Sõnale valk leiti 44 luuletust
Armastuses särab päike
Sa särad kui päike,
mis ere on taevas.
Väljas ilm morn ja vihmane on.
Sa ilmusid mu juurde
kui välk selgest taevast.
Laulan Sulle valust,
mis mu hinge peal on.
Vaikne on,
hiirepiuksugi ei kuule,
süda lööb õrnalt, pumm-pummadi pumm.
Rõõmupisarates on sinine taevas,
ühtäkki kadunud on pilvine ilm.
Kaelakuti koos, meil hea on olla,
valu ei olegi enam nii piin.
PASSATI NIMEL!!!
Mõista - mõista, mis see on
vW logoks see autol
kere konarlik ka on
alati kaunis igal fotol;
ja kui on tuli ja tõrv
kui fännatud auto teist karva
tehtud Volgswagenile mõrv
jõuab see põlvakate kõrva;
kuidas julgevad need võrokad
solvata põlvalaste kultust?
Maha need valelikud mokad
mis rikkusid lõuna - eestlust!;
ja nii Volgswageni pojad
molli andsid võru punujatele
välkusid rusikad tulisoojad
kõikidele ketseritele;
ära aja paska pühale autole
ja mis on selle mark
ei taha saada risti löödud, vait ole
oled loll, mitte elutark!;
Põlva on see püha .....
Jamiroquai - Canned Heat
Sa tead, et see boogie on tõeline
Ma uskusin kunagi jumalikku teenistust
Kuid siis libises minult võimalus taevasse jõuda
Ma muretsesin tuleviku pärast
Kuid siis viskasin ettevaatuse tuulde
Mul ei olnud põhjust muretust tunda - ei, ei, ei
Kuni ma tegin reisi linna teisele poole - jah, jah, jah
Sa tead, ma kuulsin seda boogie rütmi
Hei! Mul ei olnud muud valikut, kui tantsida, tantsida, tantsida
Tantsi!
Mul pole midagi muud teha, kui tantsida
Välja nendest halbadest aegadest, mida läbi elan, lihtsalt tantsin
Täna õhtul on mu kontsades tantsuenergiat, kallis
Tunnen m .....
Willie Brown - Future Blues
Ei suuda oma tulevikku öelda
Ja ei suuda oma minevikku öelda
Ei suuda oma tulevikku öelda
Ja ei suuda oma minevikku öelda
Issand, tundub, et iga minut
On kindlasti minu viimane
Minutid tunduvad tundidena
Ja tunnid tunduvad päevadena
Minutid tunduvad tundidena
Ja tunnid tunduvad päevadena
Ja tundub, et mu naine
On oma pahelisi päevi lõpetamas
Naine, keda ma armastan nüüd
Ta on viis jalga maast
Ma ütlesin, et naine, keda ma armastan nüüd
Issand, viis jalga maast
Ja ta on rätsepa valmistatud
Ei mingeid vanu asju
Issand, ja mul on naine nüüd
Issand, ta on v .....
Inimelu keerdkäigud (osa 1)
Sinu tuules ei saa ma võrsuda
isegi kui Kuu valgustab rada
Sina tahad ja vajad eraklikku rada
ja ma lihtsalt lohisen järgi
nagu vana tuttav lelu
mängukastist
Ma ei tea, miks
ma olen loodud Maa ja Taeva vahendajaks
inimeste abistajaks
vahelüliks mõistmise ja tunnetuse vahel
aitamaks leida inimestel kuldteed
nii elu kui ka surma vahel
Ma vaatan Sind ja Su lõputuid otsinguid
Su soovi olla ja minna ja kaduda eksistensi,
millisel ajal sai Sulle elu nii valusaks,
et ainult siit äramineku soov -
kas läbi tablettide või läbi süvameditatsiooni -
sai Sinu jaoks võimalik .....
MANOWAR
Ma kuulsin teraskotkast maandumas
ja sinist vaipa ette kandmas
ühe žanr ülimpealikele
kellel õilis külaskäik eestlastele;
me olime tol õhtu kõik koos
rahvast eri vanuses ja soos
unibet arenal kummardamas
taevaliku väge tajumas;
sõjapasunad hüüdsid nime
mis teeb nägijaks pime
kurdid kuuljaks ja tummad häälega
kostmas MANOWARi nime tulega;
mu ekstaas tõestas
et midagi maagilist saanud
olen justkui välku hoidmas
ja motivatsiooni leidnud;
minna jõusaali ja tõsta 1000 tonni
kasvõi nüüd lava ees
bänd andis edaspidi motivatsiooni
olla kõikvõimas mee .....
Tujudeküllane sügis
Kui nüüd salamisi mõelda,
siis võib täpselt seda öelda,
et sügisel on palju tujusid,
mis muudavad me elusid.
Sügis vahest jonni ajab,
paneb külmad tuuled lõõtsuma,
müristab ja välku taga ajab,
oma kangekaelsust püüab näidata.
Kui sügisel on lahke tuju,
kõik endast ära annab ta,
siis kostitamisel pole piire,
muudab rõõmsaks
nukra meele.
Tihti sügisel on endal nukker meel,
siis vihma kallab
ja tujul on pisarad sees,
nii tundlik on siis sügisel meel.
Las vihma ladistab
kõigis sügismeeltes,
siis puhtamaks saab hingki sees
ja rajatud saab päiks .....
Unistus
Tumm vaikusehärm ümber sinise kuma,
taustavärviks mil tardund neoon.
Eleegia sinus ülim tunnetusjumal...
rohmakas võltsillusioon...
Sus haihtuval linnuteel kuukiiri hangub...
pilvisse hääbuv versioon.
Hall maailmatunnetus kriginal vangub,
taas ohvriallikal joon.
Kord välkude sähvides päriselt lähed,
sihtmärgiks kõrguste joom,
kus valguse embuses säravad tähed,
väreleb kummastuv hoom...
Tänapäevane
Ahnus lehvitab tumedaid tiibu,
lahtub kiratsev tõemuinasjutt.
Valelimukas tihedalt liibub,
südant läbib liimligane jutt.
Muutuv siseilm ei tunne häbi.
Hingeprillide peegelklaasist
korraks kiirena sähvatab läbi
mõte tabude välkmiraažist.
Kustub tõelisus hulluseuimaks-
lekib tundeid sünk kurjuselaev...
Uppuv lootustäpp plingib end tuimaks...
rinnus pilgeni mürgiveekaev...
Dr. Surm
Vaatan pilte arstidest
seisab üks pildil mees
kes pärilt nagu 19 sajandist
prillid ja suur habe ees;
saage tuttavaks, Harold Shipman
mesiter omal alal nagu peab
viks ja korralik Englishman
healoomuline ohver vaevalt teab;
mil ta normaalne ja abivalmis
sõbralik ja omane naabrite usaldus
aga avaldan teile salmis
et ta tegelikult vanakuradi kehastus
sest oli rahustitega mutikesi tapnud
kokku üldse 250 ohvrit
kellest neist 15 surnud
mängis meditsiinis surmakutsarit;
abiellus ja 4 last
aga tegelikult tal sest pohhui
oli kooselust vast
viskas instiknt välja, kui;
.....
kas oled tegelikult valmis?!
armastus armastama
silmi peitmata
hoogu võtmata
keegi ei julge olla armastuses
ma näen,
paljud häbenevad olla,
armunud paljud tahaksid olla, aga oma vigades ja valudes seista armuvaludes
ei ole näinud väga palju tugevaid ja sitkeid, kes suudaks seda
Jeanne d'Arc'i trikki teha
isegi füüsiline vastupidavus on üks asi,
julgus midagi muud
julgus ja kavalus
julgus minna ja olla
kavalus muuta kõik teed endale sobivaimaks,
et leida igast piprast see oma suhkrutera
ma natukene olen mures,
kuldne ajastu küll,
aga valikud teeme meie ise
meie enda teadvusetasandi .....
Tuletõrjuja
Välk ja säde süütavad metsa
leegid siis lähevad karjamaa võssa
maa leekides, me palvetame vihma eest
on vaja kutsuda pritsumeest;
nii palju sind on vaja
alati kuuled seda kaja
kõrvalruumist väljakutse on
sest algab uus missioon;
see sangar andnud oma elu
ta töökoht pole mingi lelu
nii südi on tuletõrjuja
oled kohal, kus appikarjuja;
pole kunagi jääd sinu veenides
mil ühiksonda oled teenides
au ja töö kiidab tegijat neile
keda hädakorras vaja meile
Öösõit
Käisin öösõidul,
keegi ei olnud teel,
ainult mina ja minu karburaatoriga ree,
mõtetes ütlesin enda kallile, oled ikka üks tubli auto,
kolmkümmend aastat oled olnud teel
ja oled karburaatoriga,
see veel etem
Minu kaugtuledesse jäid ainult jäneste välkuvad silmad,
vaatasid korraks,
ja siis jooksid ära,
tihnikutesse, tee ääres
Avasin enda akna,
mõnus karske õhk oli see,
oo jee
vestlustest vanaisaga
Pärast J.Kaplinksi loengut
tuled
puudutad korraks hingi
siis oma ilma juurde
lähed tagasi
seegi on olemise võimalus
nagu seegi
me vend laterna valgel
tänavaloigus
peseb käsi ja silmi
öömaja täna kust leiab
vähe on tuhande aasta jooksul
midagi muutunud
*
Issand anna neile andeks
sest nad ei tea
mida nad teevad
võta mu huulilt ära ka ohe
küsimus
kas see peab nii jäämagi
aegade otsani
*
me olevat loodud Sinu näo järgi
enam ma ei küsi
miks me seda pole
Emajõe silla all
saavad valges kokku need
kelle öö pole möödunud linade vahel
.....
Oled Sa
Oled Sa kunagi vaadanud päikest,
silitanud looduse rohelust,
nautinud pilvedes välkuvat äikest,
merevee lainelist värelust?
Oled Sa vaikinud metsade vahel,
kuulanud lindude laulu,
märganud, kuidas on looduse tahe
peale jäänd' tormide kaudu?
Oled Sa hoidnud oma südame pesas
kõike, mis Sinule antud,
proovinud jagada kõigile seda,
mis hinges on Sinuni kantud?
Ole ja hoia, endaga kanna
kõike, mis Sinuga olnud,
ühe käega võta, teisega anna
kõike, mis Sinuni tulnud.
- Tarmo Selter -
2022