Sõnale vari leiti 400 luuletust
Kodu kontor
Tursunud silmadel kaifin
poolunes veedetud ööd
ülemus kärsitult skaibib
miks lõõskan ei ole veel tööl
Minu diivan mu kontoritool
elutoas töökoha reeglid
tõusen püsti ja olengi tööl
ümber istuvad kallid kolleegid
Öisest olengust targu ei vaiki
julgeb teha siis tunnistab mees
Juhan Liiv mulle kesköösel skaipis
et üks helin on rinnas tal sees
Poolunes ent peaaegu kaine
mu kõrvades kõlas ballaad
üle aegade igatsus paine
tahtis lilli ja isade maad
Miski uinunud laulikut rõhus
raskeks koormaks on rinna peal haud
Ei saa puhata õndsuses rahus
kui ee .....
Mu naaber taob elevandil pihku
Aias on maad ära songitud
ja vedeleb miinihunnikuid
kõnniteelegi miski sittunud
pereliikmeid on metsikuid;
vanaema õnnelik
et meil kodustatud elevant
aga ise olen kriitik
kui meie aias on emigrant;
mu naabril käed värisevad
ja topsi jookseb valget
eksperdid tööd jälgivad
elevandi kisa vajab tõlget;
nagu post, on püsti looma vorst
seda nähes ma ei kohku
sest mu naaber on loomaarst
ta töö on taguda elevandil pihku
Schwartz
Mis teha, kui kõht koriseb
ning seisad avalikus kohas?
soolestik torkab ja väriseb
sees gaasikogum vohas;
oli vaja avalikult lasta kärtsa
see päev hästi ei alga
kas tunned seda Schwartza
jooksmas mööda su jalga?;
enda arust peeretasid vaikselt
nüüd pellerise põgenedes teed teistele mükse
taandu rahva seast silmapilkselt
kusagil peab vahetama aluspükse;
püksiriie lekib ja haiseb
nagu baleriin, kikivarvukil vaja joosta
rahvas õnnetust pealt vaatab
pärakust kinni hoides annab päästa?;
loodame, et WC - paberit jätkub
kõhulahtisus ohvrit vahet ei tee
e .....
Ralli surmaga
Mehed, minu eas ja keskeas
mis küll ometi toimub teil peas
maanteel kaitseingel ei pea vahti
"till püksi ja punuma" ei kehti;
ära ületa piirkiirust, igavene idu
hädaohuta sõites ära lidu
eelkõige mängid enda eluga
see on ralli surmaga;
ongi parem, kui sellised avariis
põhjas pedaal hauda järgmise viis
mul kihutajate saatusest suva
kraavi sõites olgu müra kõva;
või et jää lausa rekka alla
seegi kuulub vikatimehe meelevalla
kihutates pole siin midagi võita
miskit ei sega teil normaalselt sõita;
mu pardakaamera neid filmib
uudiseid sigatsemis .....
Kevadkurbus
Siuts,siuts
linnukene siutsus
siuts,siuts
pesast alla kukkund
Säuts,säuts
räästa all on pesa
säuts, säuts
pääsukene punutud pesal
Silk,solk
räästast vihma tilkus
veevulinal ojakene
nutta tihkus
Leinakask väristades
langetas lehti
oli see vast kevad
millist eales nähti
Silk, silk
Mis meist saanud?
Mu õde on minust eakam
torman ta juurde varju
aga temagi pole tugevam
me kodutüliga ära ei harju;
on mida lapsed teha head saaksid?
hirm ja teravus majas hõljus
lihtsalt tahan, et ema - isa maha rahuneksid
sest kadunud kodutunne ja kodusoojus;
katus pea kohal mürises
vaen on suur ja suud suitsesid
mu universum kokku varises
kui vanemad iga kord tülitsesid
laste rõõm on nagu bumerang
see pärast kurja tagasi tuleb
aga halb abielu on kõige piirang
nii bumerangi teekond tagasi pikeneb;
tean, et praegugi midagi seest puudu
lahutus viinuks meid muude maailma
sit .....
Pilk ridade vahele
Viimased sõnad, millel kõlan, võikalt,
õrnalt sikutades, mõistvalt kirjutades,
tõmban, kui pole ühtegi aadet, ühtegi vaadet,
milleta nägu ei kisuks kaameks,
surm ja mõrvarid, aju ära manipuleerisid,
dikteerisid, surma juhtisid, volüüme kruttisid,
korrumpeerunud,
ehk ka seestunud, suht pohh.. mis on tulnd,
tee sulg, toru sülgab tuld, veri pritsib,
tsiviilid on langenud, nälja häda,
ei tule suur vend päästma, iga poliitik vaid jätkab,
ega märka, et igasugune süsteem juhib hätta,
karjumas "Kärva-Kärva!" kui taskud täituvad,
selles võib olla kinde .....
Põrge
tänaval astun
pöörangul 90 kraadi
tormasin sul sülleÂ
nii ootamatult äkki
toimub põrge
kahte suundaÂ
ehmatusest ei tundnud ära
ohtlikud pilgudÂ
nagu tähesõjas
nii mõndagi sai pihta ja
läbis elusat ja tihket
ei langenud keegiÂ
oleme elus ja
sulgeda pole lihtne
ust mis avatud
kutsumata külaline
nüüd juba tuttav
esimese puudutuse
tekitatud maavärin
raputas relvituks
ainult sina ja mina
sulasime kokku.
Hooldushaigla luule
Raha kokkuajamisel ole hoolas
Selle ajani kui sinu põhisisuks elus
Küünelõikus, telekas ja kokakoola
Mida laps toob palatisse hoolimata keelust
Raha kokkuajamisel ole hoolas
Saad üksi olla siis sa omaette
Jääb nägemata naabri värinad ja kooma,
oiged, viimsed hingetõmbe hetked
Kõik su haridus, su tähtsus ja su eduÂ
On lõpusirgel need kui muinasjutt
Ja ainus küsimus mis hoiab sind veel elus:
Kas tuleb laps sind vaatama või on tal rutt
Fragmenteeritud
Hiline hommik, kui und luupainajad kontrollind,
kõik see oli umbluu ja ei toimind, tagasi hoidsin,
inspiratsiooni toitsin, ootan mil päev koitis,
jälgin sees hirmu mida toovad need tondid,
nende keskel teki alla kobin, lastes olla psühhoosil,
las hauguvad koerad, las ülbitsevad nolgid,
austust rahaga soetand, ihnelt ahne kiirelt noppind,
noore ja värske, üle end kavaldamas pää sees,
kujutlusi uskudes enese pettusest ei pääsend,
kõik nii väiksed, kandideerimas uueks päikseks,
lõid siin häired, dikteerimas luues räiged, päitsed,
ohjata suutmata, korraks ka kuulmata,
.....
Sa pole siiras
Kadunud, sama kiirelt kui oli saabunud,
kaaslus mis haihtunud, ei möödu miski valutult,
kust see laul on tulnd? Ei see pole armastus,
ei see pole enese austus, seda uhkust nad kandnud,
pole andestust, pole vabadust, ei palu vabandust,
kui nende enese varjamine on puhas alatus,
järjekordne kaval uss, keda tabab masendus,
sest lõhki ajab juust, otsib põgenemiseks alati põhjust,
arvab, et olen tal võrgus, haiget saada vaid temal õigus,
vaevalt ta oma tegude tagajärge iial mõistnud,
suured ajud, tunded nagu emotsioonid kiirelt kadund,
käimas vaid must ebausalduse tusk neil k .....
Peaaegu Inimene
Naeratus kui portselanist,
vaevatus kõik mida silm näeb,
mustakaks halliks maalind,
nähes pinnapealsust,
tundmata sügavust,
hääl pingul igal real,
mida keel veab,üllatub,
saades natukenegi soojust,
ei enam ta ammu pole jooksnud,
istub vaikivalt räästa all ning jälgib,
mis selles massis toimub, ohkab,
pole lootust, miski ei kordu,
ei otsi lohutust, nõnda ka ei joobu,
külma südamega realist, seda ei ütle,
ta teab sind, ta näeb mis sinus toimub,
ei millestki siin ta enam kinni ei hoidnud,
kõik ennast eraldas, kõik temast loobus,
ka sõltuvused, ta ei tea isegi .....
Miks laulab puuris lind
Eile justkui nägin sind,
Ehk seda ette kõigest kujutasin,
Selja tagant lähenesin, kätt puudutasin,
ütlesin: "oma vihmavarju unustasid."
Sa ehmatasid, nägin kui juukseid piisad immutasid,
võtsid tänamata varju ja minna kiirustasid, rinnus kratsis,
Kaela sadas lagin, varsti kadus ka su vari paksu halli,
Seal ma seisin, pisaraid vihm peitis, kadusid kui su leidsin..
Kuulatasin, kõneles südame taktis kitarr mu kõrvaklapist,
järgi ei jooksnud, minna sul lasksin,
pole haavad paranenud veel armiks
Eile justkui nägin sind,
Kas see olid sina või pettis silm?
Eile .....
Lühidalt
Ennast säästmata, sind paika ei tulnud määrama,
mida rohkem vabaks üritad väänelda, seda enam,
kinni jääd, ja ei pääse sa, iialgi, liialt mind piirasid,
pole pahane pole vihagi, kahju, et endiselt vibalik,
kui neid stiile ihkasid, ei suuda iial olla minalik,
universaliseerisin teadmised ja rajudust pillasin,
alateadvuses kopeerid mu ridasid, teeseldes,
et originaalsed pliiatsid su pinalis..
Ükskõikne, kui endaga võitleb,
Ükskõikne, kui ennast kavalaks mõtleb,
Ükskõikne, kui minuga end võrdleb,
Üksi võitled, iial sügavalt mõistmas,
mis mu sõnumist pärine .....
Puhas Kurjus
Puhas Kurjus
Jah ma olen puhas Lurjus,
Ego aurudest nii purjus,
Iga Tundmus, Tunnetes Surnud,
Puhas Kurjus
Sellesse ma sündinud, röövlid olid kõik ülikud,
kohtunikud, timukad aadliku kaarikus,
Seadus ja Karistus, lihtrahva sallimatus,
Iga päev kus toimub tseremooniana mu matus,
Iga viha hoog kätte tasus, aususe vastu,
kõlasid lasud, alla pilvedelt korra veel laskun,
teil end rüvetada lasknud, võtsid kõik,
mis ma olin pakkund, lohistasid kui taskutesse,
enam ei mahtund, vähesed kes vastu,
pakkusid kaaslust, tõe kuulutaja kukla taga,
kõlasid lasud, üks hukkunu, k .....
Koorem hingel
Hingel on koorem, kuhu sa küll jooksed,
kuhu..sa küll jooksed, kui hingel on koorem
Jooksen kirjutama neid noote, mis su kõrvadesse ei kostu,
liigutan läbi pimeda, miski mis vaevu hoiab mu kooslust,
Ei oota hommset, sest tean, et vaid valu ta toonud,
ükskõiksed ja paha tahtlikud, kirvega südama kildudeks raidunud
tõelist iial nad sallinud, neid vaatan salmitult, mitte kuigi haritud,
mööda läks parimus, sellest saab su karistus, taeva järjekorras,
vaid vari must, tahtmas uut, sest kartsid suud, elu ei möödu,
iial armitult, polaarsus, ootasin millal uhkuselt maandud,
nà .....
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Aju väsinud, kuid päris hull, see kui pähe määrinud, seda häälikut mis uue värsi mul, sättinud, nõnda hästi ju, et kui väärikust, pole nad närinud, taas tähtis jutt, käsitlus miski mis ei pätistu, kaua neid nokkis nuppe näpitud, iid siin on täpitud, las sisisevad rästikud, mu üritus su mõnitus, mu südikus sulle tõrvikuks, mu mõtlikus, könnil muld, kõndiv juust, K kuus, pajatamas luulusid, avastamas tundmusi, mis surusid kui suundusin, tühja jutu kurjus stiil, tuuldub siin, nii, et väga viis, muundub kuueks, tseeni muutev, julm vend, mäletad ehk? Häälestan teid, .....
— M K