Sõnale valge leiti 1028 luuletust
Eesti ajalugu
Ega ei saagi ausalt aru, kuidas me püsima jäime, Brockmann luuletab me lugu.
Ega me muud, kui sajandite tuhk ja tuhandete aastate kaja, tuul puhub tuhka, katel kajab,
See, kes valitseb me minevikku, juhib tulevikku ja olevik on pelgalt hallutsinatsioon,
Tartu linn kannatab Põhjasõjas, Käsu Hans laulab laulu,
Igavesti ootame oma valget laeva, laeva, millest saab meie hukatus ja unustus.
Kristjan Jaak peab end tõeliseks eestlaseks.
Eestlane, ise ei mõista, käib oma aurukatla ümber.
Elu ja surm, me lõpmatu tants ümber aurukatla, surm ja elu.
Looduseusku ennemp kui Juma .....
Taas sajab laia valget lund
Seda oligi arvata,
et lumi salaja hakkab sadama.
Jõuluimed tasapisi kohale jõudma,
hingest ei saa ju rõõmul lasta minna.
Imeline jõuluaeg on ja jääb
meie juurde nüüd iga päev.
Jõuluaega hoiavad taevased väed,
palju imesid veel tulemas näed.
Jõuluajal kallikesel
imed hakkavad sündima,
sündima ja tulema,
meie keskel olema.
Jõulud tulevad valged ja lumega
Alles see oli, kui lumi säras
ja valge lumevaip kattis maad.
Kuused olid üleni paksus lumes,
kuuserõõmu koju tõi jõulusaan.
Nüüd vihmapisarates maa,
tuju on veidi nullis ka.
Ei kogu rõõm saa veel kaduda,
sest jõulud tulevad valged ja lumega.
Kas tunned juba jõulude hõngu?
Kas tunned juba jõulude hõngu,
maitsvate piparkookide lõhna?
Kas tunned kuusepuu vaigust aroomi
ja säraga ehtimise soovi?
Kas tunned ingleid valgetiivulisi,
keda taevasse toodi ja loodi?
Kas tunned abistavat kätt oma kõrval,
see nii jõulude moodi?!
Valgus
Kas tõesti sulab lumi ära,
imbub maapõuesse?
Kas tõesti valgus kaob ära,
annab pimedusele järele?
Usun ikka jõuludesse valgetesse,
valge kuu paistesse.
Lumes tuiskavaid saane tahaks näha,
olla jõulusära valguses.
Usk ja rõõm toovad lume tagasi
ei siis valgus kustu iialgi.
Meeled ja mõtted kõik on põnevil,
valguskiir paistab silma ometi.
Igatsev jõulusoov
Sädeleval talveteel,
õndsa jõuluõhtu eel
kõnnin õhtuhämaras,
härmailu säramas.
Peatun lagendikul laugel,
mõtlen Sulle, kes Sa kaugel.
See hinges tundevõrku koob,
ja hetke mälestuseks loob.
Nii ennast ära petta võin,
et Sinuga koos sõin ja jõin,
ning küünlavalges olime
lihtsalt teineteisele.
Mul hinges ainus jõulusoov -
veel kordki olla nõnda koos.
Sest kuigi eraldi me teed
Sa siiski veel mu südames.
Seepärast tahan, et sa teaks,
kus kaugel ka nüüd viibid Sa,
Sul kauneid pühi soovin ma!
Külmakargel koduteel
neid soove kordan veel ja veel,
ku .....
Maha pühkida...
Uuel aastal alata uuelt leheküljelt
pühkida aknaklaasilt maha kõik
mahasadanud lumi
ja vaadata ennast
ja enda kaudu teisi enda ümber
kas see täidab või raiskab mu ressursse?
ja kui raiskab,
siis kas on sellel mingi tasakaalupanus, vahetus,
midagi, millega ennast taastada?
Tühjaks ja valgeks lüüa kogu plats
ainult nii saab selgust
kui oled aastaid põgenenud iseenda valu eest,
siis ühel hetkel mõtled,
kas valusam on olla suhtes ja jätkata
või nutta aasta agoonias, aga olla
raske otsuse juhul mõistuses selge
igal asjal on piir
ja kui me endale piire ei teadvus .....
Selge peegeldus
selge tugev ja aus peegeldamine
suudab teha peeglisse vaatamise nii tõeseks,
et isegi küünlaleek ei värele
kui autentsus lööb esile
ja kui vähe on inimesi,
kes tänapäeval veel avatud südamega
haavatud olekus suudavad tunnistada oma vigu
mitte käia süüdlasi otsimas
või nendele näpuga vibutamas
need, kes su vabandusi ei talu
need ei suuda ka ennast välja vabandada
nende jaoks on elu kui tippsport
kus iga kukkumine on kui paanikaosakond
kuhu kindlasti sattuda ei tahaks
konstruktiivsel kriitikal on alus
ja on alati võimalik ennast muuta,
seni kuni hindad ja l .....
Piparkook
Sünnipäev mu koolivennal
ta midagi erilist kingiks ei taha
teatab uhkelt, kuidas küünal
tort ja tilu - lilu teeb egole paha;
ehk midagi söödavat?
Midagi sellist praeguse aja kohta?
polnud peas midagi paremat
kui niisamu värki ei tahta;
parem kui tort, SELVERis käisin
ostsin tainast, ise kingi teen
laua jahuga mätsin
minu kunst kujusi teha on peen;
sain üleliigset glassurist ka lahti
ainult roosat ja valget
oli juurde lisada mahti
vaja teha kunsti õiget;
vorme polnud vaja, näpsasin
ise pikaks lauale valmis
ühe korra ahju lennutasin
ja kurat peitub sii .....
Sula
jääpurikas räästas
hakkas tilkuma
meelele kevad meenus
trepp majal saab
lumest peagi paljaks
maa tagasi haljaks
nagu jõgi jääst veri
vabaks üleni talvest
lumest valgest
*
seesama vaikus
valgus hall kuis ka
muud ei otsiks silm
kõik vaid tardunud
valge kogu ilm
tee ääres hang on
saanud üksnes kõrgemaks
männid rohkem
mattunud lumme
mets jäänud unne
aknast tuppa tuleb lume
valgus mul peatub Su pilk
täis rahu ja malbust