Sõnale viha leiti 313 luuletust
All olid veel madalamale käisid
Uhkus, on kõik mida üldiselt näen,
ning see ka põhjus miks tagasi ma ei lähe,
Isegi kui armastan, isegi siis kui pean üksi surema vanana,
Ei tagasi ma lähe, seda isekat väge mis iial ise,
mu juurde ei leia teed, ei vabanda ja kasutab ära igat meest,
see feminatsi kiivri dieet on näidanud valgust mulle mu sees,
Ei ma ei kibestu, rahul olev naeratus näol mu parim kirjeldus,
su üsa on viljatu, lapse käest vihast maha pillanud,
andekust iial ei hinnanud, pühendumust vaid pilganud,
ehk oleksin pidanud sind petma, kohtlema sind kui lehma,
sisisev madu ju alati igas vales vah .....
Armastus
Armastuse keel, mis ulatub taevani,
limpsib sind kui jäätist,
mis mõnusalt päikse käes sulab.
Armastuse keel on kui tera puur,
mis ulatub su meelteni ja meeletult su aju sopini.
Armastus kui küpsete õunte õunapuu,
mis oma raskuse all ägab,
-kas siis vihata armastust või armastada armastust enam...
Sutenöör
kuulutuses kauni pildi maalisid teravad pliiatsid,
vaeva nägematta, soovivad elada lihtsalt siin,
kui sa seal madratsil,nad sind ihkasid,
kui suu avasid, kõik sind vihkasid,
järglastele piinlik- Kohe kindlasti,
ühiskongis ühise pilguga sind hindasid,
Olles pikali, kupüürid minuteid lisasid,
Sinisel laual valged plekid, õnnelik lõpp,
jäädvustamas õnnetuid hetki,
liiderlik perverssne ühiskond kerkib,
vihates taeva taadi õpetuste mekki,
silmas sind teisel pool hekki, müümas oma keha,
et saada värvilisi paber lehti,
Võlts,
nagu su väärtus hinnangud,
võlts
nag .....
Uus algus
Arvasin, nõuab imet uuesti armuda
Arvasin, selline kui tema, ei tule niipea
Tüki südamest oli keegi röövinud
Näriv igatsus sisemusse oli sööbinud
Teadsin sind juba piisavalt kaua
Sa tegid nalja ja vihastasid mind välja
Tollel hommikul nägin su tõsist nägu
Sa võtsid mu käe ja see kindel tegu
Ütles, oled minust ülepea sisse võetud
Eelnev lugu sai hetkega maha jäetud
Paljud kinnitavad, et imesid ei juhtu
Oled naiivne kui usud, kindlasti luhtud
Kuid mu käsi su soojas peos tundub ime
Oled valguskiir südames, kus enne oli pime.
Hoog
Oled väsinud ja istud
Raskes paanikas põrandal
Nagu miljoniks tükiks kistud
Hingetõmbed lärmakalt kõlavad
See hetk ei tundu reaalne
Süda rinnus vihaselt taob
Proovid sügavalt hingata kord veel
Kuniks pilt jälle silme eest kaob
Alateadvus tõmbleb kui spasm
Mille mõjul on lõputu kaugus
Paneb küsima endalt, et kas
Ükskord lõppeb viimaks see õudus
Minatu Mina
Ju mul midagi viga on; kui iga mu rida toob;
esile sus viha hood; karju nagu kisakoor;
ütlemata jätsin pool; teades, et oled muutumatu;
nagu ma jään murdumatuks; andes enesele vastust;
vaikust saatnult; mis igaveseks siia sisse ära mahtus;
ei mingit kahtlust; olen ammu-ammu kadund;
Ega ei maandu; enne kui rahu saabub;
sõda su saatus; katkine apaatsus; kõikuv madrus;
kõhklus lasub; kõigel mida enamik kõneleb;
kui seisan püsti; siis enamik vaevu piilub läbi sõrmede;
ja õiged need; kes nagu kanad kudrutama ei jää õrrele;
omavahel tõrelend; tõdedest ei pääse aa mad .....
On sind..
On sind armastada üsna raske
kuid sind veelgi raskem on vihata.
Ma toetan selja vastu vana kaske -
sinu nimi paberilegi ei tule ilma ihata.
On keeruline sinu kõrval käia
ja veel keerulisem käia ilma sinuta.
Ja nii pikad-pikad päevad näivad -
su naeratus on kevadestki ilusam.
Vaatenurga Turist
Tuld teen;und veel; näen seni kuni kustub leek;
untsus teel; jumbul sees;hea meel; sest peatselt;
lõppeb see kohustus;ajupesu saaga jobudus;
mille peale iga probleemi lõpus oli vaja vanemlikku lohutust;
peredes kus sellest loobutud;seda lohutust tänavatelt otsitud;
virtuaal domeenid; kanep alkohol ja keedu pelmeenid;
kasuisa pakist sigaretid;salaja samal ajal kui teler vigast peksis;
nii nende täiskasvanute maailma vaated tehti;ehki;
meie generatsioonile pooltki sellest ei kehti;lampi ei vehkind;
teie elu elades lendaks inkasso enne 21te letti;su probleemid;
ükskõikseid ikka .....
Vana Räpane Värdjas
Laks vastu kanni;et kolisevad riiulil nii potid kui pannid;
Solvatud nii Mari kui Anni;tänades inspiratsiooni eest;
kui süütan oma salmis;need kuivand räästad; vihane vello;
kelle eest ei saa maailma säästa;tulega lampi ei jända;
sõnu käänan;kui ära väänan;kui mõni alo tuleb teid päästma;
sest ma olin Ennast täis;või nõnda mulle eemalt näib;
Toorelt vastu päid;nolk üle käte läind;sõna vabadus säil;
heisates purjed;tundes kus kulgend;enne kui juurte juurde juurdlen;
nuhtlev see mis puhkeb;inimsuse suhtes;enne kui viimane sõnade laviin;
Hüppes nagu trampliin .....
Ekskrement
No mis ma ütlesin;
omas tsoonis; nii et vihiku lehed põlesid;
põdesin, seda sama sündroomi; nüüd toksin nooti;
soovin pasa kvooti; täiendada; häirest vaba,HUII;
nõnda näidend algab; kui kallan välja uue peatüki;
kergelt süttiv; kui tõmban pepu tegema ossi kükki;
maha su müürid; kui sa ellu ei süübind; tülpind näoga;
naeratuste külvi; hüppega püsti ja näpuga näitad;
kes on süüdi; nõnda minu moodi; saata alaarenenud;
tagasi elu kooli, Hoia rooli, ma seon paelu; magavas poosis,
terve pudel nosplis;andmas laengu;sõitmas vastu kaevu;
nii palju viha vaenu; et .....
Midagi lõbu jaoks
Iial ei ma kohane:
olemast libedik
Kellel osav keel
: terve maailm mu sünnimaa;
Kitsarinnaline piirideta maailma:
Ei suudakski hoomata:
Päike paistab kõigile võrdselt;
Võõrana tunneb end vaid see:
Kes võrdleb;
Mõisa härral uhke villa;
Pillub aknast kodutu pihta sitta;
Kuse hais nii trammis kui bussis:
Alla käinud maksufarm;
Ajupesurist klounid puldis;
Mõistad alles siis kui ilma jääd;
Seni kaua ole kuss või tee mää;
Teistest alati katsu parem olla;
Muidu ei leiagi iial omale kohta;
Ei teagi kas nutta või naerda;
Mõni kord tuleb näha vaeva;
Minna maailm .....
Kõveraks väänatud tromboon
Hei Ho- Sorri vanad; ja noored; Südamel on koorem;
Sülgan ta toorelt; armastan ju teid Nõia Moore; Jookse-jookse;
su vinguv viiul nõnda monotoone; loomaks loome;
Huiii-tegelt Ohke; rohke pea vangutusega; tardunud tuksega;
lukus uksed ja; värsside purskega; üle vaevatud vete purjetan;
Luuletan; endiselt paganama täpselt; vaikseks jääb jääs keel;
Kell tiksub; ja memm aina vananeb; Küll tuju heaks magab see;
Saladuseks jäägu kõik räpane; enamik teist te näpate;
Nii asju kui mõtteid; ja tähtis see, et oleks võit teil;
Ees sein, seda muutkui aina lammutate; me aina ehi .....
Elust Tähtsamad Värvilised Paberid
Kokku pakin, kui lahti lahmin, labakäega litsikas,
nii, et kõrvades vilistas, vihast higistaks, pigistaks;
punasest näost viimsed häälikud; pälvinult;
taevaliku raevu, hüsteerilise naeru, irv hammas hobu;
kes ei saa nüüd kaeru,hoopis terve laengu-vaenu,
agresiivsus mis mind pigem paelub;kui kogu su võltssss...
Könn, viska tikud käest; mängid bensiiniga;
saad kõrvetada; sa ei oska sihtida; molotove;
nahhui su mäss; selle tõttu ei pruugi tulla ju hommne;
Anarhist; kapitalist; vana vitt- Ekonomist; sama deep;
Kui parm immutamas abieluvoodil madratsit;
Alla enamik meis .....
Ma kõnnin sust mööda
mööda seda teed
kus sireleid oli õitsele kord löömas
On tuhaks põlend need
Neetud olgu need sirelid see tee ja sina
mille tuli mult võttis
Ja neetud olgu see tegu mis tegid sa siga
et elu end paigast sättis
Sa jätsid mind teele üksi
Algul nuusutama sireleid siis tuhka
Nüüd süütul ilmel kõnnid mööda Süttid
mu vihast ja kuhtud siis tuhka
Ruttan edasi ja muigan vaikselt
Homme istutan su pähe sireleid
Läbitud on puhastusetuli Oled paikne
Nüüd taas võin nuusutada sind ja sireleid
Tõeline sõber; see ei valeta.
Puuduta lage; mingu vittu su aru lage;
Tunne; sa oled lihtsalt nukk; kes ei kuule;
Ega suuda faktidega toime tulla; trulla;
Laisk; rutiinist välja suutmata murda;
Näed vaid ühte suunda: süda mädaneb;
Sa ei suhtle iial puhtalt; enest haletsev;
Näitab kademeelt; tehes nägu kurba;
Sõbranna pulma; suhted kõik tunnete puntras;
Tõe hukkand; memuaarides; kõik õige;
Miski ei läinud tal luhta; küll aga teistel;
Elu aeg segaduse treener; ta siiras pilk nii veenev;
Haarad tal käest; et ei nüsiks oma veene;
Tegelt sind pettes; tehes sinust pehme;
Nuumatavad tapamaja sead tema .....
Ma eksisin ja
me taeva tõus on vale
Peab katkema
veel ehatunni eel
Me vastu maad
mis kive täis ja jahe
peab laskuma
me kummaline meel
Nii ära maandab
me ihad vihad pahed
maa magus maik
mis teretab meid taas
Ja ära saadan
su sinna kus on parem
Jääb süda vait
siis täpselt õigel aal
Kapo Režiim
Tõesti külm on ja magada ei saa, õudus unenäod ja tekki läbi märjaks higistand, kapo mu kõnesid lindistab Andres Kahariga kohtumine mu maja taga seda kinnitab, igal liveil mind nad filmivad ja nagu nirgid aineid mu sõpradelt pinnivad, autogrammi jaoks baaris juurde liimivad, kui komistan nad tagaselja mu üle itsitand, kadedad justkui, vabavärsis nõnda kirglik ma, meel mida ükski kong eal vangistand, see maailm valmis mu tindis salmina, ja vaikus teid kõige paremini karistab, alati süttitan leeke kõikjal kuhu lähen, kahvatuvad mu kõrval need ise hakkanud super tähed, täis .....
— Maarjo K