Sõnale veereb leiti 39 luuletust (copied)
Minu armas ja kallis
Armas ja kallis,
Minu päikene,
Kallid minu jaoks sinu huuled,
Minu jaoks sinuga nii kergelt...
Kallid on sinu käed,
Kallid on sinu silmad,
Ma palvetan sinu eest nii tihti
Minu põsel veereb pisar...
Minu jaoks on õnne
Kinkida sulle lilli,
Koguaeg ma tahan kuulata
Sinu ilusat hääl...
Jälle veeremas on aasta
Jälle veeremas on aasta
Veereb kogu eluke
Keerleb kogu elu rattas
Keerleb uude aastasse
Uuel aastal uued mõtted
Uus on aastaringike
Vana-aasta kingib meile
Uut hoogu rattasse!
Et see elukene veereks
Et ei iial peatuks see!
Sellepeale klaasid tõstkem
Tervist uude aastasse!
Lõbus koolitee
Lapsi täis on koolitee,
kõigil sära silmades,
Päike kuldne käib neil ees
rõõm ja lust on südames.
Stopp!
Nüüd vaata ette sõbrake,
üle tee on sebrake!
Sebra peal on seista lust,
üle tee märguandeks on ta just.
Kipsat-kõpsat kooliteel,
natuke on minna veel,
Mõned lehed siit ja sealt,
pihku korjama veel peab.
Lastele see nalja teeb,
kui lehekene veereb teel
ja kätte end ei anna ta,
tõuseb õhku kerge lennuga.
Kerge süda, kerge meel
on lastel esimesel kooliteel.
Niiväga täna soovin ma,
et kogu tee võiks hästi kulgeda.
.
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
Metsarada
Kõnnin mööda metsarada,
õhtuvaikuses.
Taevas kuu veereb sama rada,
valgusküllane on tee.
Tähed kirkad taevavõlvil,
püüda neid ei saa.
Õnnelik ma oleks siiski,
kui näeks tähte sabaga.
Nii ma kõnnin, mõtteis lähen,
mööda vaikset metsateed.
Saatjateks on kuu ja tähed,
sellest rõõm on südames.
Metsarajalt mõtteid nopin,
rahu otsin eneses.
Kõik need tunded taskusse topin,
hingetaskusse, metsateel.
1.SEPTEMBER
1.september,
sügislehtedes kirendav kuu,
rõõmu, kilkeid ja naeru
on kooliaasta uus.
Kõik mõtted uhiuued
ja targad raamatud
on päitsed pähe saanud
ja traav on lõppenud.
1.september,
igatsust toov kuu,
kurbi muremõtteid
sügis kannab ju.
Niikui sügislehekene veereb
nõnda veereb elugi
vahest tuulispask me peades
ilmapidi laiali.
Ilu tuleb koos kevadega
Lumi sulab, vesi vulab,
elu veereb edasi.
Linnulaul on juba kohal,
pilved kõik on laiali.
Kevade meil annab märku,
talve sabas keerutab.
Mõte elab soojas ajas,
seal lõokene lõõritab.
Ei ma ole kinni ajas,
ette vähe kiirustan.
Tundmatud on teed ja rajad,
kaunis kevad mind rõõmustab.
Lumi sulab, vesi vulab,
elu veereb edasi.
Linnulaul on juba kohal,
pilved kõik on laiali.
APRILLIUNI
Sa tulid liiga äkki,
mul suletud veel oli uks.
Just keerasin südame lukku,
ja jäätunud mu südametuks.
Ei oodanud su tundeid kuumi,
ei tundnud ennastki ma veel.
Ei olnud uueks suhteks ruumi,
ei teadnud,mis meid ootab ees.
Ma nägin sinus naabrit vaid
kes tuli majja sisse…
Kuid rohkemaks sa peagi said –
Sa said ka hinge sisse.
Ma olin väga ehmunud,
ei uskunud ma seda,
et olen varsti ,,uppunud”
ja kiirelt taob mu süda.
Kuid saatus tahtis hoopis muud…
seal proovile mind pandi.
Sind haigus võttis teisel kuul;
mulle jälle kurbus anti.
Nüüd unelmates .....
Tädi Sofia vastlad
Eelas kord üks töötu ema
tal 2 poega nii tüütud
ei ole uhke pere üle tema
nagu kuradid on sünnitatud;
peab pojad kooli ja tagasi tooma
vastlapäeval viima ka kelgutama
viina rooli taga peale jooma
sest pole miski muud teda aitama;
tulla toime päriseluga
mille üle ta pole uhke
mees mullas, on põrgu kahe pojaga
iga päev häda tihke;
üks poeg roomab teise peal
ja teine jalaga vastu tooli peksab
paras õnnetus taga seal
ja nüüd Sofiale aitab;
nüüd empaatiat enam pole
kui kisa täidab maasturit
elu sellistega kole
vajutab ema teel pidurit;
metsik drift .....
HOIA!
Jäin uskumatut pilti vaatama
kuidas üks õnnetu laps tuleb onu ette
hakkasin sellele mõtlema
et mis mul on ja temal mitte;
ta kerjab suitsu ja raha, ise 13
ja seisab vanade riietega
tahab mingit hoolitsemist
pole selline pilt õige, ega?;
küllap pole hooldajat ja õiget haridust
poisil tulevik on põhjas
trotsib tihti üksindust
saatus pole olnud helluse ohjas;
ta on järgmine maha jäetud hing
"tööõnnetus" süüdimatutel vanematel
lootust teistelt ta anub ning
nägin pealt neid kilde ta silmadel;
sellinne elu on agoonia
kõik valele poole veereb
kui .....
Rong
Rong vurab
mõte kolab
millal jõuan sinuni
kiired päevad,kiired õhtud
kiired öötunnidki
Rong vurab
mõte kolab
mis veel tegemata jäi
elus paljutki sai tehtud
kahetsen veel mõndagi
Rong vurab
mõte kolab
pikk on tee veel sinuni
Elu,janunen su järel
kannatan lõpuni
Rong peatub
mõte seiskub
elu veereb edasi...