Sõnale varjud leiti 138 luuletust
Ei sobi
ei sobi
ma karjun, et ei sobi
ma ei taha
ma ei taha
ma olen ennast saboteerinud
mingisse lõksu
kus ma ei usu enda õnnestumise võimalikkusesse
aga ainult tugevad
murravad müüre
kas ma olen tugev?
kui tugev peab olema vaimselt
et astuda meele vastu
ja tänada teda juhatuse eest
aga süda juhatab Koju
süda juhatab Valguse juurde
seal, kus varjud jäävad selja taha
kurvalt istuma
trepile
Neid pole ju enam vaja
Päike ja kuu
Ükskord ammu tasa-tasa
kuu see kukkus taevast maha,
tähed sillutasid teed,
et kuu see tuleks taevasse.
Päike vaatas juba ammu,
kuu see talle jäämas jalgu,
pole kasu pilveparvest,
tuuleiilist märjast, kangest.
Kuu see ühes päikesega,
pilvepiiril äikesega
päeval nautis taevailu,
öösel uinus, kui on vilu.
Aegu möödus, kuu see taas
tahtis paista üle maa,
luua ilu tähtedega,
joonistada varjudega.
Vahel tõesti on ju nii,
et kuu see paistab päevalgi,
elu üllatab ja loob,
loodusilu meile toob.
- Tarmo Selter -
2023
Üksi
Keegi meist üksi ei ole,
kuigi vahel on tundumas nii,
tuttavaid läheb ja tuleb,
kuid ikka seisan üksinda siin.
Siiski on keegi, kes hoolib
ja muretseb, kuidas Sul läheb,
vahel Sa seda ei teagi,
vaikus kustutab viimsedki tähed.
Ole avatud, tunneta teisi,
kes hoiavad, hoolivad Sinust,
nii sõpru Sa leida ju võidki
elu varjudest väljuvast ilust.
- Tarmo Selter -
2023
Teekond
See ettearvamatu tee,
mida mööda ma kõnnin
on hämar ja tormiline.
Silmapiiril ainult kummituslikud varjud,
mis mind spiraali tõmbavad.
Võtavad minult energiat
enne kui minunigi jõuavad.
Seljataga armastatud õudused,
mis mulle järgi jooksevad.
Pole ainsatki kõrvalteed,
kuhu põigata peitu ning
oma elu eest joosta.
Sellest tsüklist pole pääsu,
lõpetan oma lõputu jooksu,
langetan käed ja annan alla.
Hingedepäev
Hinged on ududest saabumas koju,
hubelev küünlaleek- juhatav kiir...
Ootan sind aknal, mu pisike poju,
sealt kus on elu ja kaduva piir.
Kamin on küdemas, lemmiktoit pliidil...
Alati pikaks jääb tulekutee...
Elutants nugadel... Libedal siidil
jaheneb süda ja igritseb lee...
Raskelt kell pendeldab... Vaikusevarjud...
Ärevas lootuses sirutad käe
aastate taha... Nii ootama harjud
kui igatsust piserdab HINGEDEPÄEV.
Verekirik
Saksamaa mägedes
a. 10. sajand elab legend
ja vähe tuntud rahvaluuletes
kurjuse residents peidab end;
ebapühakule kiriku ehitasid
kohalikud oma ihu, kivi ja verega
prohvet jüngritegauut tõusu kuulutasid
et Euroopat tugevdada antikristusega;
surnud mets ja ümber uduvall
viirastus püüab lõksu arheolooge
taevas katuse kohal alati hall
territooriumile ärge tulge;
igal talveaja üleminekul
on mägedes kajamas kiriku kella
avanevad uksed koidikul
laseb kursusel välja tulla;
see aasta on suurim ülestõus
prohvet ilmalõppu ennustas
kolmanda ilmasõjaga taasünn .....
Kas Sa tõesti?
Kas Sa tõesti olid Sina ise,
kui aeg see kokku meid kord viis,
leides tunded hetkes imelises
ning siis lahkusime, huulil nukker viis?
Kas Sa tõesti nägid minus seda ühte
selle aja jooksul, kui me ikka koos
langesime hetke, mis nii ehtne,
olles tuules, metsas, vihmas, soos?
Kas Sa tõesti nägid minu silmis seda,
mis lõi õhetama Sinu kauni pale,
kuu see mängib päiksevarjudega
siis kui sume öö meid võtab üle?
Kas Sa tõesti olid Sina ise,
rõõmustades iga hetke sees,
kui me jälle üle aasta kohtusime
selles pikas jaaniaegses öös?
- Tarmo Selter -
2022
ükskord
ükskord tagasi jõuan
istun Viiralti tamme alla
pilvi üleval sõuab
justkui näha oleks nüüd
alles rand ja kallas
samad varjud lõhnad
päikselaigud tüvel
taevas tardumas õhtas
hoopis armsam üksnes
enam kuhugile pole kiiret
tarvis siit minna
ümber loojang hiigel
lihtsalt oled ja hingad
Kui hirm on nii suur, et ei lase elada või siis kui hirm võtab üle keha võimust
Ma soovin teada, kas Jeesus armastab meid kõiki
või on selleks mingi daatum
Pole kunagi olnud religioosne - otseselt
ikka eesti-vene juurtega
põline Lõuna-Eestlane
hea meelega võin külapoodi sõita hobusega jalas ainult vanaonu
vanad kalastamise kummikud
Enam suitsusauna me ei tee
sest ma pole seal ammu käinud
Kuidas ma lapsena ei saanud saunast aru....
aga nüüd istun pea iga nädal linnapreililikult SPAs
ja mediteerin endale paremaid alguseid
Mu kassipreili ja -härra naeratavad mulle
kui tean, et pean keha puhastama, et
hoida võimalikult kõrget sagedust
Ni .....
Kukruse emandat vaadates ERM-is
vaata
siin on me savikruus
kivikirves oimuehted
luunõelad merevaigust
helmekeed
puuduta neid miks su mälu
ei mäleta nende rippumist
meie kulmudel kaelas
pihk kivikirve põskede libedust
me lõkkeaset kivikalmu
kuhu tuhat aastat eesvanemad
maale tagasi andsime
kui sa lovesse langeksid
kuuleksid ehk meie sosinaid
näeksid varjudena seda aega
mis ammu on saanud otsa
enam iial taeva all sa kohta
Rahu
Ma vaimustun inimestest, kes upuvad oma sügavikku ja
tegelevad elu tumedamate varjudega
kes ei karda, kes ei pelga
kes näitavad ennast enda tõelisuses ja valus
Miks ma peaksin peitma ennast?
Ma olen üks miljardite seast
Võimatu võimalikuks
"Sa oled nii ehe ja aus,"
-"ei, ma olen mina, lihtsalt mina,
maailm on võlts"
Ma endast kuvandit väljapoole ei näe
Teised pigem tajuvad ja näevad mind
Ma ennast ei taju, tajun oma sisetunde järgimist
Kuu ja Päikese järgi päevade arvutamist
Oled puhas hing
Sa oled liiga südamlik ja liiga hea
Tunnen, kuidas mu olemus võib Sind hetkega lömastada
oma tumedate varjude pärast, mitte et ma tahaks
haiget teha või virutada
vaid see juhtub ... kogemata nagu elevant portselanipoes
või nagu tüdruk, kelle käes on tuletikud
ega pole kuulnud midagi tuleohutusest
Ma vabandan.
Ja mu silmad avanevad.
Ära näkku löö.
Tean, et ei tulnud siia võistlema ega võitlema.
Ma olen rahulik, aga kardan, et minu kaudu ootab Sind valu ja olen Sind alati tahtnud selle eest kaitsta nii palju kui võimalik.
See kõlab nii lõputult traagilise pis .....
kevad ja Emajõgi
Emajõe kohal kummargil sillal
taas valgusest jääd haigeks
päeva kergelt armud
nii tumedalt nii ebamaiselt
kui puudel tagasi on varjud
hing unes sellest karjub
kui vetetulv viib allavoolu
jääd ja prahti
hing silla kohal kooldus
veest taevast ahmib
sa sellest joobud
kui puudel pungi läheb lahti
ummisjalu salamahti
sa jooksed õue
mõista tahad äkki keelt
mis purju paneb meelt
*
Pompei roppe graffiteid lugedes
äkki silm leiab seinalt selle
millest võpatab süda
ka kogu maailma kulla eest
ärge müüge hommikul turul
orjaks mu meest
aastatuhanded ära .....
Ly-le tänus, hilinenult
Sa lähed kindlasti
mööda seda hommikust tänavat
suur kohmakas maja vari põiki teel
aga peale astuda on imelik
inimesi pole päike on külm
ja valus liiga raske
lillede varjudest tohib üle astuda
aga selle maja varjust ei saa
hommikune udu jookseb
põõsaste vahel on värinateni külm
lavendlid aias on mustad ja külmetanud
nende jaoks pole sügisel enam lõhna
Sa lähed kindlasti
mööda seda hommikust tänavat
üks pool päikses teine varjus
oled sa näinud kuidas tuul
tantsib uduga kergelt väga kergelt
tol hommikul käisid Sina
päikese pool mina varj .....
Sära
Tõustes Sa päikest näed täna -
nii sooja ja säravat ilu
ning avaneb südames värav
valgusele, mis peitumas Sinus.
Tõustes Sa särad ja oled
tänulik maailma eest,
mis täna vaid Sinuni tuleb
selle põneva päeva eel.
Hoia päikese sära Sa endas,
kaitse end ilma varjude eest,
vahel aeg nõnda kiiresti lendab,
sära varjudes päikese eest.
- Tarmo Selter -
2022
midagi ehtsat
äkki linna serval sööklas
puhked nutma
lume lagust purjus sõimust
tuule käes ripakil aknast
tema räämas tahmund ruudust
et keegi elu su õde
litsiks rämedalt hõigub
midagi ses ilmas
ka kevadega pole muutund
hing vappudes
end tühjaks nutta nuuksub
kuni päikselaik seinalt
teda hellalt puutub
*
ma täna unes
nägin Su pisaraid
ärkasin üles
et kuivatada neid
kuid Sind ei olnud
tuul üksi käis trepil
tõi hangedelt lund
vastu akent peoga virutas
siis aihtus see ime tund
õitsva oksana
mis päeva end sirutas
*
ah millal see oli
lõi metsa lainetam .....
Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.
nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine
sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal koh .....
Maailm oleks palju parem
Maailm oleks palju parem,
kui poleks vaenu,me enda sees
Pole mõtet kanda endas seda,
mis mürgitab su südant
ja su meelt...
Valgusta siis juba täna
oma meelt ja olemist!
Kanna endas elusära,
Jaga seda teistelgi!
Küll siis näed,
kuis pimedusevarjud,
põgenevad sinu seest
Muuta kaunimaks maailma
saad vaid Sina !
Ja me kõik, üheskoos!
Kõneldes
Kõneldes südamega,
väljendad Sa tundeid,
kõneldes hingega,
näitad enda sisemust,
kõneldes mõistusega,
oled rahulik ja kaalutlev,
kõneldes käitumisega,
väljendub Su mõttelend.
Kõik, mis teed,
on osa Sinust,
hetked Sinu seest.
Sa elu näed,
saad osa ilust
või varjudest Su teel...
Tarmo Selter
2022
