Sõnale vana leiti 668 luuletust
Vana mees istub pingil
Vana mees istub pingil
pühib silmist pisaraid
Ei tuule süü ole see,
et silm nõnda vesine
Südames ta nutab
nuuksugi ei tee
Hingest laseb lahti
kõik, mis haiget teeb
Võtab põuest foto
väriseval käel
Juba käes on õhtu
Samme seab uus päev
Pink on rohtu kasvand
koos mälestustega
Rohus mõned lilled
veel tuules õõtsuvad
Vana-aasta tembutab
Vaat,kus kukkus tuhistama
vana-aastake
Nutulaulu laulab ka
nüüd lumehelbeke
Sulalumi voolab alla
mäenõlvakust,
kus hiljaaegu kõlamas
oli laste naer ja lust
Vana-aasta otsib tempe,
mis tal teha veel
Aasta otsa olnud
tõsine ta meel
Vembutades,tembutades
siiski ära läeb'
Aasta uuele,sirutab ta käed
Vana-aasta jäänud vanaks
Vana-aasta jäänud vanaks
küür tal seljas, tönts on jalg
Terve aasta teda piinand
vähehaaval kadund ramm
Helgeid hetkeidki on olnud
kurva vana-aasta sees
Inimesed,kui on teinud,
head puhtast südamest
Jäänud on veel mõned sammud
jõudmaks uue aastani
Aasta uus, ei tea,kus piilub,
ootab vana lõpuni
Meenutades vana-vanemaid
Minu vanaisa ja vanaema
ammu siin koolis käisivad.
Küla simmaneid ning suve
koos nautisid nemad.
Ehast koiduni jalga keerutati,
pika päeva siis tööd rabati.
Kuupaistel Jõksi järve ääres
lõkketule paistel puhati.
Oma eluteed koos alustasid
kirikus seda ka kinnitasid.
Ei sõda neid lahutada suutnud
ega eluraskus armastust muutnud.
Oma lastele jagasid kõike nad:
elu, armastust, ja oskust elada,
õnne ja raskusi jagada
ning piibli tarkust järgida.
Kõrges eas nad meie seast lahkusid,
elutolmu jalgelt pühkisid.
Nüüd kabelis koos nad puhkavad,
vaid hauakivi nei .....
Vana sepp
Hoost rautamast veel kuum ja higine,
ta raskel sammul astub üle turu.
Alt mütsi tolkneb juus tal pigine
ja hambais ragiseb veel rauapuru.
Ta huultel iial jutt ei sigine,
söetolm on ammu matnud hinge kuru;
tal' iial hulkuv hoor ei ligine
ja piibu päält talt keegi tuld ei nuru.
Nii möödund kõigest pilgul kinnisel,
ta hetkeks peatub hoone künnisel,
kus juudil tolmund rõivaid ripub varnas.
„Siin pidasin kord oma pulmapeo...“
mees mõtleb vist ning äigab üle näo,
kus ruskab kabjajälg tal põsesarnas.
Vana mehe laul
Seda õnne kõik ei aima,
mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust
ta veider eluviis;
kuigi maalitud on kolle,
annab sooja tuli --- jaa!
Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg,
mu järeltulija.
Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
Olen vana mees ja sellepärast
lihtne on mu jutt.
Peagi lõpetamas olen oma
elurännakut.
Ära pahanda, kui laul on
liiga lihtne, õpetlik.
Kuula ära, sest me e .....
Vana album
Tunnen puudust sinu häälest,
sinu naeratusestki.
Fotoalbumist ma sirvin,
otsin mälestusi.
Hea on läbi käia elu,
oma vanas albumis.
Hingele sealt leiab rahu,
südamele kosutust.
Oi,kui palju helgeid päevi,
elu oli kinkinud.
Hea ,et albumisse kõik nad
kinni olid köidetud.
Pisaraid ei jätkund enam,
tasa sulen albumi.
Ei tea,millal jälle avan,
oma vana albumi.
Vana tädike
Vana tädike istus pargipingi peal,
koltund sügislehti hoidis,
väsinud põlvede peal.
Peas tal rätik lilleline,
Prillid nina peal,
seljas päevi näinud kleidikene,
paik paiga peal.
Tuuleke tal kortse silus,
silitas tal pead,
puhus ära muremõtted,
tädikese peast.
Kaua istund tädikene,
pargipingi peal,
väsind jalad kerra tõmbas,
tukkuma jäi seal,
koltund lehed libisesid,
väsinud põlvede pealt.
Mu kass on vana
Mu kass on vanamutt,
toa põrandal karvatutt.
Päevad läbi miskit räägib,
peaaegu nagu lammas määgib.
Kassikausist vett ei joo,
akvaariumibuljong -
parem too.
Olnud mitmeid kordi ema,
kassipojad tüütand teda.
Närvid enam pole need õiged
Rahu, vaikust nõuavad pinged.
Istub nüüd siin, naudib päikest,
millest mõtleb, tooge näiteks.
Kas mõtleb vahest hommikuti,
et vanus tungind tema luuni.
Elab hetkes ainult vaid,
lunib vahetvahel paid.
Vahest üksindust ta eelistab,
Ja nukralt kedagi hüüatab.
Ta väsinult ringi jalutab,
ning ühte nur .....
Vana Räpane Värdjas [2]
sõnad pähe tikuvad;korrektsuses;olen siin perfektsuses;lendu teel;keeldudes;
Uskumast;jutustan;vaid sellest muunduvast;julgustan,neid kes on unustand;
kuidas olla vaba,voolata nagu vesi,läbi iga pisemagi ava;kavas vaid tava mis jagab;
hetke mõtted;ei ole ma paha,lõhken,lihtsalt haru harva,vastu karva pole midagi;
ja ega ma tegelt ma suurt oma välja ütlemistest ei arva;kõige eest pean vastutust kandma;
saan oma palga,varem või hiljem;lasen lihtsalt tihkelt,õide sellel lillel,võite kujutada pilte;
sülgan lihtsalt kiirelt;armastada pühendudes kribada neid silpe;silme ees manat .....
Vana Räpane Värdjas
Laks vastu kanni;et kolisevad riiulil nii potid kui pannid;
Solvatud nii Mari kui Anni;tänades inspiratsiooni eest;
kui süütan oma salmis;need kuivand räästad; vihane vello;
kelle eest ei saa maailma säästa;tulega lampi ei jända;
sõnu käänan;kui ära väänan;kui mõni alo tuleb teid päästma;
sest ma olin Ennast täis;või nõnda mulle eemalt näib;
Toorelt vastu päid;nolk üle käte läind;sõna vabadus säil;
heisates purjed;tundes kus kulgend;enne kui juurte juurde juurdlen;
nuhtlev see mis puhkeb;inimsuse suhtes;enne kui viimane sõnade laviin;
Hüppes nagu trampliin .....
