Sõnale varav leiti 163 luuletust
Ronaldo ja Suarez
Kuulikindel mees ja Hannibal Lecter
nende vahel on vaen ja elekter
üks Euroopast
teine Ameerikast;
2 väravat Maglahãesi rahvas
andis suuremale riigile
koloonia maagia sähvas
mäng ei jäänudki viigile;
Suarez saanud ju süüa
kelle kihv kõike ihub
tema nälg tulles ei hüüa
4. kord seda kisub;
ju siis läks hästi
suukorvi vaja polnud
kuid tuleb see hetk varsti
kui Ronaldo punase kaardiga lahkunud
Belgia šokolaad
Araabia õhk ei tee head
soojavarestele seal
mängijana platsil olema pead
suur erinevus vahepeal;
pärast maadlust Katarisse saamaks
on Belgia kaasa võtnud
oma šokolaadi maiustamaks
ent nüüd see ära sulanud;
ja eriti hullusti Marokoga
ootamatult saanud 2 väravat
suur vahe nende kliimaga
sellise kuumaga nad kaotavat;
üllatusi muudkui tuleb
nagu ka hokimängus
see duell edu sules
punkt tabelis Belgial kadus
"Oui, maître",
Prantsusmaa koondis on nagu Aafrika
see täis neegreid
neile loeb eksootika
küll on imelik see etteheid;
Ida - eurooplasi see tülgastab
et must manner läänemaailma tassitud
siis mingi rikas onu koondist külastab
pausi ajal sai matsidele jutu räägitud;
"oui, maître", vastavad rikkale onule
kes nagu aristokraat alamate ees
jäävad lojaalseks rikkurile
mil istuvad silmad vees;
mustukesed Prantsusmaad esindavad
et saada härralt lubatud vabaduse
piitsad ja sõnad meistril ütlevad
"kui võidad, siis saad iseseisvuse";
andes jalaga perse ükshaaval
"oui, maît .....
Nagu leetrid
Eile hävitas romaani rahvas
kesk- ameeriklased jalkas
nagu vanasti leetrid, mis uhas
põliselanike hõimude seas;
mida konkistadoorid tõid
endaga kaasa kullajahile
genotsiidid indiaanlasi sõid
nüüd võeti jalkas nad sihile;
7:0 oli puhas häbi
essal poolajal 3:0 lõppes
juba oli moraal läbi
siis veel 4 väravaga neid ära tappes;
sarnane nagu Brasiilia VS Saksamaa
tõesti eskalleerunud mäng
niipea taastatud ei saa
Costa Rica suur äng
Pärsia vaip
Tulin töölt koju ja vaatasin
poole pealt mängu
Inglismaale kaasa elasin
kuis jätsid nood pärslased kängu;
juba 3:0 oli nende vahel
Iraan Aasias tugevaim jalkas
mõnus madin neil kahel
lõpuks 6:2 inglane väravasse äsas;
Allah ei päästnud neid
ja mind ka seis üllatas
oodata põnevusi veel igasuguseid
anglosaks võidust hüüatas;
kuna teab, et ikka õlu parem
kui pärsia vaip higiste taldade all
laskunud neil õlgadelt koorem
lehvib käes punase ristiga valge sall
Ekuador vs Katar
Kollane poiss ajakirjanduses
sisistas, et pakuti altkäemaksu
saanuks Katar võita ka mängides
ent lollitada komiteed ei tasu;
ja nii karma tuli tagasi
nende fännid meelt heitsid
jäi seis kaltsupeadele sedasi
et 2:0 kaotasid;
Lad - Ameerika riigile
kus pealmiselt neegrid platsil
poleks kohtunikul kostnud vile
saanud vastased eelise veel kahel väravail;
aga ise jäin rahule
kuidas läbi kotiti semiidid
kui ennast täis, ära mängule tule
iseennast põhja viisid
Hüvastijätt
Kui sinilind jääb laulma kuldses salus,
on usk teispoolsusesse olemas.
Kes üle ajaläve ei saa tulla enam,
jääb selgeks pisaraks me hingevalus.
Nii võime leppida, et maiselt enam
ta meie jaoks ei ole olemas.
Näib, et eludest jookseme tuhinal läbi
nagu avatud väravatest,
kaasa haarates salajast mälestustaaka.
Ei märkagi tunda me minekuhäbi
ega vaadata kohtumishetkede taha
üle tähekildudest säravatest,
mille jätsime hingemüürile maha...
Kuid varsti seisatume ajasillal,
kus mälestuste tund meid loendab üle.
On elu pelgalt hetk, et mõtled, millal,
mil riiva .....
Ebamaine Kuningriik
Sisenemas üle piiri vägede pinnale
kus muda, verd ja tina piire seob
muutuste tuul puhub maailmal
aasta 1914 - 1918 meile tänapäeva toob;
ära kodust saatuse küüsis
ja siin surm näppu viskab
iga monarh otsuses eksis
sest ta pimesi oma poegi raiskab;
Refr:
mülkad, pommiaugud ja laibad
lõpmatu vihm ja külm
see paik on nooruse hakklihamasin
seniks, kui udu kaob
sa näed vaenlast, tääk ja toru ees;
need müüdid ja legendid
mis eesrinnete vahel
on kui paraleeri dimensioonid
see Ebamaine Kuningriik me kahel;
kus keskel istub vikatiga naine
oma troonil pilve pe .....
Sügistuuled juustes
Sa tulid täna
Taevahallis kleidis
Vihmapiisad
Sätendamas kangal
Sügistuuled juustes
Saabusid
Õbluke ja õhetav
Kui õunad
Mis veel puus
Sügis on luus
Tunnen ja taipan
Naeratad vildakalt
Põgusalt,veidi
Sügisvihm märjaks
On teinud su kleidi
Soengusse sasitud
Lehed ja linnud
Kuldkollased
Mändide pinnud
Purpursed väädid
Heidad veel üll
Näid väsinud küll
Kuid küps ja nii kaunis
Astud targalt
Ja tead
Kuhu minema pead
Kuhu saad ja võid
Paiga ise kord lõid
Ärkamiseni uuel kevadel!
Nüüd aga läheb tõeliselt põnevaks,kõhedakski- avanevad pimeduse .....
Mõtted, mõtted
Kevadlindu, suvilindu,
sügislindu, talilindu....
Kes neist liialt laulab?
Minu süda on nõnda kurb
ja hing mul liialt nutab.
Lennata mul pole jaksu
kallist kodust eemale.
Kuulan kaminas puudepraksu....
Koduõues siblivad kanad.
Äkki kuulen võõrast sammu,
lahti on jäänud koduvärav.
Elu pikk mul elatud
ei hirm teda võta...
Leek tõuseb kaminast taevani,
sinna kord hingki
järele jõuab...
Spinal Tap - The Majesty of Rock
Vastsündinud päikeses on pulss;
Rütm keskpäeva lõõsas;
Kui päev läheb pikaks, on laul
Ja kuu mõõnades tempo
See on kõikjal meie ümber ja see on kõikjal
Ja see on sügavam kui sügavsinine
Ja see tundub nii reaalne, et tunned seda tunnet!
Ja see on Rocki Majesteet!
Rolli fantaasia!
Kella tiksumine
Hinge kisa!
Vang süüpingis
Kaevaja augus
Oleme selles koos
Ja alati...
Džunglilagendiku varjus
Või muserdava tänava sagimine
Tasandikul, vahutaval magistraalil
Sa ei suuda selle tukse eest põgeneda
See on mudas ja sinu veres
Ja selle vallutus on lõppenud
Ja .....
Armastus elab ja hingab
Lilledega Sind üle külvasin
kaunil suveajal
õitemerre Sa uppusid
avatud oli armastuse värav
Päike säras ja sillerdas
paistis Su südame sisse
magusalt suu maigutas,
kui kinkisin Sul punaseid kirsse
Nüüd suvest sügise on saanud
kirjud lehed katmas maad
kauneid lilli suvest jäänud vaasi,
mis laua peal
Sul sügis kulda kingin nüüd,
et rõõm jääks südame,
et aastasse jääks kaksteist kuud,
ja õnnesära nende sisse
Südamejuured
Kabeliaeda, kuhu mu vanemad maetud,
istutasin paar kasemaimu.
Nii kodumullaga minugi juured said kaetud.
Kui kauaks jään ära, polnud veel aimu.
Kadukuu oli taevas, vihma maapõu ootas-
polnud kindel, et puukesed kasvama jäävad...
Sealt kuhu läksin, ei julgenud tagasi loota,
ei teadnud, kus mullal lõpevad vanaduspäevad...
Kased kuid kasvasid taevaselt suureks,
näha et meeldis kodune muld.
Sügisel igatsusvihmana langeb
norgus okste pealt kollast tuld...
Peatub varemeis kiriku kõrval võõramaa auto.
Minu pojapoeg jõudis, läheb tuttava värava kaudu...
Käes kanna .....
Naeratus
Just nagu suvepäike sillerdaval veel...
su naeratus mu murekortse silus.
See naeruvirv jääb oma leebes ilus
nüüd hoidma soojust minu hapral hingeleel.
Hetk õnne vahel pöördub. Pääsu otsib meel
ja ootab naeratust ses argses ilus.
Neist sõnadest, mis mõttesopi vilus,
on raske leida õigeid, tõrgub keel.
Hing sumeneb kui suure lumma eel-
sest avaneb me südamete värav
ja tasanduvad konarused teel.
Su kaunis naer on pärlendav juveel
ses elulabürindis- kirkalt särav.
Jääb hoidma soojust hapral hingeleel.
Nägin Mihkel Rauda
Kreurzwaldi tänaval
Tallinnas hoone nr. 13
oli näha teisipäeval
üht (mütsiga) tuntud meest;
jäi silma teda väravast
väljumas ja isegi sisenemas
tagasi platsile sisse, kaasas kast
ja otse lifti minemas;
ta habe ja need paksud huuled
kaubamärk ei peta iialgi
sügelevad kirjutama minu sõrmed
kuidas Singer Vinger kuulaja teda nägi
Pruutkleit
Hommik sametklants ja säravkuldne
avab päevatrüginale linna.
Memm nii kookuspihtne, purumuldne
nõuks on võtnud kodust välja minna.
Mälestustekompsu sättis päeva,
ööstki poole. Nuttes kõhkles veidi.
Kauaks silmad ilmavalgust näevad...
Otsus lõplik, pakkis mõrsjakleidi.
Küll see palit ikka ramp on üll,
naaldub väravale- pole ammu käinud...
Hõikab:"Müia ruutleit, puhas pits ja tüll!
Vanaaigne, vähä päevinäinud!"
Astub härra kaabus, aadlitõugne,
peidab naerukurru silmanurka.
Nooruk žestis uljas, ropulõugne,
jõurab: "Mutt, tõid tä .....
Palju õnne kooliteel!
Mul meenub esimene koolipäev,
kui vahtralehti hoidsin käes
ja rõõmu täis oli kogu päev.
Sel päeval päike taevas säras
ja valla oli koolivärav,
lilli täis oli terve ilm
ja kõigil rõõmust säras silm.
Koolikella kutsuv kaja,
oli mõnus ärataja,
siiamaani meeles veel,
äratab tunded südamel.
Palju õnne, rõõmsat meelt,
soovin kõigil kooliteel!
Sergei Jesseninile
Lootust varjab jäine sina.
Piinav üksindusepäike,
valasid miks musta tina
üle rõõmu hõbeläike?
Katab õnne kuldseid kiiri
sinu tumerusuv vari.
Pole sellel riigil piiri-
kus ta lõpp, kus on ta hari?
Milleks sulgesid mu ees sa
värava, kus seista ihkan?
Muretuse sinitaeva
sulatada mind ei tihka.
Mõista, palun, minu soove!
Näha sinitaeva süütust
ihkan ammu. Elujoovel
pole mõtet puuripüütult.