda teha valib
satub sitaks suurde hätta;
sest kui olusi ei adu, tõuseb kisa
sest arve juba praegu kallis
number igale poole teeb lisa
ainult miljardär uusi makse sallis;
kas siis edaspidi pere seltsis
võin isegi telekat vaadates pihku panna?
või et vanemate keskel poeg tüdrukuga seksis
kui muud lõbusat nagu peeruvalgel teha ei anna;
üks päev juba, kui tulin koju
läksin vetsu saatsin tüdru .....
Sel kevadel Sa ei tulnudki
Sel kevadel Sa ei tulnudki mu juurde.
Kas tõesti minu armastus läks tuulde?!
Kas liialt õrnalt sosistasid huuled?
Ma siiamsani vaevlen armuvalus suures.
Ei usu ma, et läksid teise juurde,
uut kevadet otsima.
Minu südames on kevad palju suurem,
ilma Sinuta mul hing ei rahu saa.
Valge kirjatuvi ilmutas end unes,
tiiba ripsutas
ja lendas minema...
Mina hingeahastuses suures
ei saanud pisaraid pidama.
Sel kevadel Sa ei jõuagi mu juurde,
kuid kõik kevaded ei ole otsa saand.
Tean, kunagi jõuad minu juurde ühel kevadel-,
seda kindlalt ma tean.
verre tagasi tuli
meel kuis hellub kui
mõtlen Sinust mu arm
keel suus sõnu otsib selleks
päev päikest saab täis
mu valule peale kui puhusid
tegid põsele pika pai
verre tagasi tuli
toomeõites valge mai
hing kinni jäi sirelite kobaraisse
minna tahtis nende sisse
sellest õnnest kurk äkki itkes
kaua võttis enne kui üle sai
las hing läheb hukka
pärast pikka halli
valget talve
puude soontes
iga pungani oksal
voolama hakkab mahl
heleroheliseks värvuks
talv otsa maja taga
raagus olnud kask
meel ära nüüd kaob
Emajõe luhta
sinilille kevadesse
hilja jõuad õhtul tuppa
säärikud viskad
rõõmsalt nurka
las hing kui tahab
läheb sellest nüüd hukka
et on plikaks kevade kaenlas
Kevad südames
Kas oled vaadand sinilillel' silma,
ülast valget tervitand,
kullerkupul' kummardand,
lõosilmal naeratand?
Pääsusilmalt päästet küsind,
karikakart armastand,
nurmenukult aru pärind,
piibelehte hellitand?
Kevadel neid tundeid tunned,
siis kui loodus ärkamas.
Siis, kui päikesekiir poeb põue,
hinges, südames kõrvetab.
Õue läen, kui kevad on käes
Hommikul ärgates õue ei vaata,
kuid mõtlen, miks on nii valge?
Kas tõesti väljas soojakraad ootab?
Vaatan välja, hüppa või hange!
Soojakraade olemas nullkomaseitse,
kuid ikka ei rahusta see,
talv võib ju näidata väikeseid võite,
õue läen, kui kevad on käes!!
- Tarmo Selter -
2023
Elu
Raske on elada sedasi,
kui hing on vaeva täis,
kui mure lükkab sind põlvili,
kui kõik lootusetu näib,
kui süda kortsu kisub sees,
kui pea on tühjust täis.
Rahus ulbitsevad merelained-,
ikka kaldale ja tagasi...
Taamal merel valge puri,
tuules lehvib minuni,
kajakate kisaksrjed
valusalt lõikavad südame.
Merehõng on oivaline,
päike nahka kõrvetab.
Aina kaugemale läheb, tõttab
hingest mure, mis muserdab
ja jõub kätte päev,
mis hingepõhjani rõõmustab.
Kevadlinnuke
Linnuke siristas oksa peal
ja lund saputas tiiva pealt.
Siuts, siuts,
lume all on kesake, kesal väike pesake,
pesas lumepallike,
justkui valge munake.
Kohal kevadlinnuke,
kus on kaunis kevade?
Siutsub oksal linnuke,
peagi paistab päikene,
ootama peab veidike!
Plikana
Sa puhtevalgusena
mu päeva tulid
kui juuni valge
õites palav juuli
pilk kaua otsis
poiste seast
Su silmi huuli
neid hetki palju oli kuumi
kus patja nutsin
et suu Sind suudlemata
jätta suutis
öö piinaks muutis
Sa vahel nüüdki
päeva valgusena tuled
kus kestab edasi
me igavene suvi
haiget tegev juuni
Siiski on ju kevade
Päike tõusis nagu varem,
külmakraadid saatmas teel,
ehkki aeg see kevadisem,
rohi valgemaks sai veel,
luues hetkeks talvetunde
selles külmas kevades,
kuni vaikseid koidutunde
saatmas on soe päikene,
sulatades tee ja muru,
lumehelvest paitades,
selleks veidi aega kulub,
siiski on ju kevade.
- Tarmo Selter -
2023
Nagu november
Ilm on nii hall
sombune, rõske ja sünge
ümbrust katab tume vall
kevade nägu on toodud õnge;
ma olen vast ainus töll
kes ootab tagasi lund
algab uus valge möll
näen sellest und;
et maad suudleb valge kiht
mil praegu kevadet ikka pole
vaja eelmise aastaaja siht
sest praegu ilm õues liiga kole;
ja tahaks Soomaale hiljem minna
ainult hiljem saan 5. aastaaega
paadiseiklust oodata sinna
kuna praegu pole olnud aega
LUULEKEVAD
Täna tahaksin hõigata õhku,
et kõikide kõrvad kuuleks:
„Trotsides kainuse rõhku,
ma kevade kuulutan luuleks!"
On värssideks kellukad valged
ja stroofideks sinililled
ning mõõtudeks musträsta viled,
lõppriimideks lõokese triller.
Veed voolavad vabavärsid
ja liblikalennud on lüürikaks!
Kes vaadata-kuulata kärsib,
tunneb südames sõnade muusikat...
Abielu
oma kindla jäärapäisusega
mis on meile suguvõsast vereliini kaudu kaasa antud
ei saa ma kunagi abielluda valedel alustel
võimalik, et see on liiga seebiooperlik
aga kui mu ema õnnistust ei anna
abielu ei sõlmita
kui sul on tütar
ja mõtled tema õnnele
ei kujuta ette,
et hakkaks peigmehe abistajaks
vaid ikka võrdseks partneriks
abistavaks kooseluks
on olukordi, kus on sõlmitud liidud
valedel alustel
ja kui sisend, taotlus on juba vale
kuidas teed kiirkorras registreemist
lihtsalt seetõttu, et oli vaja
riigilõivu muidugi odav maksta
aga elu on rohkem kui .....
Battlefield 1
Sorri, et ära olen olnud
vähe lullasid kirjutanud
kuna tööd on rohkem valgemal ajal
ja lõbu seisneb actioni najal;
otse arvuti taga kodus
ekraani sisse nägu kadus
arvutimängudesse, mis legendaarsed
mõned paremad, kui teised;
Pizza Tower ja Battlefield 1
toimub dopamiini suur müks
ilmasõja õudused ja varustus
virtuaalselt vaim karastus
olen näinud igat rinnet
kannan ette oma hinnet
selleks on 5+
olen õnnelik nagu Jänku Juss;
ONLINEs igas meeskonnas 20 liiget
kaks osapooöt teevat pinget
7 eri rahva seas
vereiha ja surm on peas;
ründaja, tugi, arst .....
talvest lahkudes
põllul lapitekina
lumest järgi vaid
viimsed valged siilud
veres üles ärganud
puhtuse janust
meelel ammu
ununend siirusest
hing nende vastu
vaid korraks talvest
lahkudes liibub
*
põllul lapitekina
lumest järgi vaid
viimsed valged siilud
talv otsa olnud
lumevalgus puhtus
ka öös pimedas
teel libedal
hing nende vastu
tänuks siiski korraks
lahkudes liibub