Sõnale valus leiti 513 luuletust
Nii valus on
Nii valus ja raske on
Sind oma südame küljest lahti rebida,
kuid pean seda tegema,
sest elavana tuleb mul edasi elada.
Panen mängima Su lemmikmuusika,
siis valu saab seest minema,
voolama pisarate ojana,
veidikeseks ajaks taanduma.
Ma siiski pean tugev olema,
saatusega leppima.
Ei saa mõtteid ülekoormata,
muidu võib langeda,
murekoorma alla vajuda.
Kui kuu on valgustamas ööd
ja tähed säravad,
siis tunnen. kuis mu süda lööb,
oled mul nii lähedal.
Valus
Valus süda,
mis Sa soovid
programme, olendeid, juhtmeid.
Mida?
Sa juba hoiatasid, et üks vale klõps
ja läbi see ongi,
olen corpse bride
Süda praksub nagu lõke, kui ta on murenenud või katki,
aga kas ikka selleks, et uut valgust sinna sisse lasta?
Või olen ma taas läinud ennast hävituslikku teed?
See tee toidab, aga põletab tuliselt, ülemäära,
kõrvetades
Anna ruumi, anna ruumi, ütleb süda,
naisolemusele lihtsalt olla ja tantsida,
võta aega, võta aega
lihtsalt unistavalt pilvi ja liikuvaid puulatvu vaadata
Aega on
Isegi kui süda lööb rütmist .....
ema tule mulle selles valus appi
Kartulipõllul
meel rõõmustub
mugulaid korvist mulda pannes
maa heldus
endiselt et päevas jätkub
sõrmed surud märga sooja mulda
see tunne kätes
tõuseb soonipidi veres üles
ööselgi ärgates tunned
kuidas niiskes mullas
hargnevad idudest juured
tõusevad päikese kätte
lehed mis saavad suureks
20.05.
*
tsüklist „Poiisiga“
Su suudlusjanus suu
puhkemata õunarinnad
on jäänud teise ilma
kuhu vaatama ei küüni
enam silmad
ei tea ma midagi
Su õitsemise
õitevahus imest
vaid suu veel mäletab
Su kõrvetavat nime
ööl mõnel unetul
mälu aha .....
Valus
Süda avanes ja pisarad voolasid põskedelt
Sa oled nii armas, õrn ja hea,
ma ei suudaks iialgi oma vigadega Sulle haiget teha
Anna andeks, kui minu paturegister Sinu ees on täis
ma tunnen Su valu,
tunnen Su valu enda valuga segatuna,
et see lõhestab mu füüsilise südame,
nagu nuga, mis oleks seal juba aastaid keerelenud
Naerata mulle
Naerata mulle ometi
Ära jäta mind
Valus sõna-Sõda
Müristab taevas ja oigab maa,
südames valu ei taha taltuda.
Põlevad metsad ja tunded mu sees,
koletu sõda risti teepeal on ees.
Üle ja ümber sõjast ei saa,
elusid kui vikatiga niidab ta.
Sõda, see tõesti kole sõna on,
kuid mis seal salata-ta tõeliselt olemas on.
Ka mul on valus
Ära mõista valesti, ka mul on valus
See on elu võlu ja valu.
Eluteed käivad risti ja kunagi ei tea kui õppima peab.
Millal on nii valus, et hingata raske ja naeratus võlts.
Meie aeg oli mu vapustavamaid hetki, minu südamesse alati jääd.
Loodan, et jää meie sees sulab kevad päikese käes nagu põhjapooluse mäed.
Meie poole kõik hea on alles teel, me hoiame pead kõrgel, me naerame veel.
Kordumatult valus
Kordumatult valus on piinelda.
Kordumatult valus on hingata.
Kordumatult valus on nuta.
Kordumatult valus on naerda.
Kordumatult valus on sind näha teisega.
Kordumatult valus on kui armastad teda.
Kordumatult valus on südamel.
Kordumatult valus on kui oled kaugel.
Mida kuradit kordumatult ma teen.
Ei suuda oma südant ohjata
Ei suuda oma südant ohjata,
kui hinge tungib
magus- valus muusika,
siis põsilt valu-ja rõõmupisarad voolavad
ja noorusaja armuseigad meenuvad.
Siis kontrollimatult kohvi sisse suhkrut kühveldad,
kuigi mõru kohvi rohkem armastad,
vajud tugitooli mõtlema-
Küll see armastus on ilus ...
