Sõnale vao leiti 75 luuletust
erinevad inimesed
Igaühel on erinevad mälestused
kuid kõik nad on inimesed.
Igaüks on inimene
aga nad on kõik erinevad
selles külas on palju erinevaid inimesi
erinevatest nahavärvustest,
erinevatest riikidest.
Kuid neid kõiki koondab üks soov
olla enda kodus,
kuid nemad ei saa enda kodus olla.
Nad tunduvad kahtlased
kuid nad ei pruugi seda olla.
Neil on teised kombed,
kuid mina ei saa nendest aru.
Ma kardan neid,
kuid ei tea mille pärast.
Nad on ju lihtsalt inimesed.
Inimesed ei taha neid siia,
kuid olen kindel, et kui nad ära läheks
siis neid igatsetaks tagasi.
Nad on saanud .....
Ootus
Sõber hea, sa teretulnud
alati sul valla uks
tõbras teab, et pole old mul
pahatahte tuksatust.
Ainult hea must piilub õue
aknaklaasil vihmapeks
tuled kui - su peidaks põue
ihnsalt - üksi - imetleks
Pole, pole halba hingel
midagi, mis rinnus taob
ainult sinuta - mu ingel
kole hakkab, tuju vaob
Ootan sind mu hingearmas
igatsedes algab päev
tule, tule – ole varmas
igavikku aeg vaid läeb.
Teeme nii, et jäädki siia
oled kohal - ma su aed
päevad sinuta, mu piiga
mõtetu - kui tühi kaev
Pole, pole halba hingel
midagi, mis rinnus taob
ainult sinuta - .....
Pasapeetri äpardused
Töökuktuur meil kõrgel tasemel
vali millist tahad
kits magab lehma asemel
rahakad koidikud ja ehad;
kõndida täna mööda tehast
sibi vaev mürki nokkida
tööriistad nagu tehtud vahast
ei saa sitta rookida;
misiganes ka torudest ei tuleks
reovesi lõputult jookseb
vaja, et keegi ava sulgeks
sest juba rotilaipasi lainetega lookleb;
leian tühja kandossi
tüki vist šokolaadi võtan
ajan kaks eri asja sassi
aga pruuni endiselt suhu pistan;
mul sitta saapa peal
maha nühin ja ringi vaatan
mul on paska toolil seal
kus oma korda koristada ootan;
et mitte uppuda, u .....
Nooruslik sügis
Igal sügisel ma muutun hingelt nooremaks,
mõtted nagu sügislehed kirjumaks.
Põsed punetama löövad kui ladvaõunad,
seenel ja marjulkäik südame soojaks teevad.
Sügisvihmad ei heiduta mu meeli,
pisut puudutavad hingekeeli.
Kui ka torm tuleb südame peale,
saan hakkama vaatamata eale.
Pahna täis
pea täis pahna käid ringi nagu lõvi-lõrr
kes ootamas uut laadungit
oma mõtete vaost
milleks, milleks,
milleks tänada lillede ja kompvekkide eest
milleks tänada?
kas ülemõtlemine võiks viia tee irreaalsusesse?
milleks mina?
kas üldse?
aga teised ei tee ju nii, ei käitu ju nii,
kas see tähendab, et uutmoodi on valideeritud
või mitte?
kas ma saan rohelise või kollase kaardi,
eemaldatakse mängust
ja istun pimikus
tehes leivast justkui liimi
ja ajades juhtmeid, et saavutada valgust
mis valgustaks mu kambrituba
milleks selline sentimentaalsus
milleks sell .....
Ilu
Nõiutud naeratus ära ei kao,
püüdes näidata võltsitud ilu,
elu otsused, sisemus valusse vaob
meis kõigis, vahel ka Sinus.
Võltsitud olemus maailma vaates
annab elule rohkem, kui oled ise,
ei loe siin Sinule omased aated,
kaotad endast osa mõttelise.
Ole ise, ära muutu, anna edasi seda,
mis elus teeb Sinust vaid Sinu,
olgu ühiskond tõesti kuitahes mäda,
Sina näita oma maailma ilu.
- Tarmo Selter -
2023
Perekonnaseaduse muudatus 2023
Tahaks veelgi viriseda,
seadusega iniseda,
kahjuks ei see enam loe,
seadus seadustesse poeb.
Surrogaatlusest saab äri,
seadusest ei ole abi,
inimkaubandus siis lokkab,
perekonnad nõnda hukkab.
Praegu surrogaatlus veel
on Eestis leidnud keelu tee,
välismaalt võib lapsendada,
mujalt naisi kaaperdada.
Tulevikus pere kaob,
sugu minevikku vaob,
laps see kasvab segaduses
Eesti loodud tingimustes.
- Tarmo Selter -
2023
Eddie Cochran - Twenty Flight Rock
Oh jah, mul on tüdruk, kellel on plaadimängija
Kui tegemist on rokkimisega, on ta kuninganna
Armastame laupäevaõhtuti tantsida
Üksi saan temast kõvasti kinni hoida
Kuid ta elab kahekümnendal korrusel üleval linnas
Lift on rikkis
Seega kõndisin ühe, kahe korruse, kolme korruse, nelja korruse
Viie, kuue, seitsmenda korruse, kaheksanda korruse veel
Kaheteistkümnendal korrusel hakkan kohmetuma
Viieteistkümnendal korrusel olen valmis kukkuma
Jõuan üles, olen liiga väsinud, et rokkida
Kui ta helistas mulle telefonitsi
Ütles: "Tule siia, kallis, olen täiesti üksinda" .....
Killud
Kild killu haaval
mälestusi kokku korjan,
terve elu on neid küllalt saand,
üks kild on säravam kui teine,
mõnel tuhmuseloor on peal.
Mõned killud meri ära uhtund,
mälestused sügaval on seal,
kilde säravaid veel leidub,
sooja rannaliiva peal.
Nii ma kilde mälestustest kokku korjan,
tunne justkui oleks eile,
aga praegune ajajärk kas tead
on hoopistükkis teine.
Palju õnne, Rapla Vesiroosi Kool
Aeg on läinud aegamisi,
aasta aasta järel kaob,
suureks kasvab pisi-pisi,
järgi jäämas ajavaod.
Õpilased, õpetajad,
ühiselt on kooliteel,
vilistlased, lõpetajad -
nüüd on rõõmus kõigi meel.
Mitmeid vahvaid vesiroose
hoidmas meie kooli hool,
neile tarkust juurde toob veel
Rapla Vesiroosi Kool.
Õnnesoove väga palju
on nüüd kooli poole teel,
südamlikku naeru, nalju
täis on kooli sünnipäev.
- Tarmo Selter -
2023
Viimased noodid
Tumm ajavaos tuhmund vestibüül
Torkavjäised linad hingeta voodil
Kajav vaikus kui üksik etüüd
Vana pehkinud klaveri viimased noodid
Pagenud kaosest viimnegi hing
Taas vaiki on jäänud armulossi saalid
Ajaga kaasas käind nukruse ving
Saadab iga viimast silma seinamaalil
Viimased noodid
Igas reas
Nii loodi
Et tulema peab
Sügismuusika
Hall sügisõhtu nagu mahe viiul,
kust helid pagend külma iili eest.
Täis vihmamärgi lehti laud ja riiul,
neid laperdades keerleb aknasse.
Ja viimseid pihlu rapsib äge vihur,
et koltund rohi rõõmu tunneks neist.
Las sügisõhtu jahenevad pihud
nüüd otsida mu palgeil teineteist.
Rusk udutekk vaob hiilides mu ööle,
sest hellitusest lummub hingelind.
Seon luigehüüdeid ussikirjaks vööle,
jääks muusika et tuisus saatma mind.
Heitunud maailma hirmunud pale
Taevas pragunes
pärast pikki
sombuseid päevi
justkui kärises
pikki pilvede ääri
Palju ei paista
sealt heledast praost
kuid aiman
ma haistan sealt
tulevast kaost
segi on paisatud
õige ja vale
maailm on heitund
tal hirmunud pale
kindlust ja selgust
kaos iial ei loo
hingerahu ei maailma too
kuid
kaos on võimalus muutusi luua
algavat ajastut maailma tuua
kõik mis on elus
see kasvab ja kaob
kõik mis olnud
kord väsib ja vaob
purjesid paisutab alanud aeg
ehk heledust kaisutab
tumedust vaeb....
Ajad on ajad
ja meie seal sees
loomas uut lugu
meie näoline .....
Sügis kolab ringi
Sügis tallab mööda metsaradu,
korvi korjab seeni ilusaid,
kärbseseened jätab kaugel maha,
korvis kohta pole mürgistel.
Sügis kummikutes sohu astub,
jõhvikad ja pohlad meelitavad seal,
kuigi kummikutes vesi lirtsub,
tasakaal tal püsib mätta peal.
Sügis pähklipuul pähklitega mängib,
orav pessa pähkleid veeretab,
vinge tuul ladvaokstel kiigub,
pilvist vihma alla tibutab.
Sügis aias uitab ringi,
järelkärus küpseid õunu veab,
aidauksel vahib ringi,
saak salvedesse saama peab.
Nõnda sügis tuulab mööda ilma,
kolab aias, metsas, mere peal,
tahab jääd .....
