Sõnale vihm leiti 605 luuletust
Ja lõpuks ta tuleb-Vihm
Täna suves on pilli palju,
vihmapilved laulavad,
loodus küsib juua palju,
päästa tuleb pisimgi taim.
Vihmast suve nägu ei muutu,
tuju pahuraks ei tee,
looduses nõnda ette nähtud,
valla päästa vihmaveed.
Värsket loodust hea on kaeda,
olla selle keskelgi,
rõõmustada. rõõmu tunda,
et taevas vihma jagub veel.
Küll see päike jälle särab,
kuumalt taevas naeratab,
terve suvi avatud on õnnevärav-
Astu aga sisse ja osa sest saa!
Vihm
Vihm on võtnud enda alla
kogu taevalaotuse,
kapast aina vihma kallab,
varjates kuldse päikese.
Terve päev on vihma päralt,
ladistab ja ladistab,
aga minul nägu särab,
vihm ju loodust puhastab.
Kõigil meil on vahest hetki,
kus hing igatseb ja süda kurb on,
siis nutuvõru suu peale laskub
ja pisaraisse silmad upuvad.
Kuid siiski pärast vihma paistab päike,
missest, et vihm on visa minema.
Taas päike särama lööb jälle,
saadab kuldse läike üle kogu maa.
Vihm
Vihmapiisa niiske pale
niisutamas maid,
kuhu ühtki piiska pole
tulnud nädalaid,
luues eluks pisikese
võimaluse uue,
õie imekaunikese
loomas meie õue.
Vihm on veri mullapinnal,
hingetõmme taime sees,
vihmavesi voolab sinna,
kus on kuivus pinnases,
imendudes juurikates,
luues kasvujõudu,
taimedes ja puude okstes
meile värsket õhku.
- Tarmo Selter -
2022
Vihm sajab üles
Vihm sajab üles
jääb üles
ja alla ei tule
ei tule. Mida iganes teed ta sajab üles.
Terava tipuga tilgad
ojad ja lõpuks ka joad suunduvad üles.
Nuta või naera,
palveta, loitsi või nea,
nad suunduvad üles, need veed
viimse tilgani,
sest taevane keeris, mis kord juba avatud,
ei sulgu.
Meil ei jää muud midagi üle,
kui jääda alla,
kui jääda sellele vihmale alla.
Meil ei jää muud midagi üle,
kui jääda vihma kätte,
et lõpetada alustatut
ja siis lõpetada seda, mis on juba lõppenud.
Vihm ja Tuli
Kui igatsus oleks vihm,
siis upuksin vetevoogudes
upuks kuni enam ei tea kus taevas või maa
Kui valu oleks tuli,
siis põleksin tulekeeristes
põleks kuni pöörlev tuhk alles vaid
On võõras selline igatsus või valu
Ei ole uppunud vetevoogudes
Tuhaks pole varem põlenud ma
Olin kui jää,
jää mis külmetas mu südant
kuis hävitas kõik mu ümber
Tulekeeristes sulanud on jää
vihmaga ühte on liitunud see
kadunud vetevoogudesse
Kuid ei lõpe vihm ei tuli
mis sest et sulanud on jää
igavesti kestab .....
Butša vihm
Arvasin, et mu silmad lugenud lõike
arvasin, et mu kõrvad kuulnud kõike
kui rahvas vääritu saatuse all
neid ümbritseb tulevall;
surmal on oma enda väärikus
ainult inimeses on see ohtlikus
ahnus ja võidujanu
mis tabab noori ja vanu;
ning selles linnas
kurjus hingesid piinas
langevad metallist sademed
ja maanduvad lõhkekübemed;
sina, Sergei Lavrov, jää vait
TÜRA, su valetamine pole mingi võit
välisminister paska määrib
minu nimekirjas oled, kes atendaati väärib;
Putin ja su vajadused
punase impeeriumi unistused
võviad mul mune lakkuda
ja sügavale .....
Vihm
Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast .....
Suhtlus
Sinuga suheldes punastab nägu
Sinuga suheldes näen ööselgi päikest
Sinuga suheldes on maailmal nägu
Sinuga suheldes lööb süda kui äike.
Ööd on nii valged kui Sinuga räägin.
Päevad on pimedad kui Sinust ei kuule.
Vihmast saab vikerkaar kuigi see on väike.
Kuid sinuga maailmas on alati päike.
Sügis
Egas vihmastel sügisilmadelgi
midagi viga pole,
udustel ja pimedatel õhtutel
siiski on veidi kõle.
Vahest leiab toaski
elamise- olemise rõõmu,
teha kaminasse tuli,
võtta punast veini sõõmu.
Las aknal vihma krabistab
ja väljas tuul vingub,
mul tuli praksub kaminas
ja hingel püsib soojus.
Sügis tuli
Kas kusagil on vihmapiisku langemas?
Ei tea keegi, kuid sügis tuleb taas!!
Kas kusagil on päike põske paitamas?
Ei tea keegi, kuid sügis tuleb taas!!
Päike, jahedad sügistuuled,
vihmapiiskades läbi saju läen,
öökülmast värvumas lehed puudel,
lõpuks sügises lõpeb minu päev...
Kas kusagil on lehed punetamas taas?
Ei tea keegi, kuid on sügis jälle käes!!!
Kas kusagil on merevahus lained seal?
Ei tea keegi, kuid on sügis jälle käes!!!1
Tuules lehed on langemas puudelt,
värvimängu ma lehesajus näen,
linnuparvi taevas ma lahkumas kuulen,
külmast taa .....
Linnas on kõle
Linnas on kõle ja vihmane päev.
Pilved on tumedad ja hallid.
Lombid on märjad ja külmad.
Seda on võimatu näha,
Ja vihma sajab
Taevast alla.
Ja see langeb raskelt.
Kõnniteed on üle ujutatud,
Tänavad on segaduses
Ja autod liiguvad aeglaselt,
on külm päev.
On november.
See ei peaks olema
Aga kevad on liiga kaugel.
Sume ilm on masendav
Vihmavari on märg.
Ja kasukas on läbimärg.
Taevas täis on nutupilvi
Taevas täis on nutupilvi,
pisarad maale langevad,
vahest tahaksin teada seda,
kas nad soolased või magedad?
Seisangi nüüd vihmasajus,
suu mul pärani,
silmad suletud,
käed taeva poole laiali.
Ära mekkisin vihmapiisa,
täiesti mage see.
Minu silmavesi aga pisusoolane.
siin mõtteainest jagub ikka veel.