Sõnale vanemad leiti 64 luuletust (copied)
Vanavanemad
Vanaema, vanaisa,
mõnel hoopis memm ja paps,
olid ka kord ema, isa,
kellel sündis väike laps.
Vanaisa, vanaema,
aeg on teinud oma töö,
nüüd on nemad lihtsalt kenad,
kell see omasoodu lööb.
Vanavanematel headel
lapselapsi üks või kaks,
kes see arvu meeles peab veel,
kallis on ju iga laps.
- Tarmo Selter -
2023
Tänutäheks
Ma tänutäheks toon Sul' lilli,
lilli, mida armastad,
kaela ümber siidist salli,
õrnalt pead Sul' silitan.
Tänulik ma olen Sulle kõige selle hoole eest,
mis kord kinkisid Sa mulle,
kui olin alles väikemees.
Ma tänutäheks Sulle kingin
soojad sõnad südamest,
kuldse kuu ja tähekesed
toon Sul' alla taevalaest.
Tänulik ma olen sulle
kõige selle vaeva eest,
mida suudad endas kanda,
omal võtta kannatada minu eest.
Nüüd välja-kasvanud ma olen
oma pükstest
ja üliõnnelikki olen...minust saanud Mees,
kes seisab igal hetkel väljas
oma armastatu eest.
.....
Armas vanaema ja vanaisa
Vanaema, armas vanaema,
Sinu pehmed käed ja naeratus nii soe,
oled kallis mulle, armas vanaema,
Sulle sügisõhtuil ikka kaissu poen.
Vanaisa, armas vanaisa,
Sinu käre sõna, karedamad käed,
oled kallis mulle, armas vanaisa,
Sinuga koos traktoriga sõitma läen'.
Minu vanavanematel hea on olla,
sest me kõik ju armastame neid,
ikka rõõmuga saab jälle külla tulla,
mitte ainult mina, ikka õde ka ja vend.
- Tarmo Selter -
2023
MINU EESTI
Ma sündisin siis, kui Eesti oli juba vaba.
Ei tea ma seda pikka kannatuste rada,
Mida esivanemad iga päev elasid,
Mida nende vanemad veel kogesid.
Minul Eestis on elada nõnda hea.
See alati pole olnud nii, ma tean.
Seda enam me kodumaad hindame,
Armastame ja austame.
Mulle meeldib ta tasane maa,
Ilusad saared ja mereveed ka.
Mulle armsad on ta järved ja jõed,
Rabametsad ja ka väikesed mäed.
Eestimaa on meie enda nägu.
Loeb iga väikenegi tegu.
Oleme vabad – taevast mullani.
Oleme eestlased sünnist surmani.
Jõululauakõne
Elus ei tulegi midagi rohkem
kui armastus.
Järgmised jõulud, järgmine hommik
ja rahustav öö.
Järgmine õpipäev, vaheaeg,
vahepeal mure ja rõõmud...
Järgmised plaanid,
järgmine püha ja
asine töö.
Elus ei olegi midagi rohkem
kui armastus.
Tunne - või mõte, või taju või
mõnikord südamesoov.
Kallistus, sõnum, või kõne
või kohtumishetk...
Millal saab üheks ja kokku
su maailm,
tervikuks pool.
Elus ei olegi,
tulegi
midagi rohkem kui armastus.
Sina ja mina - ja meie
ja teie ja nemad...
Kõige armsamad tuttavad,
naabrid ja sõbrad,
vanavanemad, p .....
Sõpruse vennad
Päevad ei olegi vennad,
päevad on hoopiski õed...
Salaja sosinal loevad
ette meil tõdede tõed.
Aastad ei olegi vennad,
aastad on hoopiski isad...
Tööpõllu hobused vaol,
järjega kindlad ja visad.
Elud ei olegi vennad,
elud on hoopiski emad...
Kui ka ei kohtu, ei näe -
Maa kombel hoolivad nemad.
Miski, keski ei olegi vennad
nii, nagu sõbrad su kõrval...
Naerudeks muredest läbi
sõeluvad sopad ja tõrvad.
/Mari*Uri/
Kes on jõuluvana päriselt?
Nonii, lapsed, läheb lahti, jah?
coca cola ja lumi ennustab jõule
õues miinuskraadid kah
ning säravad tuled kõigile;
aga mul on teile tõsist juttu
sellest kes on jõuluvana päriselt
olge ettevaatlikud, kui minemas tuttu
sest peate tõde võtma tõsiselt;
Soomes elab kuusemetsa mäes talijumal
kes pärineb saami rahvaluulest
"Joulupukki"ei pesitse küll mujal
aga ta toitub kõikidest rahvastest!;
et teda rahustada
tõid vanemad oma lapsed ise ohvrianniks
muidu hiilib ta päkapikkudega kodudesse sisse
tapab ja pistab teid pintslisse .....
Me kelgule!
Me kelgule, me kelgule
võib tulla veel üks laps
las tulla see, kes julge on ja kraps;
1,2 - tee on sile
kostab eemalt politsei vile
parki kollavestid valvavad
sest lapsi komminud luusivad;
2,3 - asi on kibe
sest tee liiast libe
su vend roojakaevu kukub
ja seal ära upub;
3,4 - teel mäkke oleme
kambakesi tuleme
alla sahk kihutas
ühe sõbra tükkideks lennutas;
4,5 - raske minna
üks poiss lõi rusika ninna
sellele, kel kelku pole kaasas
mõne ikka ta ära kägistas;
5,6 - tüdruk hea hoo võttis
ta metsa alla sõitis
hundid ta ära sõid
kes ütles, et meist .....
Meie isad ...
Õnn see kui isa , sinu kõrval on veel,
tema kogemus, õpetus abiks eluteel.
Rasket koormat oma õlal ta kannab,
pere nimel , endast ju parima annab.
Kodumaa kaitse vapraid mehi vajab,
isamaa piiril , pidava kindluse rajab.
Isad ja vanemad pojad , esireas seal,
et kurjus ei tallaks , kodupinna peal.
Koduseid hellitab ka neile , leiab aja,
kui vaja veel õhtuti uut ehitab maja.
Pole isadel kerge , täita vägilas rolli,
tema päev austa võimalusel tee kalli.
Hansi!!!
Elu laivis
Raamat räägib sinuga
kasvõi mitmes keeles,
hoiab inimpõlvesid
märkidena meeles.
Annab sulle juhiseid,
kuidas jääda teele
või millal tuleb tõmmata
seifilt põllu veerde;
kuidas panna võimatut
miljon-puslet kokku,
eristada emakitse
ja ta mehest sokku;
palju maid on lahe taga,
mitu tilka meres,
tigulistel organeid
ja mesimumme peres…
Õpetab, kes võitles, valas
õnne vormidesse
või sokutas ja kombineeris
ennast normidesse;
kes see nuttis, kes see naeris,
armus, narri tegi,
läbis üle-elamisi,
kuni pööras segi…
Raamat räägib sinuga
väga pikalt jut .....
Eesti 100
Karge hommikune päiksekiir
valgustamas metsasid ja maad
mille mullas puhkavad me
esivanemad kes meid korduvalt
võidelnud orjusest vabaks.
Läbi aastate sadade rahvus
kandnud endaga suurt raskust
numbrilt oleme väikesed ent
suured südamete kasvult.
Iseseisvuse päeva saabudes me
hinges tärkamas vabaduse võrsed
laulev revolutsioon ja Balti kett
Sada aastat täis ilusat
Sada aastat täis valusat
Eesti riigi värvilist ajalugu.
Keegi ei võta Sult ja
ka Mult seda uhkust
tulist ühtsust tuksumas
soontes ja südames et
oleme läbi kannatuste
jõudnud hoida el .....
Tänapäeva inimese enesetutvustus
-Kes Sa oled?
-Lõputu otsija, sihitu rändaja, pidev rügaja, vahest jõetu puhkaja.
-Kus Sa elad?
-Elan Internetis ja muudes nutiseadmetes.
-Milline Su elu on?
-Igav ja vaene.
-Millega Sa tegeled?
-Otsin uusi huvitavaid veebilehti.
-Kus on Su abikaasa?
-Jätsin maha.
-Kus on Su sõbrad?
-Igaüks oma seadme taga.
-Kus on Su vanemad?
-Hooldekodus.
-Kus on Su lapsed?
-Pole sündinud.
-Mis on Sinu kõige suurem unistus?
-Tahaks puhkust, et vähemalt nädalaks kõik nutiseadmed kinni panna ja minna kõndima loodusesse.