Sõnale valjapaas leiti 25 luuletust
elutahe
Ma istun voodil,
käes "pliiats" veretindiga.
Tahan olla paremas, seal kaugel kuskil.
Tõmban enda nahale joone surma sooviga.
Aga, mis siis, kui ma lihtsalt lähen,
äkki kõigest mis piinab pääsen?
,,See pole väljapääs ju",
aga äkki on see ainus, mis vabastab mu?
Kaua ma olen veel siin maailmas,
juba ammu soov surra minus ju tärkas.
Aga sina, sina oled mu viimane tahe elada,
oled ainus, kes suudab mu lahkumist peatada.
Vaikus
Hommikuti on kuulda sügavat vaikust,
millest kumab läbi vaid kaunis linnulaul,
ülejäänud elu justkui tardus
nagu stardijoone taga enne, kui kõlab pauk.
Seda vaikust on mõnus nautida,
samal ajal päikest aknast vaadata,
elu jooksul on nii mõndagi vaja valida,
rahu, vaikus ja armastus - neid tahan tunda ja jagada.
Kodus vahel juhtub, et ärkan kõige varem,
koridoris ainult minu samme on kuulda,
ka tuult, kui mõnes toas avatud on aken
ja muidugi vaikust, mis kõike maagiliseks muudab.
Vaikus võib tekitada mõnel ka hirmu,
eriti öösel mööda tänavaid minnes,
ette .....
Mängu lõpp
Meid on tabanud ülestunnistus,
Usu, siirus on ainuke väljapääs,
Peame sihkama läbi puhaste läätsede,
Kas õnn või valu ootab meid künnisel?
Läksime sinuga ootamatult lahku,
Tõtt eitasid sa, ma rääkisin mõistu,
Tunded üksteise vastu on tahkunud,
Ning suunad enam ei ristu...
Ühine aeg teisenes küündimatuks,
Võiks aga õitseda, kui läheks kõik teisiti,
Kustusid rõõmu isikustanud küünlad,
Ometi kunagi oleme naudelnud reisi,
Meie mängu lõpuni välja viinud süü,
On leidumas mitte mõlemas meis,
Peaksime üksteist küsima – „Mis nüüd?“,
Tundub, .....
Üheskoos
Üheskoos on olla tore,
olla kui üks suur pere,
kus rõõmud, mured ühised
ja ühendatud südamed.
Üheskoos saab teha kõike,
saavutada ja nautida võite,
eluraskusi trotsida,
väljapääsuteid otsida.
Üheskoos on võimsam tunne,
tugevamad sidemed,
jagada saab rohkem õnne
ja valu võtta südamest.
Kurbus
Miks lasen kurba muusikat oma südamesse,
meelega,
kuigi tean, et süda kurvastusest võib lõhkeda,
aga ma kuulan ja piinan oma südant edasi,
mul hea on sedasi.
Tunnen, kuidas südames voolavad veed,
otsides väljapääsu teed.
Nutan enese sisse,
otse oma südamesse,
hoian pisaraid tagasi,
vahest parem on sedasi.
Väike lind
Väike lind ta käes
tema saatust kontrollib.
Väike lind laulab
noka pehmelt kinni paneb.
Väike lind õpib
lubada seda ei saa.
Väike lind tahab minna
tiivad katki läksid.
Väike lind pole kodus
kildudes ta lamab.
Väike lind teab
väljapääsu pole.
Väike lind lennata proovib
enam teda pole.
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Sügise nutulaul
Suvi sulgenud on uksed
pimedale, kõledale sügisele.
Sügis ikka mõnest uksest
otsib väljapääsu teed.
Ulub, vingub, pisaraid valab,
suvi, miks mul nõnda teed?
Las tulen oma värvidega
puudel lehed kirjuks teen.
Sulle, kallis suvekene,
kingin pihlamarjadest keed.
Las ma maalin rukkipõllud
kullavärvi kollaseks.
Las ma ketran vanal vokil
heietan aegu ammuseid.
Ei ma poe nüüd sinu sisse
kurval meelel tahan olla vaid.
Imetlen sind ikka suvi
alati on rõõmus meel.
Mulle loodud nukrus hinge
tihti kurb on südamel.
Kui elu on su vastu julm
Vahest on nii, et elu sind maatasa teeb.
Ei rõõmusta siis päike särav,
ei lilli taha näha silm
ja kogu aeg on pilves ilm.
Ei suuda voodist tõustagi siis,
ja ei tahagi, et uus päev jõuaks sinuni.
Siis keha rampraske on
ja mõtted mustad kui sünge öö.
Siis ilus linnulaulgi tundub kui musta Kaarna kraaks,
...vaaks, vaaks.
Siis tunned, kuidas elu sind enda alla matab
ja väljapääsud kõik kinni katab.
Ühel hetkel tunned siiski jõudu endas
ja saatuse kiuste püsti ajad ennast.
Püsti ajad ennast ja vaatad päikse poole.
Vaatad sinitaevast selget
ja mõtted trügivad .....
Mitte miski ei jää samaks -
elul oma kava
Kui oleks väljapääs,
siis oleksin esimene järje sees
Ja kui muutub, elu ohjad katki puretud,
siis mis alles jääb
Elu ei ole see,
vaid ennast peeglist näeb
Kui ma saaksin, kui keegi saakski,
kas sa oleksid seal
Ja kui ongi see,
kes oleks see?
"rebounder"
ma mõistan, et see rebound on läinud liiga pikale,
kestnud liiga kaua
aga ma olen juba kord sidunud ennast
sa tead, et oled truuduse vande andja
lõpuni aus, lõpuni koos.
Sa jätsid mind tookord.
Ma olin aasta otsa ahastuses, agoonias.
Väljapääs sellest oli mu ainuke lahendus.
Ja alguses see tunduski hea, aga
ma ei teadnud, et saan ka varjupooled kaasa,
kaaslase tugevad varjupooled, mida kandsin ka omal nahal.
Ei, mitte tatoveeriguid. Pigem arme.
Kas sellest sai mu allakäik või enese uus otsing?
Kriis tähendab kreeka keeles algsest eemaldumist.
Pidin Sinust lahti .....
Ingli puudutus
Igal aastal üht ingli puudutust sa ootad
ihkad tema järele
On üks lootus,on üks ootus
Ingli puudutus
on väljapääsu tee
Kui tuleb ta,siis valgust toob
su hinge
Hinge paitab-ja see on imehea
Ja kui sa oma elu nimel võitled
ilmub Ingli puudutus-Sa tea!
Juba kuuledki
kui kuulatada oskad
õrna helinat ja tasast sahinat
Kõik lööb särama
su sees ja su ümber
Ingli puudutus on avand väravad
Imede ootuses
Nina eest veerevad päevad
öödki on lühemad
Maa ja taevas on vaevas
kuskil täht on vilkumas
Sügispimeduses ammugi olen
sügis pilkane on ees
Taevane isa,kus oled?
Näita mul väljapääsu teed!
Kerge ei ole ju olla
alustada lõputut teed
Pole enam kellele loota
ime on pääsemise tee
eksisteerib rahu ja kaos
eksisteerib siin rahu ja kaos
neil seintel nimed on kriipind
küünla valgel loed kes viibind
otsinud väljapääsu igast praost
valgust - millel määratud elu hind.
saatuse kaalud ei kehtesta end
hoopiski on balansist väljas
ootab ees tasakaaluta lend
lummavalt tühjad kosmilised väljad.
mäletad sa nüüd veelgi neid radu
kord unistasid reisida nende taha
soovisid alati peale tähtede sadu
astudes laeva jättes elatud maha.
eksisteerib siin rahu ja kaos
oma initsiaalid siia kriipind
küünla valgel loed olen viibind
minu elu on nende hingeliste koobaste hind
la .....
Väljapääs
Oled sa kunagi tundnud
Valu
Mis sind närib su hinge ning
Palub
Väljapääsu, mis näib
Võimatu
Sisimas sa tead, et miski pole
Võitmatu
Raske on end kokku
Võtta
Kui südames tunned nagu astuksid
Sõtta
Üksindus teeb kohutavalt
Haiget
Näed päevi kõiki nii must-
Valgelt
Võib-olla puudub välja-
Pääs
Võib-olla on juba vastus
Käes
Mine ning ära kunagi tule
Tagasi
Sul ei ole vaja rasket
Pagasit
Et saada lahti raskest
.....
Võltsing
Sa ei usuks oma silmi,
kui sa näeksid,
mis siin juhtub ilmsi.
Kui sa teaksid,
mis toimub.
Kui sa tunneksid
nende võimu.
Kui sa kuuluksid
nende hõimu.
Kui sul puudub usk,
südametunnistus on must.
Siis kuhu sa edasi liiguksid,
kui väljapääs puuduks?
Keda sa usaldaksid,
kui kõik on võltsid sootuks?
elu
Jälle olen ma oma eluga jooksunud tupikusse.
ma ei näe enam kuskil väljapääsu.
Kõik on liiga kiiresti kohale jõudnud
kuid mina pole suutnud otsustada.
liiga palju sõltub nendest otsustest
Kas minna ära paremasse kooli
või jääda kokku enda sõpradega?
Kas kolida siit ära
või jääda siia külasse?
Ükski varient ei tundu enam hea.
Kas ma suudan leida uued sõbrad
või jään igavesti vanu igatsema?
Sel hetkel tahaks väga näha ette tulevikku,
et teha õige otsus,
kuid kahjuks see ei ole võimalik
ja ma pean tegema otsuse ainult enda ja sõprade toel.
Otsustam .....