Sõnale vanaema leiti 64 luuletust
Vanaema
Vanaema silmadesse
toon täna päikesesära,
punaseid tulpe sülemiga,
ta armastab neid väga.
Nii lahke, hea ta olnud mulle
kogu lapsepõlve aja,
kasvult vanaema väike,
kuid sees on soe süda.
Vanaema suul on naerukurrud,
lahkusest räägivad ta silmad head,
kätel elurakke palju,
käed väsinud pole eal.
Vahest vanaema teeb juttu
minu isast, emastki,
heietab pikka jutulõnga,
kuidas elu oli vanasti.
Vahel vanaema unustab end ära,
siis laulab ta nii armsasti,
tal on ilus laulukõla,
meeli köidab alati.
Kallis oled vanaema,
piiritult Sind armastan,
kauneid tu .....
Vanaema, kaunishing
Mu vanaema,
kaunishing,
jäi vanaduse varju.
Temast jäänud tühjusega
tänini ei harju.
See oli juba ammu,
kui hea mälestus ta mattis,
lillepärja valgusega
igatsuse kattis.
Siiski mäletan ta samme,
toovaid trepist üles,
tasakesi tatsudes,
käes toidukott ja
süles
armastus, mis mulle tõi
ta soojuse ja hoole...
Vanaema kallis,
täna
naeratan Su poole.
/Mari Uri/
Vanaema
Vanaema
kirstukaanel
kokku lapituna
sukapüksid,
villakleit ja
tinavalupärg...
Mina, kümneaastane,
seal seisin
sõnatuna,
soolasamba asendis,
pisarnõremärg.
Mulle tundus:
kohe-kohe
lõhkeb minu süda,
voolab alla
sõrmedesse
vasakumast käest...
Soovinuksin
miskit sooja
vastu väikest põske
või et oleks
keegi võtnud
vaikselt kinni käest.
Pärast tundus
üsna tihti -
käies haua manu -
vanaema
tegelikult
polegi ju seal...
Siiski laulsin laule talle
uuemaid ja vanu,
rohides
ja rehitsedes
äärekivi peal.
Jõuluõhtul
küünlakumas
jätan laual to .....
Vanaema armas köök
Minu vanaema köök on pisike,
aga ta on nii kallis minule.
Alati, kui vanaemale külla läen
on see minu suur rõõmu-ja õnnepäev.
Minu vanaema on nii lahke ja hea,
tema koogilõhnalist pisikest kööki armastan- ta teab.
Köögilaual linik pitsiline,
selle heegeldas mu vanaema ise,
Põrandal narmastega vaip on maas,
seinal ripub ajahambast puretud vana maal.
Köögiaknal väiksel,
suurte lilledega kardin on ees.
Ja alati, kui kardina vahelt sisse piilub päike
ja väikest kööki valgustab,
siis märkan vanaema põsilt rõõmuläiget,
oh, kuidas ta rõõmustab!
Köà .....
Vanaema õhupalli sõit
Kuidas vanaemale meeldib taevas
ja kõrgustesse reisida
nüüd lõbust ilma jääda vaevas
kui surivoodil sai vedeleda;
matustel avastati, et kirst on kadunud
peiulaualt haihtunud kange naps
Matilda viimasena vanaema näinud
nii seletab lapselaps:
"olen vanaemale lubanud
kui kedagi teist ei huvita
et ta viimast korda tahtnud
reisiks õhku sõita
see hetk kui palus mindki
võtsin ta soovi südamesse
ja nüüd siis ta seal lendabki"
suunates näpu taevasse;
kirst on kinnitatud õhupallidega
on tee pikk välisilma
kaob laip ära tuulega
on alanud retk ümber .....
Tänutäheks
Ma tänutäheks toon Sul' lilli,
lilli, mida armastad,
kaela ümber siidist salli,
õrnalt pead Sul' silitan.
Tänulik ma olen Sulle kõige selle hoole eest,
mis kord kinkisid Sa mulle,
kui olin alles väikemees.
Ma tänutäheks Sulle kingin
soojad sõnad südamest,
kuldse kuu ja tähekesed
toon Sul' alla taevalaest.
Tänulik ma olen sulle
kõige selle vaeva eest,
mida suudad endas kanda,
omal võtta kannatada minu eest.
Nüüd välja-kasvanud ma olen
oma pükstest
ja üliõnnelikki olen...minust saanud Mees,
kes seisab igal hetkel väljas
oma armastatu eest.
.....
Uhkus ja kahetsus
Te olite mu päev ja öö,
mu kuu ja tähed.
Mu lemmikuim mälestus,
mu sügavaim kahetsus.
Iga küünla ja lillekimbuga
südamesse lööb valu,
oskasin ilma teieta edasi minna,
andke armu.
Siiski kahjurõõmsalt tõdema pean,
teie pahedest ma lahti öelda ei saa.
Neid kaasas kannan, kui häbiplekki,
mis pestes ja nühkides maha ei tule.
Selle luuletuse pühendan teile,
mu uhkus ja kahetsus.
Kuni surm meid lahutas
ning teid minult röövis.
Aastal 2021
On suvi ja päike, on augustikuu…
Pikk ootus on lõpule jõudnud -
ema süles uus elu, kel naeratus suul,
isa armastus nendeni sõudnud.
Te pisike tütar kui päikesekiir
valgustab elu ja te ühist teed.
Tehke maailmale peale üks õnnelik tiir,
saatjaks õnn ja arm olgu alati need!
Vanaemad
Mu unenägudel on muinasjutu tiivad,
mis vanaema rääkis minule.
Need läbi täheväravate viivad,
ja hommikul kõik päikseks seguneb.
Head mõtted kujundavad nii mu päeva,
se´s vanaema mälestus on sees.
Kuid unenäod nüüd kiirustades läevad
justnagu koltund lehed ojavees.
Nüüd oma lapselapsel räägin unejuttu
ja sillutan tal tähetätraist teed.
Aeg voolab aga peatumata, ruttu -
Kord mälestusteks jäävad jutud need.
Kõhubeebi
Üks silmatera kogub alles jõudu,
veel päikene ja kuu tal korraga on ees.
Kuid juba noore ema silmis õnnetõusu
võib märgata
ja vastse isa armastus neis mõlemis on sees.
See väike silmatera rõõmu laotas õue -
on taevalaotus õnnepärleid täis.
Muist kukkus vanaemadele põue.
Uus staatus sobilik neil näis.
Kaltsunuku luuletus
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,
tema pehmed sammud, nagu peakski olema,
tema hoolas pilk, nagu
tubli põllumees,
toimetamas-talitamas, põll ees.
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,
tema vilkad vardad, sõrmed
valmis õmblema,
tema aus nägu, ninal prill,
nagu kõige armsam krokodill.
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,
mulle ammu kunagi pani nime tema -
ja nüüd ma olen isegi
nagu vanaema...
Väga kena!
Leenu.
Kodu
Astud sisse ärevuses,
uudishimust pakatuses.
Vaatab vastu vanaema
igapäeva harrastuses.
Loodad sa, et vestlete
hoopis ainult passite
ehk ta lihtsalt pelgab
ammust last ta salgab.
Vaikselt kostub tema vigin
muidugi ta sule sihib.
Taas sa kole, loll ja paha,
iial ei tee nii kuis tahab.
Taas sa nukralt noogutad,
tema sind vaid pahandab,
lahkub siis, et minna
tore on taas kodus olla.
Jää hüvasti
Jää hüvasti, mu armas-kallis ema,
tean hästi, kuid ei enam tunne sind...
Ka lapsed kaotanud on vanaema -
jäi säraküünlast alles ainult ving.
Ei tea, miks peaksin hoidma norus pea
ja jagama neid kole-maotuid maid...
Ei tea, miks pole ma sul küllalt hea
ja miks peaks leinama ma elavaid?
Kas igatsen ma olematuid aegu,
kus tingimus ei katnud armastust?
Nii nagu näen ma seda pilti praegu:
ei ole tarvis kurba luuletust!
Teen ise valmis ahjusoojad kringlid,
peod pean ja oma peret kallistan -
ja kutsun külla kullasäras inglid
ning nende paistel rõõmus trallitan!
.....
