Sõnale vihm leiti 666 luuletust
Kobruleht
Nii hea ja vaikne oli olla,
kui peitu pugeda sain suure kobrulehe alla.
Kobruleht pealtpoolt krobeline oli,
seestpoolt pehme ja siidjas ta.
Üksik tõuk veel kobrulehel istus,
näris lehte hoolega.
auku kobrulehel puuris,
et päiksekiir sisse saaks särada.
Vihmgi osa tahtis saada,
kobrulehel tilkuda.
Mina märg ei tahtnud olla,
kasutasin kobrulehte vihmavrjuna.
Tõuk see kobrulehel lehvis,
kuniks vihm ta lehelt uhtis.
Minul oli tõugust kahju,
jätsin kobrulehe tõuguga.
Кино - Мама, мы все сошли с ума
Terad kukkusid maha maasse, terad paluvad vihma
Nad vajavad vihma
Lõika minu rind lahti, vaata sisse
Sa näed, seal kõik põleb tules
Ühe päeva pärast on juba liiga hilja
Ühe tunni pärast on juba liiga hilja
Ühe hetke pärast pole enam võimalik tõusta
Kui võti ei sobi lukku, löö uks lahti
Ema, me kõik oleme väga haiged
Ema, ma tean, me kõik oleme hulluks läinud
Teras sõrmede vahel, rusikasse pigistatud
Löök randmest kõrgemale, rebib liha
Kuid vere asemel, meie veenides mürk, aeglane mürk
Hävitatud maailm, lõhutud pead, pooleks murtud leib
Keegi nutab .....
Kriteeriumid
usu mind,
keegi ei tea,
seda kuidas armastajad suudavad luua oma maailma,
millest nad vaid ise aru saavad
nagu need kaks suudlevat tudengit
kes vihmavarju all kokku saavad
et moodustada energeetiline põimik
oma hingede vahel
kui vähe on veel neid suhteid
kus on igapäev armastus kui tegu
kui taotlus, kui soov
olla parem ja parim
kui eelnev päev
kui vähe on veel neid radu,
mida armastajad koos käivad
sest endasse vaatamine
toob kaasa ka palju vigu
ja kuidas sa siis lepid enda tegemata jätmiste,
oma suurustamiste ja häbiplekkidega?
kuidas siis lepid?
kui endale .....
Arusaam
Klaasike vett minule
on kui ämbritäis Sinule,
kes Sa elad kõrbes
kuivas ülivõrdes.
Vihmapiisk looduses
loob ilma uduse
siin, kuid mitte seal
liivaluidete peal.
On sõna ühele üks,
kuid teisele teine,
kas siis sõnakõlks
või ootus ebamaine.
- Tarmo Selter -
2023
näha tahan
aias õitsevad nüüd
lumikellukesed
Emajõgi täitub tulvaveest
vihm aknaid tihti peseb
ja kevad räägib minuga
lehtimise salakeelt
nirele mäest järve
mis voolab suu lausub
küll ma järele tulen
mine sina ees
näha tahan kuidas
kokku saavad pilved
oja järve vees
Hilistalvine püha vesi
Päike paistab, aga ilm pole soe
seega joodik ei jookse ümber poe
asjatu trenn on kiirem, kui kevad
ikka mööduvad külmad päevad;
ning ma ei viitsi kusele minna
vetsu tüütu marsuut sinna
eriti öösit oma sängis
põis minuga mängis;
sellepärast kusengi pudelisse
oma tilliga eri suuruses aukudesse
ühel teisest on rohkem mahti
soristan mõnuga, ei peeta vahti;
kord läinud kollase mahutist paljuks
isegi praegu on kaugel WC uks
seega "limonaadi" kõik haaran
ja seda vihmarennist alla valan;
joodik ägiseb betoonteel
ikka külm tunne veel
sest talv endieslt AMM .....
Teel lomp
nii puhas nii hää
tunde vaatama jäädki
kulus heinamaa
kuis päikest joob
sina temaga koos
lume alt vabanend maa
päiv nõnda helde
õhtuni hetke seda loob
*
teel lomp
kase oksal vihma tilk
ja ma ära ei saa silmi
taevas täis kui
valgeid pilvi
räästas laulab
solk-silk silk-solk
Igal kevadel
Igal kevadel ma lähen
sinililli otsima,
metsaserval on neid vähem-,
hing on metsal' ligemal.
Päike kiirgab puude vahel,
tuul linnupesi kiigutab,
uduvihm, mis pilvist tuleb,
õrnalt õhku niisutab.
Tasa nopin sinililli,
rahu on koos minuga-,
olen sõber juba ammu,
vaikse metsamühaga.
Karuott
Karuott veel suures unes,
unes mesitaru pureb,
mett välja tõmbab käpaga,
koopasuugi täitunud on meega.
Karuott mõnusalt mõmiseb,
käppa imeb,
nii magus on uni,
et ei mõtlegi ärgata üles.
Kuid kevade vägi äratab maa,
äratab karuoti ka,
looduserüppes olla on hea,
karuott koopast välja pistab pea.
Magusat kevadlõhna täis on ilm,
karuotil ikka unine silm,
pähe tal potsatab vihmapilv,
järele tuleb päikeseline ilm.
Karuott nüüd müta- mäta,
otsib toitu igalt mättalt,
marju küll ei ole veel,
siiski karuotil kevadest on hea meel.
.....
Kena kevad
Kena kevad kikitab kõrvu,
puudel pungad puhkevad,
kuulda tuttavat linnulaulu,
lõunakaartest tulevad.
Kena kevad puudeladvus kiigub,
mahe tuul on hellitav,
ojakene vinga- vonga liigub,
kõikjal kuulda kevadvete vulinat.
Kena kevad lilleõiel mängib,
päike südant soojendab,
pilvist viimasagar hiilib,
mängeldes vihmapiisku pillutab.
The Grateful Dead - Box of Rain
Vaata igast aknast välja
Igal hommikul, igal õhtul, igal päeval
Võib-olla paistab päike
Linnud tiivutavad
Või tumedast taevast sajab alla vihma
Mida sa tahad, et ma teeksin
Midagi, mis sind aitaks
Sest see kõik on unistus
Mida me unistasime
Ühel pärastlõunal, ammu-ammu
Välju igast uksest
Tunneta enda teed, tunneta enda teed
Nagu eile
Ehk leiad suuna
Mingi nurga taga
Kus see on ootanud kohtumist sinuga
Mida sa tahad, et ma teeksin
Et sind magades valvata?
Siis palun ära imesta
Kui leiad mind samuti unistamas
Vaata igasse silma, mida näed
Näed selgelt .....
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme.
Siis oma kuumad huuled surud minu suule .
Ja hellitad mu ootel olnud keha.
Su sõnad kõrvus kõlavad kui luule ja ma ei tea,mis tuleb minul teha.
Ma sulgen silmad,naudin sinu käsi,mis libisevad õrnalt üles ,alla.
Su hellitustest iial ma ei väsi.Akna taga ikka vihma kallab.
Tuuled lendlevad mu akna taha,et näha seda armastuse pidu
On hirm,et jätad minu maha ja unustad ,mis seni on meid sidund.
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme...
Kas ükskord sellest ootamisest väsin,millal saabub homme aru küsin.
Tuulel akna taga vai .....