Sõnale vari leiti 400 luuletust
Luul
Kas said mu kirja kätte
panin selle kollase maja
helesinisesse postkasti
midagi erilist sinna kirja ei pannud,
ainult et ootan meie kohtumist
kas päriselus või lennukis
kas Pariisis, alpides või tundras
Kõik vabad võimalikud variandid
Autovõtmed on kirjutuslaua sahtlis
minu mustandite all
helesinine kabriolett ootab garaažis
pead tolmust veidi puhastama
ei jõudnud
läksin päevalilli otsima
meie saksa lamba koerast sõber
ootab aias kiigu juures
puhkab, võtab päikest
värske kohv koos kaerapiimaga
ootab köögis
et teda valmistataks
õhtul tuleb terve pe .....
Must maagia
See liikluse iidne probleem
et neegrit pole pimedas näha
suremuse tase tõmmudel, kui ekstreem
seaduseid neil on enda teha;
sest, kui pole helkurit ja ei naerata
pole ka jalakäija vaadata
valged hambad auto alt ei päästa
neid pannkoogina miski ei säästa;
aga nüüd on palju võimalik
seaduse muutus on kõigile kasulik
selleks kosmeetiku juurde mingu
ja enda hambad ära juveeligu;
pole ime, et räpparitel kuld ja deemant
helgib suus luude asemel
see kaunis märguande variant
siis on ka liikluskultuur kõrgel tasemel;
kvaliteedis puudu müsteerium
vaid see on tse .....
hilissuvi
veel täidab päeva
päikse kuldne valgus
ilm on kõrge katedraal
taeva aluse hiigelsaalis
toimub
elu katkematu palvus
puul oks pole elutu raag
veel rohi võetud pole maast
lehti põõsail puutuda saab käsi
majadel alles vari
ees hämarus mis
meeli tuulena kuid räsib
nüüd seda endale palun
hing vähem oleks valus
suve hullutav õitsemine
meenuks mälul vahel
kui kõik on lumes valges
tardund aher
hallis pikas talves
Tore sügis
Polegi see sügis hall
ei näe vivmapilvi taeva all
pole kuulda linnukeste kurba siutsu
sügis täis on kirjut säutsu
Päike kuldab metsateed
kraavis ojakene niriseb
üksik porikärbes kuskil piriseb
samblikus rästik sisiseb
Siilipere lehtedes lulli lööb
orav puu otsas käbisid sööb
karuott laisalt mõmiseb
lutsib käppa, mis mesine
Haavikuemand silkab siia-sinna
kõrvad kikki, kuulab kuhu poole minna
jänkupojad kõik on teisel pool teed
sabatuti otsas neil värin on sees
Sügis soe ja tore on
tiigipervel krooksub konn
nii lõbus kõigil olla on,
sest tore sü .....
Lõpp
Rebased jooksevad üksteise võidu
ajades taga teineteise valgeid sabatutte
õndsust ehk ütleksid
valgusest paistab alati vari
isegi kui oled rambivalguses
kõrges palavikus
või oksekauss silme ees
terendab silmapiir kuskil kaugel,
mis õpetab:
oota veel
see pole lõpp
iga lõpp on millegi uue algus
Õpetussõnu lastele
Tüdrukud ja poisid
ärge laske koolil norutada
suvepäevad edasi läksid
aga ma võin teid ka õpetada;
tüdrukud, teil pole vaja muud
kui tüütud või kurjad jutud tüütavad
ja ei pea su vaenlane suud
siis las rusikad räägivad;
iga tatt siis eemal hoiab
ja enam patsist ei sikuta
või et kusagil laiab
kui end kaitsed, ära hoiata
ja poisid, kui te lähete kusele
siis ärge tillist kinni hoidke
muidu tilgad lähevad näppudele
pigem te täpselt lasta püüdke;
ning, kui tilgub otsas
ei pea seda ise väristama
tippu vastu seina pekske
siis saab paremini kuivama;
.....
Sergei Jesseninile
Lootust varjab jäine sina.
Piinav üksindusepäike,
valasid miks musta tina
üle rõõmu hõbeläike?
Katab õnne kuldseid kiiri
sinu tumerusuv vari.
Pole sellel riigil piiri-
kus ta lõpp, kus on ta hari?
Milleks sulgesid mu ees sa
värava, kus seista ihkan?
Muretuse sinitaeva
sulatada mind ei tihka.
Mõista, palun, minu soove!
Näha sinitaeva süütust
ihkan ammu. Elujoovel
pole mõtet puuripüütult.
Kaks südant
Olen südamest ma tänulik Sulle,
et oma südame avasid Sa kui lilleõie, mulle.
Kaua otsisin peidetud ilu,
mis varjul Su südames
ja sügaval hinge sees oli.
Mäletan aega, kui arglikul moel,
kiikasid minu poole...
Sest hetkest ma tundsin,
et miskit mu sees,
tõi mul külmavärinad peale.
Tundsin Sinu hinge-puudutust,
ja nägin Su kurbi silmi.
Su ilu kui päike, paistis läbi Su südame,
ei moodsat kleiti ei kingi,
Kuid Sinu südametuksetest aru ma sain,
et leidnud olen oma ingli.
Kui lähenesin Sulle, siis taganesid Sa,
kuis hing tundis siis õnne.
Sa tundsid seda õ .....
Kestavärin (shell shock)
Mil veel enda nime mäletad
ning mis on su eelmine elu
siis minevikku lootusetult matad
kogemused on sinust vorminud lelu;
sa istud ja vaatad aknast välja
ning ehmatad, kui käib pauk
mõni tüütu heli ei tee ka nalja
ohvri meel on nii rauk;
kunagi avamaastikul jahiti
kõiki kes näitavad hambaid
ja kui ohvreid leiti
õhati neid nagu lambaid;
üle kaeviku vaenlased meelitavad
lootus lubab igasugust
aga su kamraadid kõik surevad
ning sa näed valgust;
ei saa loota tehnika kaitsele
kui napib jõudu ja mõistust
jäävad lihtrahvas ja sõdurid saatusele
lootma sell .....
midagi igavikulist
öö järel tagasi on
rohus kaste nii
hele rõõmuskerge nüüd
mu jalaaste puudel vari
lind õhus mesilane õiel
tee ääres kiiskav kukehari
ehani joov aias päikest
vaarikmari
muud midagi ei
enam vaja kui olla üksnes
suve ligi meel ära kaoks
üleni vaid õite riiki
Surmav ja soe süda
Kelle süda see on? Ma arvan, et tean.
Selle omanik on aga üsna vihane.
Ta oli risti nagu tume kartul.
Jälgin tema tempot. Ma nutan tere.
Ta väristab oma südant
ja karjub, et olen teinud halva vea.
Ainus teine heli on katkestus,
kaugetest lainetest ja ärkvel olevatest lindudest.
Süda on tappev, soe ja sügav,
Aga tal on lubadusi täita,
Õudusunenägudest piinatuna ei maga ta kunagi.
Kättemaks on lubadus, mida tüdruk peaks täitma.
Ta tõuseb oma neetud voodist,
vägivallamõtted peas,
raevu sähvatus ja ta näeb punast.
Ilma pausita pöördusin ja põgenes .....
Rammstein
Suve südamesse
lõi särtsu saksa hevi
mis tõi rahvast Tallinnasse
kus nii kirju rahvas ei levi;
see lipulaev Rammstein
kontsert alati unustamatu
värises laulukaare sein
ja iga laul on olematu;
65 tuhat tuli kohale
nende maitse pole vale
aga mäe peal ei saanud istuda
ega niisama mööda astuda;
liiklus oli nagu zombi hord
ning massiliselt lötlasi/soomlasi
aga see konsert mu 3. kord
millest ainult häid mälestusi;
Ernesaksa kuju noogutas
isegi tema sarvi välgutas
kui on värve, tuld ja suitsu
sai suvele rohkem mürtsu
Kui luuletamisest saab kõrini
on ilmas tähtsamatki
kui ainult värsid
segamini sahtlis
määrdund trükivärvist
kui kõndimine riimid taskus
laubal pronksi läik
kandamiks vaid luule raskus
mitte elu käik
kui lüüriline pudi-padi
mõni lõhn või tunde vari
hetk armsa ligi
äikse hingus nüüd söestab meeli
nad hoopis muust on pingul
kui soovist
sõrmitseda riimel keeli
Kõik see sõja kole...
Üks väheldane mees
Kohver käes
Käib ringi
Ta ringi käib
Sest ohtlik näib
Kõik väljaspool
Ta ringi
Ring tõmbub koomale
Jääb vähemaks tal õhku
Hirm pigistamas kõhtu
Ta teab
On kätte jõudmas õhtu
Enne kohutavat ööd
Siis valgeks lööb
Näeb oma kätetööd
Ja haige mõtte vilju
Ta unedes need ammu
Arst kaasas igal sammul
Ta kaardimajad
Kõik on kukkund kokku
Nüüd kõnnib kohvriga
Et värisege pehmod
Siin kõnnib mees
Kel kohvris teie surm
Ma vajutan
See karje tajutav
Kuid kartjaid enam pole
Kõik juba nähtud
Kõik see sõja kole
On hirmul lõpp
.....
suvi
kartul mu aias õitseb edasi
jasmiini valged õielehed
varisevad ükshaaval
hommikul niidetud murule
keskpäevases leitsakus
vett üksteisele näkku pritsides
kilkavad lapsed all järves
räästapääsukeste
näpuotsasuurused valged munakoored
juba on trepil
enam ei taha sa midagi lisada
midagi ära võtta sellest
Musikaalne halvatus
Weekendid ja tehnosaast
Myhits, Hip Hop ja räpp
tänapäeval kunstist ja laulmisest on paast
raadios ja telekas on ainult kräpp;
üks rullnokk sõitis mööda
bass oli põhja keeratud
miks sellist ei lööda
et sai Skrillexit levitatud?;
Refr:
ja ma surun näpud oma kõrvAAAAAAAA
see on ainus asi, mis vägistamisest pääsTAAAAAAAAB
aga musikaalsest halvatusest üle EI SAAAAAAAA
kuni iga sitt artist saasta tooDAAAAAAAAB;
neegrid ei oska enam häält kasutada
ning tõelised lauljad aina vananevad
estraaditähti enam ei ülistada
geto aktsendis uued tulijad luuletavad;
.....
Star Treck - Picard
Patrick Steward, mine juba pensionile
on saastaks jäänud sinu näitlemine
tehtud mingi mõtetu sari
Star Trecki katab hale vari;
actionit liiga palju
ning näitlejad teevad labaseid nalju
puudub kunst ja tõsimeel
igasugu igavust on loo teel;
sureb liiga palju tegelasi
ning CGI on nagu ei tea misasi
vanasti StarTreck tundis vaataja ootusi
ning Picardi seriaal lubas lootusi;
valed autorid on kirjutamas
nostalgiat ja šõu vaimu matmas
pole rarku inimesi seriaalis
ikka pahalane oma tahet praalis
peategelane, Picard on nagu nõrk vanake
pole kunagi ilus ta kiilas peak .....