Sõnale vana leiti 752 luuletust
Vana mees istub pingil
Vana mees istub pingil
pühib silmist pisaraid
Ei tuule süü ole see,
et silm nõnda vesine
Südames ta nutab
nuuksugi ei tee
Hingest laseb lahti
kõik, mis haiget teeb
Võtab põuest foto
väriseval käel
Juba käes on õhtu
Samme seab uus päev
Pink on rohtu kasvand
koos mälestustega
Rohus mõned lilled
veel tuules õõtsuvad
Vana-aasta tembutab
Vaat,kus kukkus tuhistama
vana-aastake
Nutulaulu laulab ka
nüüd lumehelbeke
Sulalumi voolab alla
mäenõlvakust,
kus hiljaaegu kõlamas
oli laste naer ja lust
Vana-aasta otsib tempe,
mis tal teha veel
Aasta otsa olnud
tõsine ta meel
Vembutades,tembutades
siiski ära läeb'
Aasta uuele,sirutab ta käed
Vana-aasta jäänud vanaks
Vana-aasta jäänud vanaks
küür tal seljas, tönts on jalg
Terve aasta teda piinand
vähehaaval kadund ramm
Helgeid hetkeidki on olnud
kurva vana-aasta sees
Inimesed,kui on teinud,
head puhtast südamest
Jäänud on veel mõned sammud
jõudmaks uue aastani
Aasta uus, ei tea,kus piilub,
ootab vana lõpuni
Meenutades vana-vanemaid
Minu vanaisa ja vanaema
ammu siin koolis käisivad.
Küla simmaneid ning suve
koos nautisid nemad.
Ehast koiduni jalga keerutati,
pika päeva siis tööd rabati.
Kuupaistel Jõksi järve ääres
lõkketule paistel puhati.
Oma eluteed koos alustasid
kirikus seda ka kinnitasid.
Ei sõda neid lahutada suutnud
ega eluraskus armastust muutnud.
Oma lastele jagasid kõike nad:
elu, armastust, ja oskust elada,
õnne ja raskusi jagada
ning piibli tarkust järgida.
Kõrges eas nad meie seast lahkusid,
elutolmu jalgelt pühkisid.
Nüüd kabelis koos nad puhkavad,
vaid hauakivi nei .....
Tjerje, tjerje, vana kjerje
putler saadab
väkke mehi
nagu oleks neid
liiga vähe
nagu lelud tema jaoks
on nad
kõige tähtsam see
et putler saaks
supelda rahas
see aeg on otsas
venku taandub enda maal
varsti läbi see taak
venemaa ei ole enam midagi
ainult tuumanuppu see putler
käpibki
teeb endale otsa
tema kamraad talle kuklasse
kuuli sätib
Vana, ent uus
kõik oleks justkui sama
aga seesmiselt on kellaseier edasi liikunud
ja ma tunnen, et ma pean minema ära
kuskile sinna, kuhu olen ammu igatsenud
ja ma olen aastate jooksul vahel kannatamatult kaua
kannatanud kannatlikkust
olles oma rütmis, oma süsteemis, oma haigevoodis
nagu paratamatult
mitte nähes seda eluvalgust, mille jaoks ma tegelikult tulin siia
mattes ennast maha justkui
aga isegi nüüd teades,
et võib minna aastaid
aga olen valmis ootama
kuni jõuab see võluri kepp minuni
ja olen loonud selle mida unistan
Vana sepp
Hoost rautamast veel kuum ja higine,
ta raskel sammul astub üle turu.
Alt mütsi tolkneb juus tal pigine
ja hambais ragiseb veel rauapuru.
Ta huultel iial jutt ei sigine,
söetolm on ammu matnud hinge kuru;
tal' iial hulkuv hoor ei ligine
ja piibu päält talt keegi tuld ei nuru.
Nii möödund kõigest pilgul kinnisel,
ta hetkeks peatub hoone künnisel,
kus juudil tolmund rõivaid ripub varnas.
„Siin pidasin kord oma pulmapeo...“
mees mõtleb vist ning äigab üle näo,
kus ruskab kabjajälg tal põsesarnas.
Vana mehe laul
Seda õnne kõik ei aima,
mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust
ta veider eluviis;
kuigi maalitud on kolle,
annab sooja tuli --- jaa!
Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg,
mu järeltulija.
Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
Olen vana mees ja sellepärast
lihtne on mu jutt.
Peagi lõpetamas olen oma
elurännakut.
Ära pahanda, kui laul on
liiga lihtne, õpetlik.
Kuula ära, sest me e .....
Vana album
Tunnen puudust sinu häälest,
sinu naeratusestki.
Fotoalbumist ma sirvin,
otsin mälestusi.
Hea on läbi käia elu,
oma vanas albumis.
Hingele sealt leiab rahu,
südamele kosutust.
Oi,kui palju helgeid päevi,
elu oli kinkinud.
Hea ,et albumisse kõik nad
kinni olid köidetud.
Pisaraid ei jätkund enam,
tasa sulen albumi.
Ei tea,millal jälle avan,
oma vana albumi.
