Sõnale vari leiti 395 luuletust
Tasuta jõusaal
Mina mitte sallima lauatööd
mina sallima õues elama
mina teadma mis kräppi sa sööd
mil mina palju putru neelama;
sest see on parim toit hommikul
ma olema palju liikvel teedel
see elu metslasel loomulikul
kes tõstma raskusi objektidel;
sest lauas passida kui orjapidamine
muutud zombiks paberi või ekraani ees
suur rutiin ja vaimne nõrkus istumine
selle all kannatab nii naine ja mees;
saama oma spordi katuse alt väljas
liikuv keha saab tasuta jõusaali
sajab vihma, lund ent mu ihu paljas
oma ellu 4 seina ei maali;
tõsta kive, puitu ja plastikut
ning alati liik .....
justnagu ilmsi
aknast paistab ookean
pilliroog õõtsub tuules
toas vaidlus veiniklaasi taga
selle üle mis on kuld
lähen sõnade poolt palavaks
köetud toast välja
tuul jahutab meeli
kõik öeldu muutub korraga
tähtsusetuks ookeani
ja õitsva pilliroo tuules
õõtsumise ees
kaldal barokkstiilis lõpetamata
majade seinad ja katused
müürid nende kaitseks
ja nii juba sajandeid
lõputu taevasina
tuhandete kilomeetrite
viisi ka sealpool silmapiiri
lained loksuvad
ookean on alles
tühjus täidetud
milleks kõik need sõnad
nisu tuleks hakata lõika .....
Toiduahel käib ringi
Loodus on ümmargune
ühe käega torkab, teisega paitab
inimese suhe sellega teistsugune
kõike ta kandiliseks ehitab;
aga mõnikord on harmoonia
olemas looduse ja enda kehaga
ja toiduahelaga on paroodia
saab teha trikke nakatumistega;
onul on urruaugu surfar
ehk kõhuuss toorest lihast
aga leidlik on Elmar
kes väljutab kahjuri oma kehast;
kuna torustikus elavad kalad
mis kanalisatsioonist tulnud
käimlapotil olles neid sa kui toidad
tasuta sööta Elmarile tekkinud;
kükitab poti pehmendil ja vaatab alla
sittudes võdiseva ahvatise vette
siis on üks lõpustega ole .....
oma esimesele tüdrukule
Sind unes ja ilmsi
hinge värinal
oodanud olen
poisieast saati
kord õnnest joobudes
kord kurbust täis maani
jah olen mees ja isa
tund siiski vahel
täis veel on Sinu ootust
ära küsi
meel sellest arutusest
miks päriselt pole loobund
me suud üksteist on joonud
me hing teineteist loonud
end pillama õitesse
päeva toonud
Jaanus ja tuisk
Lahti läinud tuisk
on tunda külma põues
kätes väriseb kelk ja uisk
sest lastel raske täna õues
aga meie lemmik koer, Jaanus
ikka teiste eest teele asus
ei küsi temalt vanus
kui valgesse ees tatsus;
nagu ustav hobune
on ta suur ja pruun
päris mõnus karu sarnane
keda austab terve kommuun;
ise kelgul lapsi veab
nagu saaniga mäe poole
marsruuti karvakogum teab
saates teisi uisuväljakule;
jahhh, küll on tore Newfouland
see tõug karu moodi
tema paitamisest ei saa villand
küll hea, et klassivennale Jaanus toodi
The Ink Spots - We Three
Me kolm, oleme täiesti üksi
Elades mälestuses
Minu kaja, minu vari ja mina
Me kolm, me ei ole rahvahulk
Me pole isegi seltskond
Minu kaja, minu vari ja mina
Mis kasu on kuuvalgusest
Hõbedasest kuuvalgusest
Mis kõrgel paistab?
Ma kõnnin oma varjuga
Ma räägin oma kajaga
Aga kus on ta, keda ma armastan?
Me kolmekesi, me ootame sind
Isegi igavikuni
Minu kaja, minu vari ja mina
Me kolm, oleme täiesti üksi
Tundub, et me elame mälestuses
See on minu kaja, minu vari ja mina
Me kolm, me ei ole rahvahulk
Fakt on, et me pole isegi seltskond
See on minu kaja, minu .....
kuuvalgus granaatõunte õitsemise ajal
kui öise tähe kauge valgus
jääb igavesti saatma
Sind mu arm samamoodi
nagu pilvi vihm suveõisi
sumisevad mesilased
vett kallaste vahel kuppudes jõgi
Hispaania palavuses
oliivipuu tuhande aastane vari
mägedest alla tulev
higist lõhnav määgiv lambakari
steppides tulpide õitsemine
sinise taeva all silmapiirini
kuu valgus Türgi mägikülades
granaatõunte õitsemise ajal
hing mida näha aeg-ajalt vajab
Printsess rüütlirüüs
Vapper rüütel, seisab mõõk käes,
Valmis lahinguks, valmis võitlema,
Kõigi eest keda armastab, kellest hoolib.
Rüütel seisab vapralt, kindlalt.
Kuid kui lähened talle -
Näed, et mõõk ta käes väriseb.
Rüütel on vapper ja valmis päästma,
Seda kes talle armas,
Kuid rüü sees peidus printsess.
Printsess kes ootab, et keegi teda päästaks.
Keegi ei küsi, mida tunneb rüütel,
Vaid ootavad päästmist.
Aga päästmist vajab ka üksik printsess rüütlirüüs- ta on üksi ja hirmul,
Rüü varjab pisarad, mõõk vaigistab valu.
Linnuke
Marjapõõsas linnuke kössitab,
lehekesed sulgede peal.
Kes-teab kaua nõnda kössitand
ja hirmul olnud seal.
Sõstrad kobaras on koos
allpool linnu suud.
Põõsalt marjad raputand
on mahe sügistuul.
Rännuteele hiljaks jäänud
on linnukene vist,
või on haige tiivakene,
mis segand rändamist.
Siutsugi ei tule enam,
värin on ta peal.
Jätan marja-korjamise,
päästan linnu sealt.
Üks ettevaatlik väike siuts
on kuulda noka pealt.
Ma linnukese kaasa viin,
tal leian pesa hea.
Must Praost
Ridaelamu on mul hooldada
kus aeg - ajalt keegi ööbib
igasugu võivad külastada
kes soovib, see proovib;
ukse taga värinat tundsin
ja masin tänaval ei sõida
uut kohalolu ära aimasin
aga ei tea keda;
täiskuu valguses seisab mees
kellel silmad kollaselt palavad
must kuub, must kaabu ja sau ees
ta kohalolek teiste pilke haaravad;
Must Praost Joonas on tema
ennast nii tutvustab
taha lauda asus istuma
maast, ilmast ja maagiast jutustab;
nahast kaantega raamat
tema nimega, selle ta avab
ei taha kohvi, teed ega muut paremat
viisakalt ja madalalt vastab;
tee .....
veel pisut sügisest
koltub jälle taeva alune
nagu tuhandeid aastaid
samamoodi kui lind lill mets ja põld
sa seda ainult nukralt vaatad
peitma hakkad hinge eest
raagus metsa vettinud
kõrrepõldu
kuldseid lehti okste kaelas
tühja taevast
väristama sellest õlgu
*
jääb voolama jõgi
lehtima mets
õitsema lill saab
vihmaküpseks pilv
ka siis kui mind
enam pole siin
minust rääkides
seda saadab vahel
ohe valu hele piin
möödub lein elu
uuesti hetke täidab
siis läidab
13.10.2022
Püha auk
Mari tahab palju raha
täisealise naisena aga töötada ei viitsi
aga alternatiiv ei tee paha
seega töötukassast ei otsi;
nii ta issile pettumuseks
kasvatus läinud luhta
sõbranna abi on lootuseks
kes teab nurgatagust kohta;
ühes peldikus on püha auk
kus nokud välja käivad
kui teha mehele pauk
siis ausat pappi naised saavad;
mingi ümberlõigatud ja hall
see munn ja ka lihakas
on võõra ees vall
seega ei tea, kellega kähkukas;
Mari siis musitab ja paitab
sügab ning rindadega hõõrub
mees rõõmust oigab
kui vorsti otsast paugub;
aga siis šokk Mari hoo .....
Luul
Kas said mu kirja kätte
panin selle kollase maja
helesinisesse postkasti
midagi erilist sinna kirja ei pannud,
ainult et ootan meie kohtumist
kas päriselus või lennukis
kas Pariisis, alpides või tundras
Kõik vabad võimalikud variandid
Autovõtmed on kirjutuslaua sahtlis
minu mustandite all
helesinine kabriolett ootab garaažis
pead tolmust veidi puhastama
ei jõudnud
läksin päevalilli otsima
meie saksa lamba koerast sõber
ootab aias kiigu juures
puhkab, võtab päikest
värske kohv koos kaerapiimaga
ootab köögis
et teda valmistataks
õhtul tuleb terve pe .....
Must maagia
See liikluse iidne probleem
et neegrit pole pimedas näha
suremuse tase tõmmudel, kui ekstreem
seaduseid neil on enda teha;
sest, kui pole helkurit ja ei naerata
pole ka jalakäija vaadata
valged hambad auto alt ei päästa
neid pannkoogina miski ei säästa;
aga nüüd on palju võimalik
seaduse muutus on kõigile kasulik
selleks kosmeetiku juurde mingu
ja enda hambad ära juveeligu;
pole ime, et räpparitel kuld ja deemant
helgib suus luude asemel
see kaunis märguande variant
siis on ka liikluskultuur kõrgel tasemel;
kvaliteedis puudu müsteerium
vaid see on tse .....
hilissuvi
veel täidab päeva
päikse kuldne valgus
ilm on kõrge katedraal
taeva aluse hiigelsaalis
toimub
elu katkematu palvus
puul oks pole elutu raag
veel rohi võetud pole maast
lehti põõsail puutuda saab käsi
majadel alles vari
ees hämarus mis
meeli tuulena kuid räsib
nüüd seda endale palun
hing vähem oleks valus
suve hullutav õitsemine
meenuks mälul vahel
kui kõik on lumes valges
tardund aher
hallis pikas talves
Tore sügis
Polegi see sügis hall
ei näe vivmapilvi taeva all
pole kuulda linnukeste kurba siutsu
sügis täis on kirjut säutsu
Päike kuldab metsateed
kraavis ojakene niriseb
üksik porikärbes kuskil piriseb
samblikus rästik sisiseb
Siilipere lehtedes lulli lööb
orav puu otsas käbisid sööb
karuott laisalt mõmiseb
lutsib käppa, mis mesine
Haavikuemand silkab siia-sinna
kõrvad kikki, kuulab kuhu poole minna
jänkupojad kõik on teisel pool teed
sabatuti otsas neil värin on sees
Sügis soe ja tore on
tiigipervel krooksub konn
nii lõbus kõigil olla on,
sest tore sü .....