Sõnale vihka leiti 126 luuletust
Ema
Ema on see, kes hoiab,
kaitseb ja armastab Sind
ning elu lõpuni toetab,
on armastust täis tema hing.
Ema on alati ema,
Sa mõtteis tal oled ju ikka,
Sa teda hoia nüüd täna
nagu siis, kui olid veel plika.
Ema on vahel ka isa,
olles lastele perepea eest,
nii kasvabki poisist meheikka
täisväärtuslik hakkaja mees.
Ema on vahel eikeegi,
hoolimatu, tühi koht elus,
kel laps see tüli vaid teebki,
luues väikestel kurbust ja valu.
Elu on hoidnud ju neid,
kel ema on toeks kogu elu,
kelle peale laps loota ju võib
läbi kasvamise elu ja valu.
- Tarmo Selter -
2022 .....
Pärast ETV uudiste vaatamist
kelle käest küsida
kes need linnad ja külad
ükskord terveks lapib
kui vihkamine rahvaste
vahel saab viimaks läbi
vaid surnuna kirstus
mööda tänavat koju
sõjast tagasi tulla pole häbi
miinidest põllud kes puhastab
mürsuaukudest teed tasandab
ühishauda kokku kannab
laibakotis surnud hakkab
ravima katki läinud hingi
leskesid emasid lohutab
aeg tuleb tütar uuesti hakkab
küsima millal kandma
võin hakata peokingi
Ei mingit andestust...
Ma kokku korjan enda katki läinud killud….
Tükikene südant neis ja puruks kukkund hing…
Minu tundeid …naerdes sa muudkui katki pillud…
Neil tangot tantsinud on rõõmsalt sinu king…
Ma andeks palusin, ja muuta ennast püüdsin…
Mul kadus usk… ma selles süüdistasin sind
Siis abi vajasin, ja hääletult sind hüüdsin….
Ei mingit andestust nüüd hoopis vihkad mind
Maalia vuntsid
Eks ikka korralikul härral
on näos piisavalt karva
see 20 sajandi korral
mida lõigata harva;
nii Adolf ühel onul nimeks
iga päev kammib
ninaalused vurrud uhkuseks
ja ilus kuju valmib;
võib - olla hiljem siluks
kah žiletiga üleliigseid
otsad kõik lapikuks
annab naiste ees eeliseid;
maalia vuntsid on tema
au ja uhkus olla seksikas
ei saanud kunstikooli on teema
see talle piinarikas;
ja üks müügionu on ees
peas tal pileus cornutus
tervitab teda vastu mees
kellega juhtub õnnetus;
jooksis must kass teel
ja nii onu žilettidega kukkus
lisades draamat .....
Hinges on talv
On kõle mu hing nagu väljas on tali…
On hinges nii külm, seal tuul ulub vali…
Olen jälle ma üksi sel Kolgata teel..
Puudu on lootus mis innustaks veel…
Pole mul sõpru kes armastaks mind…
Kes kuulaks kui raske ja õpetaks sind…
Puhuks haava kui valus ja silitaks pead..
Kes mõistaks ja andestaks sulle su vead..
On pisaraist märjad mu padi ja tekk…
Mu katkistel huultel on soolane mekk…
Tean, tingimusteta sõprust olla ei saa..
Kuidas edasi minna ma lhtsalt ei tea….
On südamest kahju et vihkad nüüd mind..
Kuid ometi tea, ma ju armastan sind..
.....
Pööripäeval
öösse vaadates
suu hakkas küsima
kas lagendik valge
teab et sellisena
seista tal tuleb metsas
majal räästate tilkumiseni
seni kuni kõrs hakkab
vihkama heinamaal
lund päike mättad
sööb paljaks maa
muutub uuesti haljaks
õhus mis karge ja rõske
valgus juba silitab põske
Peidan valu 16
Laud aasta seas kõige ilusam
isegi etem, kui sünnipäeval
rikkalik valik toitu võimsam
atmosfääri tunda toas all ja üleval;
ning Joulupukkit lapselapsed
ootavad mu kodus pikkisilmi
aga usud talle on ebaküpsed
ja nii lapsed kortsutavad kulmi;
kui viskan lauale rahakoti
ütlen, et sealt tulevad nende kingid
mis ära täidab nende koti
rohkem pappi, on ka üllatused pringid;
sest päris pühadevanake
ei külasta vaeseid lapsi
raskelt möödub me aastake
et lihtsam elu, võtkem kõik napsi;
olgu õnnelikud, et kodus on soe
riided seljas, toit laual ja on puhas
mis .....
kirjutamine
pole elavat juhan liivi, pole stiili, pole riimi, pole feeli
see lause on kõigi nende vastu, kellel siin on jaksu aga valitseb tugev ideede nappus
peaks õppima parimatelt
luule on osa minust
kuigi tglt aastal kakstuhatkümme, polnud mul esinemise vastu tõmmet. olin häbelik.
tahtsin lihtsalt ennast mõtetega privaatselt tunda ja kartsin isegi klassi ees mõnda luuletust ettekanda, arvasin et keegi ei saa aru minust.
aga nüüd olen õige tüüd. räpin rohkemate eestlaste ees, kui soome töölisi saabub üle vee.
kui ma olin noor. olin fänn meie mehe igast loost. nüüd olen ise ho .....
Ma ütlen, ei hakka tundmagi
Kuusk on püsti ja lumi maas
aga mul pole pühade tunnet olla
üks tüütu aasta lõppemas taas
kus kõik ainult käinud alla;
ja kellel on pappi
et jõuluvana tuleks?
Vaesus suur, et karju appi
peaasi, et soe kodu pühadel oleks;
ja toit ka laual ja riided pestud
sest kingitusi ei saa teha
paljud pered, kui raha haihtunud
näljast paistes on keha;
mul nimelt 8 sugulast
kes elavad suhtelises vaesuses
peetakse meeles vanat naist
kes üksi korteris elab laste abitoetuses;
2 sugulast elab Narvas
elu tõesti sitt, kui jääpurikas
ripub isegi kubemekarvas
ja arveid maks .....
talv on tulekul
kui mitmes tuhandes kord
rahvaste vahel jälle
on vallandunud
see arutu vihkamine
üksteise kuulamiseks ollakse
kurt nägemiseks pime
kui taeva all iga pungki
oksal teab
karm talv valge
lumega jälle on tulekul see
üle elada olgu vaid mureks
vist siis see hullus alles lõpeb kui
maa peal pole enam inimest
nagu Marsil elutul Päikegi
Maa kohal üksnes tõuseb
ja loojub ümber kosmose
jäine pimedus
Maja, mis kannab hokimaski
(Järgmine arvuti kirjutatud jamps)
VANA MEES niidab muru, pussitades seda kirvega
4 PUBEKAT jõuavad kohale autoga, mis töötab seksiga
nad paljad, välja tulevad. On suvevaheaeg.
Pubekatel ahmida alkoholi ja surra on aeg;
PUBEKAS1:
"VANA MEES, sa ei kuulu. Me rentisime selle tare
nädalaks nooruse aegadeks."
VANA MEES:
"Hoolekandja olen. Hoolin mina. Ärge minge taresse.
Köök on koletis. Mis on keller. Kummitus peidab sängidesse
Kraanikauss vihkab preestreid. TEE VEE on raamat"
PUBEKAS2:
"Saa maetud! Sa oled raisatud iga!"
Pubekas 2 on riiki tropp. Ülikooli diplom .....
Tühjus hinges
,,Kas kõik on korras?" küsisite,
ma ütlesin jah, et te rõõmsad oleksite.
See küsimus lasi pisarad valla.
Kõik langeb iga päevaga rohkem mäest alla.
Tunne on nii tühi, miskit hinges puudu,
tunnen, nagu see kõik kunagi ei muutu.
Kõik justkui vihkaks mind.
vahel olen ainult tõde soovind,
kuid tõde on valus olen õppind.
Kõik on järsku nii keeruline,
öeldakse, et see on ajutine.
Ma olen nii väsinud, kuid und pole,
aga see väsimus küll unepuudusest ole.
Siit tuleb päris valu
Minu silmad on mustad
igast tundest ja arusaamast
mida külvad, seda lõikad
alati puudusi igast päevast;
istudes ei saa rahu
peaks olema õnnelik üksinda
aga, kui ma vaid teaks
kuidas olen kaotanud enda;
usun kogu süüd naise õlgadel
kuidas päriselu killustunud
mittemiski parane haavadel
kui me mõlemad haigetega sündinud;
kuid ta ikka tahab näha mind
kirjutas sõnumi jälle
"Ma tulen, sest armastan sind"
ehk loeb ühine sõlm ikkagi talle?;
kuid kas ta valmis teadma
minu tülgastust?
niipea mu koju seadma
annan sõna, mida arvan Eeva tütrest;
sõnad kui .....
KUS ON SU HINGE HÜÜDJA
Kus on Su hinge hüüdja
ning rõõmuallika läte?
Su südametuksete püüdja
on peidus - ei anna end kätte.
Ma läksin Sulle pihta
nii ehmunud on silmad.
Mind ära palun vihka
kas jäängi Sinust ilma?
Sa ootad, et Sind allutaks
nii hellalt teeks ta seda.
Sa ihkad, et Sind vallutaks
...kuumab keha vastas keha.
Ma naaldun Sinu vastu
on külmavõitu kamber.
Kõik tuled lasen kustu
Sa kaardud minu ümber.
Kus on Su hinge hoidja?
Kus on Su tugipuu?
Kas varsti võiksid tunda
kaelal tema suud?
rohkemat vist teha
ei ma ei pane
silmi kinni ma mõista
tahan mis on heas
ja kurjas inimene
teeb teda mis rõõmsaks
kurvaks valgus kus
temas on see mis tume
ja vire
ristimärgi õhtul lööd ette
palud maa peal lõppeks
vaen ja vihkamine
saaks otsa see aeg pime
otsa vaadates suu mult
jälle küsib
millal kummardada selle eest
tänus saab maani
muud rohkemat ma selle
heaks teha vist saagi
kuidas ka aeg
meeli ei räsiks
elamast ära veel väsi
Subaru vs Subaru
DELFI kirjeldab, et Kadakas
on tänav Tallinnas kah koht
lastud käiku seal rusikas
normaalsele liiklusele seal oht;
pada sõimab katelt, mustad mõlemad
aga üks auto ometi oli valge
jutus polnud nad koos kõvemad
ei tea, mis tüli alge;
valge kihutanud ette
ja mustale see ei meeldinud
kadus diplomaatia vette
kui must signaale saatnud;
kaks subarut nagu malelauas
must vs valge, üks ikkagi hullem
valge ka tüli alustas
lõpuks tuli sekka keegi neist parem;
ja lahutati duo, kes tegelikult
lõugsi anda ei osanud
kah näiteid elust avalikult
kuidas rullnokad arvet kla .....
Pimeda palve.
Kas minu silmad räägivad Sulle?
Näed Sa seda kirge,
Mis pillub pilke tulle?!
Kas ei ole seal natukene hullust?,
Veidi soojust või ägedust!
Sutsukene kindlust või meeletust!
Ehk armastust, ehk vihkamist ning raevu?
Armukadedust ja lihtsaid maiseid vaevu!
Kas nad ei ole siirad,
Need minu silmad?
Ütle mulle .....
