Sõnale valu mure leiti 172 luuletust
Laulan valu
Laulan endast välja valu,
hinge peale mis kogunend ,
Muidu valust ei saa jagu,
suureks paisub südamel.
Viisiketas hinges keerleb,
süda valust kõneleb.
Laul viib mured hingest välja,
pisarate voog väheneb.
Laulan endast valu välja,
hinge peale mis kogunend.
Valu
Ei jaksa enam kanda valu,
mis elab minu sees.
Tule,tule minust välja valu,
ära rohkem haiget tee!
Ära vangista mu südant enam,
ära rebi hinge seest!
Ära minu unedesse roni,
mine lihtsalt teepealt eest!
Mina lasen lahti sinust,
lase lahti minustki!
Oled kohutavalt valus-
ja pole sul piirigi.
Lasen muusikal sind rebida
ja häälel välja karjuda.
Ei saa ju sinuga harjuda valu...
Jäta mind rahule, seda vaid palun!
Peidan valu 10
Täna õhta kõik naised on noored
kadrisant üleni valges kalpsab
nad hingest ära viskavad oma voored
ning ka mõni minu maja ees seisab;
koputas uksele üks blond neiu
punased põsed, sinisilmne ja ees naeratus
peale kommi tahtis saada peiu
kuidagi tuttav on ta, see mu avastus;
on veel purjus ja annab oma numbri
lubades raha eest lõbusat aega
lubas kutsuda mind oma kambri
mida jagab oma sõbrannadega;
andis õhumusi ning ära koperdas
pimedusse kaaslannate sekka
silmaringi see juhtum avardas
seega palju muretsesin ikka;
ette ajanud võltsi naeratuse
naine küsib mi .....
Lapse valu
Võta lapse valu kuulda,
ära jäta mures üksinda.
Kuivata ta põsilt pisar,
räägi lahke häälega.
Lapse hing on hell ja habras,
puruneb, kui haiget saab.
Mõista last ja ole tema päralt,
anna andeks, andesta.
Laps ei tule üksi toime
oma suure murega.
Kui on lapsel raske hingel,
ära tal järgi käi ja tänita.
Võta pool valu ja mure enda kanda,
siis saab laps rohkem rahu tunda.
Räägi talle elust, olust,
oma lapsepõlvest,
see aitab üle saada valust suurest.
Peidan valu 5
Suvi on ees
ja olen endiselt see mees
kes mõtleb, mis saab
kui lapselaps külastada tahab;
jätke meelde, vanavanaisa olen
ja laua taga muretsen
mil naine on sillas ootama
aga mina oma valu peitma;
noogutan sarkastiliselt kaasa
mida ütleb minu abikaasa
aga tegelikult uudist ei salli
seega koju jääda ei vali;
lapselaps on lumehelbeke
ning kooliõps on tite isake
on tunded kõigil peres riivatud
tahatakse saada muredest peidetud;
nägu naerul püstoli võtan
ja toru suhu tõstan
lehvitan kõigile aidaa
sest idikatega maailmas elada ei saa
Kodu
Siin mu kodu, siin ma elan
metsani on mõni samm.
Siin mul soojust, siin mul rahu,
loodus mind on hellitand.
Kevad on Siin väga ilus,
õuest metsa meelitab.
Värskendav on vihmasadu,
loodus täis on sahinat.
Vahel kodust ära olen,
maailmas laiemas.
Külmaks ei jäta mind maailma mured,
ka kodus kõige väiksemas.
Siin mu kodu, siin ma elan.
metsani on mõni samm...
esimene
ja ta murdis armastuse õied
tüdruku südames
ilma sõnadeta lahkudes
ühepoolne hüvastijätt
võis olla egoistina
antud hetkel kergem
kuid kas armid käel
suudavad unustada
ilusana lubatud valesid
kurvastus see on
kuu ja tähtede hääl
noore tüdruku jaoks
ja sa murdsid need armastuse õied
millel alles ärkasid üksinduse unest
esimesed armsad arglikuvōitu tunded
teadmata
kuhu edasi viib
Teda katkine inglitiib...
Taas sinitaevas vaatab vastu
Taas sinitaevas vaatab vastu
ja päike kõrgel naeratab.
Ja rahuliku meelega saan astu'
kindlalt Eedtimaa pinna peal.
Nähtamatu õnnejudin kõikjale
südamest välja voolab.
Eestimaale lokkavat ilu ja rahu hoovab.
Ainult rahu, soovib iga järgnev päev.
Igal hommikul
Igal hommikul ma vaatan
vastu kuldsel päikesel,
tema naeratust vaid ootan
ka siis. kui ilm on pilvine.
Igal hommikul ma lille
korjan kaunil metsateel,
linnulauluga läen kaasa,
rõõm see rõkkab südamel.
Igal hommikul ma kümblen
hõbedasel allikaveel,
püüan igat kaunist hetke
kild, killu haaval südame.
Iga päev ma juurde palun
Loojalt ühe elupäeva veel.
