Sõnale valik leiti 193 luuletust (pop)
Vastupandamatu kaos(jäätis)
külm ja kõva,
vastupandamatu
end anda mul ei taha
siiski hammustan
väikse tüki, murran
šhokolaadi jäämäe tipu
tõrgud, kuid su võtted
mäkerdasid käed, nüüd
limpsin need puhtaks
tasapisi sulad,kuum
tean, sul pole valikut
üha kaugemale uuristan
oma painduva kühvliga
juba olengi sees
pillad magusaid tükke
teele, et lõbusam näiks
murdub pooleks rüü
kõik kohad on sind täis
söön nõrkuseni, lakun
ela(n/d) kord vaid
Õnnelik ema
Mõistus jaburalt tunnetest tulvil.
Mu pojal on sünnipäev!
Aeg armutult enese aastatel hulbib
ja aina edasi läeb...
Meenub õhtu ja öö ja ta saabumistund -
hing pilgeni armastust täis.
Veel hommikuhakul ei saanud ma und,
mu elu kui muinasjutt näis.
Ja tänagi uhkusest pakatab põu -
teha valikuid oskab ta õigeid.
Kuigi maailm nüüd pole vaid kodune õu,
tean, et hakkama saab elus kõiges.
Armastuse laps
Mu südamel on roosa padi,
sellel puhkab minu hing.
Taevalik on tema nimi.
Sellel padjal puudub hind.
Juba ammu enne sündi
teadsin, et vist läheb nii:
viskan vette õnnemündi
ja meile tuleb Ingeli!
Millal iganes ma tahan,
et mul olla oleks hea –
lihtsalt tema peale mõtlen,
pannes padjale ma pea.
Mu südamel on pehme padi,
sinna toetub minu hing.
Padja sees on pärlid kuldsed,
püüriks ümber valgusring.
Millal iganes ma vajan,
et teil olla oleks hea –
Ingeliga juttu ajan…
Mina paremat ei tea.
/Mari Uri/
Detsember
Nüüd lumepilvedesse
loojang vajub
ei ole vahet
päeval ega ööl
ja lobjakas ja
pikad vihmasajud:
need aastalõpu
viimsed meistritööd.
Pilk eksleb
hingesoppe pidi
ja silme ees on
läinu panoraam:
on omajagu
samme tehtud tagurpidi
nii mõnes asjaski
on muutund arusaam.
Kui tasakaalus
üldse olid kaalud?
Mis trikke vahel tegi
heitlik meel?
Kes ära kadus ja kes
ikka kõndis
me kõrval pisut
konarlikul teel.
See aastalõpu
kerge raskus
ja unistus,
mis ootab ees…
Ei saa ju öelda
nagu kõigel oleks
minna lastud,
ei saa ju öelda
.....
Tänapäev..?
Kas on Sinu südames siis nii palju kurjust ja julmust?
Et naudid ilma kaastundeta, kui keegi kuskil kannatab?
Kas sisemuse täiteks oled palunud isekust ja külmust?
Miks siis tegelikult öösiti, Sa pisaraid patja summutad?
Need, kes sellised olla tahavad ja on, ei ole inimesed,
nad on tühjaks imetud jäänused, täiesti läbipõlenud.
Peaks rahast ja asjadest tähtsamad olema ligimesed,
kuid seda oleks vist liiga palju oodatud, olen mõelnud.
Tänapäeval, kus tähtsamaiks on positsioon, raha ja võim,
Tavalisel südamega inimesel, kellel ei ole pungil rahakott,
A .....
Süü
Õhtu on mähkunud uttu
Su kalmul ei kustu küünlad nüüd...
Öö pimeduses kuulda on nuttu
ja oma hingelt ei saa ma süüd!
Miks lahkusid meie juurest nii vara!?
Jättes meile leina nii valusa...
Minnes siit meie juurest ära,
ei enam tagasi tule Sa...
Peame Su valikuga leppima,
Kandes Sind endiselt südameis
Hinges võin hüüda appi ma,
Süda on valust veel pisarais...
On õhtu mähkunud uttu
Süütan kalmul punase küünla...
Varjan päikseprillide taha nuttu
ja nende taga oma süüd ma...
(By Iti 04.10.12)
elu on surm ja surm on elu
Keeran elule selja ma
tahan ära minna ma ka
sest elu on raske
ja surm on kerge
ma ei taha enam elada
ja seda rasket kooremat kanda
ma tahan minna
kuhugi kaugele linna,
mis seitsme maa ja mere taga,
kus elu on kerge
ja surm hoopis raskem
kui surm on tõesti see
see unenägude tee
kui tõesti uinudes sureme
ja surres lihtsalt uinume
kui surres näeme und
ja unes näeme surma
siis tahan ma surra
ja mitte kunagi tagasi tulla
sest uni on kerge
ja elu on raskem
elus peab tegema valikuid
unes aga teed mida õigeks pead
unes näed neid keda tahad
elus .....
Jõluvana kingitused
Ukse taga jõulumees
raske valik on tal ees
mõtle, mõtle hoolega,
mida jõuluks kinkida?
Ema tahaks soojat salli
õde aga roosat palli.
Isa sooviks kootut mütsi,
mina hoopis teksapükse.
Aga kingiks hoopis komme?
Rõõmu, tarkus täna-homme?
Head tuju ägedat,
tervist õnne vägevat!
Õige viis
Kes ma olen
kust ma tulen
kuhu lähen siit
kurvi taga olemas ehk
mõni mõistlik viit
Palju kordi
olen juba
liialt kaldund teelt
kuigi mõistan kosmopoli-
tiivselt mitut keelt
Jaga mulle oma süda
kaasa talismaniks
et ma seekord
täpse suuna
ja kompassi valiks
Tahan näha läbi seinte
lõigata kõik nurgad
minna vastu lootusetust
köita rahvahulgad
õnnistada inimesi
nagu nähtud ette
usaldades - löömata
hirmu-risti ette
Kes ma olen
kust ma tulen
kuhu liigun siit
sõber - ainult südamega
kuulen õiget viit
mis vilistades viitab
kus on labürindiniit –
.....
Elust !
Me elus võib olla palju värve ilusaid,
ning palju erinevaid ja uskumatuid tundeid.
Ning sõnu palju tundelisi ja väga mõjukaid,
ja palju erinevaid häid ja halbu tegusid.
Me elus võib olla viha ja armastust,
kuid samas on siin ka võitte ja kaotusi.
Me elus võib olla kurbust kui hoolitsust,
kuid samas on siin ka piinasi ja võitlusi.
Me elus võib olla palju koledat ja ilusat,
kuid samas on siin ka kaitset ja üksindust.
Me elus võib olla palju enesekindlust säravat,
Kuid samas on siin ka pettumust ja tundelisust.
Me elus võib olla palju radu ja valikuid,
kui .....
Mida ma kaotan?
Mida ma kaotan,
kui ma ei võida?
Kuhu ma jõuan,
kui üldse ei sõida?
Kellega räägin,
kui vaikib mu suu?
Kuidas ma valin,
kui huvitab muu?
Haaravad pihud
hoidmas on liiva.
Pudiseb teri...
neid haare ei riiva.
Pakume sõbrale
avatud kätt.
Hinnaks on, teadagi -
hüvastijätt.
/Mari*Uri/
Igatsen
Öös mustas pimedas
Päikest täis liival
Vihmas või tuules
Tormis või põuas
Tunnen Sind siin
Mis siis, et nii kaugel
Siinsamas enda kõrval
Tunnen Sind lähedal
Kas neid silmi sügavaid
Huuli mahedaid
Kas puudutust taevalikku
Või hoopis südant nii puhast
Seda ei tea
Aga tean vaid, et igatsen
Igatsen ja mäletan
Kuidas Sind armastan
Sel ööl..
Sel ööl, kui saatus ühe kaheks lõi,
valu vaegsus iial ei piinanud meid.
Aeg, meie haavade põimumise tõi,
kuid siiski, tahtmatult igatsen neid.
Need sidusid meid nähtamatul moel,
kaasa toomata jäi sel ajal raev.
Nüüd seisad sina püsti viha toel,
ja mind saadab vaid nukker vaev.
Mu hüljatud kindel eneseuhkus,
iga päev sinuta kui taevalik põrgu.
Soovid, tuul kõik minema uhtus,
südames vaid valu vaikselt nõrgub..
Maivis L.
Love letter
Ma ei suuda oodata seda , et sind juba näeks,
tahaks lihtsalt kõndida ja hoida kinni su käest,
tahaks oma huultega ma puudutada sind,
tahaks ,et sa lihtsalt tuleks ja kallistaksid mind,
tahaks õhtu enne uinumist käsi panna ümber sinu,
tahaks ,et sa ütleksid mulle "sa oled nüüd minu",
need kõik asjad on ju tegelikult juhtunud,
kui oma silmad olen korduvalt sulgenud,
kuid tahan seda momenti, seda hetke,
tahan võta sinuga midagi rohkemat ma ette,
ei suuda kannatada enam järgmist poolikut kõne,
sa võiksid teha juba selle valiku ,sest hetke olukord on nõme,
si .....
Taevalik hetk
Taevalik hetk mind puudutab,
su unustamatu kirg lummab mu südant.
Sa oled mulle seltsiks iga hetk,
kui üksildasena ma tunnen end.
Oli veel päike igas päevas,
olin veel õnnelik, muretu, rõõmus.
Olid veel sina alati mu kõrval,
Olime veel suurepärased sõbrad.
Veel päevi oli väärikaid, kauneid,
kui me koos vaatasime laineid.
Kui siis päevad möödusid,
ja Sa mulle selja pöörasid.
(Gloria)
Avalik
Avalikud tegelased
salamisi unistavad,
solaariumide mausoleumes
ilumahlu pruunistavad.
Küll on raske, kui ei tohi
kodu-uksi paotada,
vaid tuleb õigeid näotalonge
teatud nurgal jaotada.
Küll on kurnav, kui on palju,
mida kahju kaotada…
Kaasatundmist, andeks-andi
kõikjale saaks laotada.
/Mari*Uri/
