Sõnale varviline leiti 19 luuletust
Lõbus uni oli
Nägin sügist unes ma,
suure värvipintsliga,
värvipott oli hõlma all,
kaelas kirju, pehme sall,
kuub oli seljas mitmevärviline,
silmad särasid kui jõuluehe,
kulda ja karda
mängles sügise süles,
rõõmsa tujuga ärkasin ma üles,
justkui viibinuks ise,
kuldse sügise süles-unes.
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
Ja mis mu mõtted on?
LGBT kuu toimub praegu
pole probleemi. kui lilla tatsub
aga oleks paha ühtaegu
kui keegi neist mind katsub;
mõtlen ka et, MIKS nii palju raha
on vaja koolilõpu kleidile
vaesele Eestile teeb kõrge hind paha
ühekordne värviline jama abiturendile;
hai sõi venelase Vahemeres
mõtlen, et vaheldus teeb hääd
kuna mehel olnud viin veres
loogiline, et loom ütleb "BLJÄÄD!";
suvel pannakse narkot ja tina
kui oma piiri vaevalt tärkad
siis see loll oled sina
kui üks hommik sita sees ärkad;
endine töökaaslane sai paugu
jälle elektritõuks ta alla sõitis
tõukar t .....
Ses kevades on muinasjuttu
Nii ilus on täna olla,
sest kevadpäike paitab silma
ja laste rõõmukilked on linnulauluga läbisegi,
soe kevadtuul paigi tegi.
Kaunid metsalilled õitega eputavad,
liblikad kui
baleriinid,
tiivad helendavad,
kastetilgad lehispuudelt
tasa langevad.
Õhk on mitmevärviline
vikerkaare all,
kevad on muinasjutuline,
mõtteil ilusail.
Mõtteid....
hindasin üle
ma võin olla pöörane
meie suguvõsa meesliin läheb edasi
kraadi võrra targemalt
samal ajal kui mina põimin sellesse
ulmeliselt pehme naiselikkuse
võin elada, olla kus tahan
homme istuda Dubai tänavatel kui vaja
või joonistada kõrbes liivale
"Väike Printsi" miraaže
Ma ei pea enam muretsema,
mis saab selles sugupuust edasi
mul on uuringud tehtud,
mul tuleb ainult vastu võtta
"Alkeemik" läheb teele ise
mina olen see, kes aeg ajalt ennast meelde tuletab
kas Veronika otsustas surra
või miks ta ümber mõtles
ma ei mäleta,
ma lugesin tookord ne .....
Kaunis suvi
Kaunil suvel on kuldne juus,
rõkkavad linnulaulud tal suus,
silmad sinised kui meri,
huuled magusad kui mesi.
Suve sall on õhuline,
kleit tal mitmevärviline,
varbaotsas samblasussid,
jalas lillelised püksid.
Rõõmu täis on suve süda,
ilust pakatamas meel,
hinge soojust tuleb üha,
hellitav on suve keel.
Ooo - jee, ooo - jee!
Ooo - jee, ooo - jee!
küll tore päev on see
sain esimese aasta täis
12 kuud sõõri käis;
ooo - jee, ooo - jee!
olnud värviline mul tee
millest siia meelt avaldanud
või niisamu sitta kirjutan;
ooo - jee, ooo - jee!
puid täis on lee
üllatanud ja survestan teisi
lugejaid mehi ja naisi;
ooo - jee, ooo - jee!
topelt tähtis, hee - hee
sest samal päeval Tartu aastapäev
täna kõik on kõik kaunilt näev
Klahvimeister (Karoshi)
Hea meel, et ei tööta kontoris
kus kaotaks nägemise
olla istuva ORJA rollis
ja kus aeglaselt kaotan mõistuse;
sest see töö NII igav
ja kiiresti vaimselt väsitav
istumine päev läbi ebamugav
palk on töö suhtes eksitav;
ja kui midagi trükkides läheb sitasti
klimberdan klahve läbisegi
sest töö löönud mõistuse kasti
suust sülgan leegi;
*TUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHH
klaviatuur verest punane
kui näpud otsast ära toksisin
ka ekraan on värviline
järgmisena käed sodiks peksin;
*plärtsplärtsplärtsplärts
"ÄÄÄÄÄ, VIHKAN OMA ELU&qu .....
Vikerkaarel
Kiikusin vikerkaarel,
silmad kinni,
meeled valla lastuna,
ühelt kaarelt teisele kõikusin,
taevalikku õndsust seal nautisin.
Värviline uni silmalaugudele tuli,
pilvekene pehme padjaks mul oli,
tuuledki kokku võtsid end,
ja algaski vikerkaarel
mu esimene lend.
Linnudki kõrgel, aupaklikult tiirlesid,
kogu taevas oli vaba,
vabaks nüüd sai ka,
mu hing ja mu süda..
Sul on vaja teisi
Sul võib elu olla värviline,
tohutult lilleline,
igatmoodi imeline,
kuid ainult sinu nimeline.
Sest teistest sa enam ei hooli,
sul pole lapsi, keda saata kooli,
poega, keda panna autorooli.
Sest sa oled omamoodi.
Sul on ainult enda voodi,
Kuhu sa iga öö poed
ning enda mõtted üle loed.
Sa tahtsid omale paremat elu,
kuid unustasid teiste olu,
teiste inimeste valu.
Sind huvitab ainult enda tulu
ja kui tõesti ongi nii,
siis palun ennast maha suru,
sest sa ei saa elada üksi lõpuni.
Kevad tuleb!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Talve valge ukse suleb,
tõmbab õied mullast välja,
kaotab linnukeste nälja.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Enam pole päikse muret:
võtab appi pikad päevad -
inimesed rõõmsaks lä'evad!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Varsti kohal kaunid kured,
peagi vulisemas veed
ja läbitavad sopateed.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Iga kana pühaks muneb,
paju lubab tibud õue,
värviline moes on nõue!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Sõber jälle külla tuleb:
süda peos ja kaardi peal -
ning terve aasta püsib seal!
/Mari*Uri/
Mitmevärviline sügis
Kirjuid lehti lendleb alla,
taevaluugid tihti valla.
Vahel näha võib ka päikest,
kuulda mürisevat äikest.
Porised on teed ja rajad,
tühjaks jäänud suvemajad.
Linnud lendamas on ära,
tehes üsna palju kära.
Üle väljade vihiseb kõle tuul,
viies viimsed lehed puult.
Vargsi meie maale trügis,
mitmevärviline sügis.