Sõnale valge leiti 1028 luuletust
Rise Against - Hero Of War
Ta ütles: "Poeg, kas sa oled maailma näinud?
Noh, mida sa ütleksid, kui ma ütleksin, et saaksid?
Kanna lihtsalt seda relva, saad isegi palka."
Ma ütlesin: "See kõlab päris hästi"
Mustad nahast saapad, nii kirkalt läikiv
Nad lõikasid mu juuksed maha, kuid see näeb hea välja
Marssisime ja laulsime, kõik saime sõpradeks
Kui me õppisime võitlema
Sõjakangelane
Jah, see minust saab
Ja kui ma koju tulen
Nad on mu üle kuradi uhked
Ma kannan seda lippu
Hauda, kui pean
Sest see on lipp, mida ma armastan
Ja lipp, mida ma usaldan
Lõin jalaga ukse sisse, karjusin käs .....
vaade aknast
männi rohelistel okstel
lumi valge seda nähes
elu haljus puhtus valgus
teevad meele tusast malbeks
ka hämaras detsembris
ööl mõnel kargel
kui metsa kohal
Suurt Vankrit härga hunti
peremees Peedut kohtad
nende kannul silm
Linnuteel ehk aastatuhandeid
veel kaasa läheb taevast tonksab
*
nagu majal räästad
millal tilkuma hakkab
mu lumevalge
talvest tardunud meel
puhtaks sulanuna
ta leian eest
kui oksal pung
läheb lõhki tund
aknad pärani on
palavusest valla
meel üleni on selle
hetke sees kuhu päike
valgust aina juurde kallab
.....
Sõbra sünnipäeval
kui kuhtub keha
nähtavaks peab saama hing
see mis temas lill ja lind
sinitaeva valge pilv
verre tulvav kevad
ilujanus silm
suvepäeva hele paiste
mis all mis ülal meri sügav
tiik rohetav vaikne
Sa kõike seda
nagu õde venda emba
nii hoiab lembes meel
on alles sinus see
Langenud
Ma mõtlen
ingel küll
miks on sinu tiivad
alati stardivalmis
miks pole need kui lindudel
kehapidi kokku pakitud
Kas sa kardad midagi
ehk saatanat
tõsi- kuna oled kodust na kaugel
tundud na haavatav
ehk kardad mind
päriselt mind teadmata
mind- loomulikku inimest
ehk kardad iseennast
kardad langemist
kardad et lõpetad minu käte vahel
Ära karda
mu ingel mu iludus- tule
minu juures on ennegi ingleid käinud
kõik nad on rahule jäänud
tiibadega pole seni ükski olnud
aga vaevalt need segavad
ilus oled sa küll
ehk teistest ilusamgi
luba- ma vaatan sind lähemal .....
Mäletan üht jõuluaega
Mäletan üht jõuluaega,
kui hing mul väga valutas
ja süda seest mul tahtis tulla,
kippus välja jõuluaal.
Need jõulud olid mustad mulle,
siis lundki ei olnud maas,
ja taevaski kõik oli sünge,
puudus ainsam lumeraas.
Täna tunne on mul teine,
olen valust üle saand,
märkan kauneid jõule jälle,
valge lumi katab maad, valgust täis on ilmakaar.
Rõõmu sünd
Oi, mis rõõmpäev on täna,
valgust nägi üks silmatera!
Ilma sündis lapsuke uus, sel
imelisel advendi ööl.
Öögi silmad olid sära täis,
kuuketas jagas soove häid.
Kristallvalged tähed taevast alla sadasid,
kõikjale rõõmusõnumeid jagasid.
Oi, mis rõõmupäev on täna,
väikest ilmakodanikku tervitada!
Rõõmu toogu tal iga päev,
et õnnest puudu ei jääks ükski päev!
Ilus oled advendiaeg
Advendiaeg on ilus ja hea,
teda ikka meeles ma pean.
siis küünlad löövad särama, süda kiirelt põksuma
ja hing täitub rahuga.
Valge lumi advendiaega ilu toob,
ehitud kuusk rõõmsa meeleolu loob,
hingesoppi ootusärevus poeb,
advendiaega kui imelist muinaslugu loed.
Ilus, ilus advendiaeg, meeles ja hinges oled mul kogu aeg.
Sära silma kõigile,
rahu hinge, südame!
Päkapikuke väike
Päkapikuke väike
teeb oma käike
sumpab ringi paksus lumes
hiilib ringi lapse unes
Päkapikuke väike
teeb oma käike
piilub sisse akendest
otsib tühja sussikest
Päkapikuke väike
teeb oma käike
jätab jälgi valgel lumel
ikka laste juurde tuleb
Päkapikuke väike
teeb oma käike
kannab rõõmu kingikotis
jõuluvana kingid kotti toppis
Päkapikuke väike
teeb oma käike
väsimatu on ta hing
ei puhka enne, kui pole näinud SIND
Peidan valu 10
Täna õhta kõik naised on noored
kadrisant üleni valges kalpsab
nad hingest ära viskavad oma voored
ning ka mõni minu maja ees seisab;
koputas uksele üks blond neiu
punased põsed, sinisilmne ja ees naeratus
peale kommi tahtis saada peiu
kuidagi tuttav on ta, see mu avastus;
on veel purjus ja annab oma numbri
lubades raha eest lõbusat aega
lubas kutsuda mind oma kambri
mida jagab oma sõbrannadega;
andis õhumusi ning ära koperdas
pimedusse kaaslannate sekka
silmaringi see juhtum avardas
seega palju muretsesin ikka;
ette ajanud võltsi naeratuse
naine küsib mi .....
Karge talv
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud .
Mõni päev on talvest helgem,
siis taevaski on pisut selgem.
Karge talv, kui ta tuleb,
siis külma võetud saab see maa
ja linnud loomad-kõik on mures,
kust siis söögipoolist saab?
Siis on metsarajad umbes
paksu lumekoore all-.
Metsaelanikel on nii raske,
kätte saada söögigramm.
Karge talv ei anna armu,
vaikib linnukeste suu.
Putukad, kõik sügavale puukoore varju,
peitu pugenud on ju.
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud.
Kuuled kuidas pakane paugub,
aina paugub ja paugub... .....
mälu teeb haiget
Sain öösel unes Sinult
tindi ja sulepeaga
möödunud sajandist
valgele paberile
kirjutatud kirja
oled armunud rääkisid selles
Onegini kombel liiga kaua
kord vaatasin Su silmadesse
Sinust Puškini Tatjana oli saanud
tähtedel armsatel paberil
kaua peatus pilk lõpuks ohkasin
jah haiget tegin siiski saatust tänan
et Sind kohtasin
aastaid hiljem põlvitada võib
tänus meel selle hetke eest
Väikese päkapiku suured tunded
Nägin päkapikku kuuse taga,
istus seal ja oli vaga.
Habemel kiirgas valge lumi,
hõbedane kuub ulatus põlvedeni.
Ta üle kuldne kuukiir säras,
ja lumetutte täis oli kuusepuu.
Lumehelbed langesid tasa, tasa,
õrnal naerul oli päkapiku suu.
Ei saanud ma kuusest eemale minna,
koos päkapikuga jäin valvama sinna.
Nii hinge läks mul see eriline kuusepuu,
valvama jään teda terve jõulukuu.