Sõnale varske leiti 114 luuletust
Depressioon
Ma ei tea,mis depressioon ---
Rõõmusid ma ise loon.
Kastepiisaist värskust saan,
põllukivi on mu saar.
Ilu päiksekiirtest koon,
vikerkaarest laule loon.
Värskest õhust purju joon,
Kalliskivid merest toon.
Unes olen Valge daam.
Päevaks ununeb see taas.
Unistused ikka hoos;
mõtteis täitub iga soov!
Meelerahu --- kindel soon.
Naeratus on minu kroon.
Mind ei murra depressioon...
ISE endale õnne toon!
Head uut aastat! 2017
Las sellel päeval pole maas pehmet lund,
Las külmataat lonkab nii kaua kui vaja,
Meil nii kui nii täna ei tule veel und,
Meil möödunud aastasse vaadata vaja.
Kes saavutas midagi väga suurt
Kel kannatust jätkus kinkida rõõmu,
Kes hävitas vananend kurjajuurt,
Kelle abil sai ühiskond värsket sõõmu.
Head vana ja uut mu kallis inimeseraas
Mu kallis kõige kaugem sõber,
Las uuel aastal kasvab õnneõite aas
Just seal kus vaja on kõik jalge ees maas.
Läheb mööda
Läheb mööda seegi päev
ja seegi öö.
Tehtud saab vaid
kõige pakilisem töö.
Rutt on varastanud kogu meie
aja...
Paari tundi oleks julgelt juurde vaja
öösse, päeva,
sinu-tema vahele...
Muidu jääbki teie suhe vahele -
ja
lipsab põlvkond mööda
nagu koolitund,
mille lõppu oodates näed veidi und...
Pakuks uusi plaane,
värskeid lahendusi,
kokku-lahku löövaid vingeid vahendusi,
aga aja puhul targutus
ei aita,
kui ei sirutu su käsi
ega paita...
Laps ei ole lemmikloom
või tuttav lelu -
ta on erakordne, ainulaadne
elu,
ta on armastus, kes annab
enne .....
Kui terve maa lund juba täis...
Kui terve maa lund juba täis,
mis helkleb varjundites öösel...
Kui kutsub külla võlulaas,
ja pole ammu olnud lörtsi...
Kui õhk on värske, kange, külm
ja härmatisest valged juuksed...
me ümber valge särav pulm
ning lugu ümisevad tuisud...
Sel ajal kätte jõuab talv
ma joovastuses tema ilust...
on lumehelbed nagu parv
mis tansisklevad tuuleõhus...
See pilt on unustamatu...
on lummatud kõik looduse ilust...
Siin asu, rahu, muretus
Talv sütitab mus luuleinnu...
/20.detsember 2015/
Unistused
Ma soovin käia hommikukastes,
kui värsket jahedust õhkub nii järvest.
Soovin nautida hetki, tajudes loodust…
et säraksid silmad… et täidaks mu ootus.
Ma soovin istuda, unistades vaikuses,
uidata puude all… varjukas aias
imetleda linde, kes tiiblevad taevas
luuletada loodusest kodumaapaigas.
Soovin lentsida metsas… tee mööda ringi…
haista lõhna, mis õhkavad ilusad lilled…
soovin kuulda, kui laulavad hommikulinnud…
korjata maasikaid… juba täis on mu pihud.
Soovin supelda järves kuuvalguse ribas…
sel ajal on vaikus, pole ainustki hinge ...
.....
Jõulueel
Jõuluküünal värvib tuba,
Kuuselõhn loob värsket huba,
Rõõmu tunneb suur ja laps -
Varsti läheb madinaks!
Jõuluvõlu, jõulumeel,
Jõulumees on juba teel!
Tuleb suur või väike kink,
Tal on valmis pandud pink.
Tule, tule juba rutta,
Astu julgelt siia tuppa,
Kingi eest saad kauni salmi,
Kõik meil ammu juba valmis!
Tiina Klemets
Ma pole
Ma pole …
Iial visanud küpsisepakendit teeperve kraavi
Manustand tundmatut valget ja pulberjast kraami
Jäätunud lompides lapsikult tallund
Massipsühhoosile vähegi allund
Kellegi kõrgema jõu poole pöördund
Kinga seest avastand jalga, mis hõõrdund
Närimiskummi lauaplaadile toppind
Tolmuseid vaipu isegi kloppind
Purjuspäi kukkunud valusaid sinikaid
Kõhus jai` tea-veel-kus kogenud liblikaid
Haavanud noaga end nimetissõrme
Söönud grillliha, mis veidike kõrbend
Andestust palumast loobunud uhkelt
Kellegi ees nutma lohutult puhkend
Kaup .....
Minu kool
Koolike on meil pisike ja hea,
koolist tarkust ma saan,
koolist koju tulles kiita siis saan,
tarkust täis on mul siis pea.
Eesti keeles mul on raske,
õpetaja meil on tragi,
pidevalt ta kannab tagi,
hommikuti pea on mul värske.
Tunnis meil on huvitav,
kuulame huviga iga sõna,
iga harjutus on puuritav.
Koolis on meil üks suur pere,
vahel vimkat viskame,
kooli elu on meil tore.
- Timo Stogov
LIIGA VARA
Sa astusid mu meelde liiga vara,
see suvi tegi alles hoogsaid ringe,
mu ümber polnud müür, vaid nõder tara
ja värav kriipis oma roostes hinge.
Ma poleks tohtind lasta sul veel tulla,
veel pidanuks sind hoidma eemal endast -
ma teadsin ju, et võin sealsamas surra,
kui igatsus mu kohalt üle lendab.
Ja nii ma äkki vahetasin karva
ja raputasin haava peale soola,
ma tegin seda, mida sügisharva -
ma muutusin taas mustaks libaloomaks.
Kui sügisõhk on ehmatavalt karge,
siis minu hinge lõikub igatsuse kihv,
ja masohhistlik süda naudib tange,
neid kokku surub keha toore .....
Päike ja kuu
Kasta ennast rõõmu valgevahusesse vette,
mõtle säravkuldne püha ristmärk otsaette,
jälgi taevakaart ja sala sipelgateradu,
kevadvärsket mahlakaske - lehe-lumesadu,
pilliroogu - hundinuiu - konnakudu teket,
äikse lõhna - pääsu lendu - vihmapilve leket...
Siis ei ole aega vaja tundmaks iseennast -
pole vaja muretseda, oled maalt või linnast:
sul on kodu - sul on kõike, mida ainult tahaks,
päikse kuld ja täiskuu hõbe sinu taskurahaks.
/Mari*Uri/
Sündmus
vahutav lehemere küllus
jahedalt tumeroheline oleng
kõik januneb ja möllab
tormised lained on tuules
pekslevad linnud ja see
kõrvu lukustav mürin
pihlakas jääb vait
eemalt kannapöördest
lehvib kask oma vihmatantsu
välgust lendavad kolm lindu
puhkev roos, puhvis põõsad
teravad torkeid plekikirin
värske mattev õhk ja juba
ta nutab oma nuttu
kõik sai vabaks
see valu mis lööb hetkeks
läbi lihast luust
hullud üha rohkem
pigistad viimsegi mis su sees
vaikselt kerib nututantsu
ärkab valu mis su sees
nagu süst närvi ja juba
tantsingi selles vih .....
Vähivunts ei hüüa tulles
Vähim, mida te oma tervise heaks teha saate,
on onkoloogi juurde minna.
Seda pole Vähimatki põhjust karta.
Isegi, kui te selleks Vähimat vajadust ei tunne,
väisake siiski Vähiarsti.
Üheks esimeseks Vähi tundemärgiks
võib olla Vähimus
ehk Vähist tingitud väsimus.
Välistage Vähimgi Vähirisk Vähistamise
ehk Vähi vahistamisega.
Viimane võib väga väärtuslikuks osutuda
eriti Värhi ehk
värske Vähikolde puhul.
Vähistagem Vähk võimalikult varakult.
Kuulugem pigem selle vähemuse hulka,
kes Vähimalgi viisil,
olgu see siis kas Vähast
ehk vihast Vähi v .....
Pealkirjata
Ma tean, et elus ikka jälle
tuleb pettuda
Ja minevikumälestused
maha suruda..
Ja tean, et algand armastus
võib kohe lõppeda
Ja värskelt õitsev roosiõisgi
kohe närtsida..
Kuid teadmata jääb elus see
kes armastanud sind
kes aastaid käinud sinu järel,
unistand kui lind..
Ka mina tean, mis tunne on
kui sind ei märgata
kuid lootus rinnus valusalt
veel tahab jätkata...
Andestamine
Sa meelega mind lõid
ja ma pean haavale määrima võid.
Miks ometi sa mind ei austa
ega aseta mind oma armukausta?
Sulle andestada on raske
ja õues külm on karge.
Meie armastus on värske
ning mina loon siin värsse.
Püüan sulle selgeks teha,
et armastan sind ja su keha.
Püüan, kuid ei suuda.
Olen nõid ja vajan luuda.
"Sa ennast võiksid muuta."
"Vist ainult siis kui oleksin suuta…"
Enda muutmisega ei tule ma toime.
Mis siis muud kui tagasi sõime.