Sõnale valge leiti 1027 luuletust
Juulit armastan ma väga
Juulit armastan ma väga-ta on magus maasikas.
Juulit armastan ma väga-ta on maitsev kukeseen.
Juulit armastan ma väga-ta on esimene valge klaar.
Juulit armastan ma väga-ta on puhas sinimeri.
Juulit armastan ma väga-ta on ilusa linnulaulu kõla.
Juulit armastan ma väga-ta on päiksekiire sära.
Juulit armastan ma väga-ta on valgete ööde kuninganna.
Juulit armastan ma väga-ta on kuum ja armastav süda.
Juulit armastan ma väga- ta mu sünnipäeva sära.
Pastorbaator
Ainult USA's seda kõige enam
kus elutase on kenam
ning osariikides pühamutes leidus
kurje saladusi, mida peidus;
näin' uudistes välismeedias
kes kohtus karistus ootas
seisab käeraudades vana manipulaator
näost ära, et ta pastorbaator;
ehk pedofiilist kirikupapi
kes ei käi läbi kapi
et altaripoisse vägistada
neid pattu tehes orjastada;
kasutab risti, et lüüa perse
ja toimub valge väljapurse
altari poisid/tüdrukud ei sünnita
ära muretse, seks on probleemita;
ava oma suu kristuse ihu jaoks
vaevalt end papi tagasi hoiaks
perse ka laiali aja
sest Issandat .....
Hing, kes omab keha
Vahepeal ma unustan ära,
et ma olen Hing,
kes omab keha, mitte
Keha, kes omab Hinge...
Hing on mu päris sisemus,
see, mis koostab mulle praeguse elu kogemuse.
Oi, neid enne jaanipäeva on palju,
kui päev on veninud nii pikaks,
et saab enda sahtleid tuulutada
ja pesta puhtaks valged kleidid,
et neid jaaniööl kanda...
Imeline ja inetu,
seesama võrdlus,
hetkega võib muutuda...
Hoides ennast,
ei saa me alati hoida teisi
ja valides ennast
ei saa me alati valida teisi.
Tahtes teistele head, hoides ja kaitstes,
jätame iseenda vaeslapse rolli.
Kui su piirid .....
Sirel ja kastan
Poleks kevadet ilma õiteta
suve ilma kevadeta
mida saadab sirel ja kastan
neid veel õitsemas vaatan;
akna teen lahti
aroom peab samat mahti
nagu toomingas mais
lõhna ilmaruum täis;
õisi kollast, lillat, valget
roosat ja violetset
õues aedades ja alleel
mesilastel ka hea meel
Koroona lahendus Põhja - Koreas
Meie kõikide Suur Isa
Kim Jong Un kutsub
lähedalt ja üle aisa
kuulama, mida Ta lausub;
Põhja - Korea on loonud lahenduse
mis hõlmab koroona nakkusi
ületanud arstiteaduse
nii meie maal pole haigusi;
tooge oma sandid siia
me paneme kuuli pähe
pole mõtet haiglasse viia
mulda ja tuld laipadele pole kunagi vähe;
oma perega sa läbi astu
see on parim ravi eales
uute ravimatu tüvede vastu
neile, kel pole lootusi alles
abi saate meilt
pole vaja, et muretseksite
nõuame ainult teilt
et kommunismi ülistaksite;
kõik kapitalistidest põrsad
tõmmud ja Euroopa val .....
tüdrukuna
need valged ööd
jälle magada ei lase
kortsub tekk ja ase
tuppa nõrgub tunde
kardinate vahelt
koiduvalus õnne ootust
rõõmust tulnud ei-tea-kust
akna taga öö et pole must
hing õitsmisele avatud
sa äkki joobud
kõigel omatahtsi tulla lased
et unuks uni sootuks
meel justkui vipsis peaga
temast kergelt loobus
Ommik
Kas on midagi,
mida Sina minu kohta ei teaks,
ma arvan,
et mitte
Vähemalt,
kui oleksid tahtnud teada,
siis oleksid sellele valgele jänesele järgnenud,
sügavamale ja sügavamale,
kõik oli seal näha,
leitav ja tajutav
Ma ei tee midagi niisama,
üldiselt järgin enda sisetunnet,
kui ma seda ei kuula,
siis leian end üldiselt kuskil jamas
See on nagu niit
või nagu leivapuru teel,
et Koju tagasi jõuda
Ma ei tea milline see Kodu küll on,
aga mind tõmbab sinnapoole,
see nähtamatu vägi
jah ehmun sellest
Juunitanka
tee ääres leeder
üleni valgeis õites
rääk üksi sonnis
öös vaikust katki torgib
nii lihtne see õnn ongi
*
jah ehmun sellest
kui juunis heldes
aias variseb pojeng
tema järel peenral iiris
minema säeb end
kesk õitsmist pillavat
jääb äkki haigeks meel
kui jäänuks ilust ilma
tas kustuks õite leek
vastu varisenud õisi
hing lööks ära end
justkui ära läheks ilmast
kallis õde-vend
Pöördes ilm
Päike piilub pilve tagant,
täna veidi aralt.
Kogu taevas tinakarva,
hiilib vihmasagar.
Tuulesuu on soe, kuid vali,
liiva üles keerutab.
Tulemas on kõuemürin,
kuskil juba paugutab.
Valged raheterad suvel!
Aga nad ei riku meelt.
Üllatusi pöördes ilmast,
tuleb aina juurde veel.
elust enesest
sokke kraanikausis pesen
vaarikavärvi loojanguga aknas
kõik su ümber
nii lihtne ja ehe
et muud midagi
polegi tarvis tahta
õhtu tuleb
valge lumi kinni katab
mida meel ei talu
enda alla matab
ilma pärast valu
*
ao valges
ootab mind Sõna
mu ukseta puuri lind
noka vahel oks haljas
et sellele toetuksin
päeva minnes
seni pea kohal teeb ringe
kuni teele
ma minema pole hakanud
öö endas katki kaksanud
"Otsin su isa konte, aga ei suuda eristada neid orja omadest"
Olen kosmopoliit,
nagu ütles end Diogenes olevat
Justkui mustlane,
liigun sinna, kus on soojem koht,
palmipuud ja ahvid, kes tarbivad alkoholi
Kus ei ole sini-must-valge,
on hoopis lilla-kollane ja must
Ja nii on
Pealegi,
mis on šovinism toonud?
Ainult sõda, sõda ja veel kord sõda
Ah jaa,
mul tuli midagi meelde,
kas kosmokraatia niikuinii meid ees ei oota,
seda siis, kui tõesti tahame kunagi tähtede poole lennata ja maailmarahu leida?
Rulle - poiss
Vanaemal on toakass, mis pehmeke
lumivalge väike kaisukaruke
ta on mõnus ja tore vanake
Rulle on kodulooma nimeke;
"klõps - klõps" kõnniskleb
pole vaja tal nelja tuba
tahab seltsi, siis ise tuleb
sest mõtleb paitamisele juba;
pole vaja tal jalutuskeppi
18 a, sööb, joob ja ise end peseb
ajab end laiali mööda treppi
nagu vorst, mis päikse all küpseb;
pooleldi siiam on ta tõug
ei saa paitamisest kunagi siiber
kui saab meilt kõdi tema lõug
igaühega on suur sõber
tänus emale
kui oma plikaohtu emaga
koos saaksin veel põlvitada
sulgunud õitega ülastega õhtu ees
heledas aprillis
rõõm silmis
hetki lahti sõrmitseda
helde olemise seest
tundes koosneme mõlemad
kõiksuse vaikusest
lumede sulaveest
me meeli nilpsab mais
toomingate valge leek
suus sõnu söestab vahel
valus emakeel
saanud saatuseks mõlemal
elus kannatada üksteise eest