Sõnale vihm leiti 666 luuletust
Taas kuldseid lehti pillub tuul
Taas kuldseid lehti pillub tuul
Ja igatsedes lõõmab hing
Ja ehapuna sõõrub ümber helendava kuu
Taas peagi täitub aastaring
Taas kuldseid lehti pillub tuul
Mu mõtteis mõlgub veelgi möödund suvekuma
Nüüd puitund poosis jällegi on pargipuud
Ja lõhnab veelgi hullutavalt humal
Taas kuldseid lehti pillub tuul
Ja väisavad me tundeid sinkjashallid linnud
On nukrad mõtted külmapunal suul
Ja südameisse jäävad musta mure pinnud
Taas kuldseid lehti pillub tuul
Kaob kõige vastu lembus kired huvi
Ja ergav helin kiirgama jääb selles vihmakuus
Oh millal tuleb taas s .....
Sügisele
Pärlendavad vihmapisarad
Pihlapuu punavail kobarail
See on sügise kingitus
Päikesekuld jalge all
Pilvesäbrud pea kohal
Sügis ma ei armastanud sind varem
Aga täna ma armastan
Täna imetlen sinu heldeid käsi
Peidad lehtede vahele kuldrenette
Riputad pliidi kohale piparmünti
Kööki tood sooja moosi lõhna
Ja kaminasse õdusalt praksuvad tulekeeled
Tagasi kodukollete ette
Kutsud väsinud rändajad suveteilt
Sa oled suur võlur
Kord naeratad ara päikesekiirena
Paitades viljade punapõski
Kord sajad puhta veena
Poristele treppidele
Ja koputad oma kurba meloodiat aknaile .....
September
Kui ahtamaks päevad jäävad
Pea leekima vahergi lööb
Tean kindlalt: on sügis tulnud
Ja ootamas ees hallaööd
Ei armasta mina tuuli
Ei koltunud lehekõdu
Kui jalutan üksi muulil
On tuju nii nukkermõru
Meri veeretab halle laineid
Ja tibutab külma vihma
Külm närtsitab õisi kauneid
Suvesoojust tagasi ihkan
Ehkki päikesekulda olen
Ma meelisse tallele pannud
Sügis ootamatuna tuleb
Toob tormiööd üksteise kannul
Astri sügavpunased toonid
Ei suuda mind lohutada
Kui sügis põõsastel troonib
Ning proovib mind kohutada
Maren Toom 2009
Läbi tormi!
Üle ilusate mere lainete,
tuleb üks armas viisike.
Läbi tumedate tormi pilvede ilusate,
tuleb üks ilus unistuste kiireke.
Läbi nende võimsate lainete,
tuleb meelde üks meloodia ainus.
Läbi nende pilvede tumedate,
tuleb meelde üks ainus mälestus.
Läbi nende palju teotavatte lainete,
tuleb tasa ja vaikselt üks lootus.
Läbi udu ja pilvede tormiste,
tuleb tasa ja õrnalt õnne ootus.
Üle eriliste ja tormiliste lainete,
tuleb see tunne ainus.
Läbi äikese ja vihma piiskade,
tuleb kõik hell tagasi hinge vaimus.
Üle erilise lainetava mere,
tiirlevad imearm .....
Puhang
Mind pressib tehnokraatlik linnaelu
kokku kui tuuma, kuid mulle mõttes
meeldib miskit muud luua,
miskit uut tuua, mõtteallikast juua
inspiratsiooni nektarit.
Loon mõttes kujundeid ma oma hektarist.
Eks ma vist juba alguses
nägin elu vähe teises valguses.
Litsun pausi, panen seisma klausli
ja elu lihtsalt tardub ees.
Mõtlen ja unistan - mediteerin,
nii mõtteid ma tulistan, kui esoteerik,
Verbaalseid padruneid sepistan,
sõtkudes tainast veelgi,
millest lõpuks sepik saab.
Astun üles trepist ma, aste astme järel
iga astmega jääb järgi paska aina vähem.
Õel silm, ä .....
Musta lindiga lillekimp
On külm ja kõhe sügistuul
ja vihma sajab jälle
On raagus, ära langend puud -
Kõik läheb sama jälge..
Ei mõista ilm, et mõnel meist
on jälle pisar silmas..
Nad armastasid teineteist
nii tugevalt siin ilmas..
On külm ja kõhe sügistuul
ja kibe pisaratevihm
On raagus, ära langend puud
ja ootamas on püksirihm..
Ei mõista jääkülm kivitrepp,
et tuleks olla soe,
kui talle toetav neiukene
pisaraisse poeb..
Jäi järgi kõhe sügistuul
ja päike loojus ära..
Ei olnud enam miskit muud,
kui tume küünlasära..
Ja maantee ääres musta lindiga lille .....
Taas saabub sügis.
Vaatan välja,välja näen ma vihma,
sügis on meil saabuma-as.
Puude lehed on hakanud langema,
päikese soojad kiired taandumas.
Veekogud muutuvad külmemaks,
sinna ujuma enam ei lä-e.
Pikse nooled,taeva valgemaks,
öös enam soojust ei näe.
Linnud kaugele ära lendavad,
porisemaks kõik meil läeb.
Turistid ära kepslevad,
meil saabub pikk rahulik aeg.
Marko Vaima
On vihmane ilm
On vihmane ilm,
ning üksikult jalutavad hirved
porilompides sonkides,
otsides toasoojust
ei leia nad seda
On vihmane ilm,
kõrval mul pudel kanget
kuid veel seletab silm,
pettunud ja masendunud
uusi sõprussidemeid pole katsetanud
On vihmane ilm,
hirved leidnud oma sooja
ning mina loobunud pudelist
Kallimale
Kallis sind armastan ma,
ja oma m6tetest sind vÄlja ei saa.
Mõtlen su peali nii päeval kui ööl,
kas olen kodus või siis tööl.l
Väljas on vihmased ilmad,
ja pisarais taas mu silmad.
Miks mind ei kuule küll sa?
Kui siin pimedas kambris sind hüüan ma!
Kallimast kallim oled sa mulle!
Istun nüüd siin ja mõtlen vaid sulle.
Lootsin et täna tuleb HAPPY END!!!
Sest üles puua proovisin ma end!.?
Sünnipäeva luule lastele
Lilleke siit,
leheke sealt,
kõrrepealt kastepiisk,
tükike päiksekiirt,
sülega sõnadesooja ja palju palju õnne!
-----------------------------------------
Tipa-tapa aasta kõnnib,
kõnnib pikaks väiksed põnnid.
Palju õnne, mängulusti,
mingu kõik sul ikka hästi!
-----------------------------------------
Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod...
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed...
Jäägu neil silmad vee .....
Kui oleksin tundnud sind varem
Kui oleksin tundnud sind varem,
siis oleksin kinkinud sulle
oma kollase lumelabida
oma punase liivalabida
ja sinise ämbri,
kus taevatähed peal.
Kõik võilillemurud
oleksin aindnud ma sulle
ja liivaaugud ja kekskastiplatsid
ja puiesteed kõik,
täis lehti ja kastanimune,
ja kõige pikemad liukohad rentslis,
mis teada.
Ja tünnid kõik vihmaveetorude all
mustläikiva veega,
mustläikiva põhjatu veega,
mustläikiva vee kõnega
taevast, puuladvust
ja pilvedelennust
ja sellestki veidrast,
mis vaadates sinna
tõusis mul kurku
nagu lind,
na .....
Töprad
Kui mul poleks stiili ja riideid,
kirjutaks jumalale tee ääres viiteid,
ei oleks tööd ega kodu,
kui oleksin lihtsalt mingi rahata jobu,
kas oleksite mu ümber ja toetaksite mind,
kui vajaksin rääkida ning väljendada end,
kas kuulaksite ära hoolimata haisust mu ümber,
kui mu nimi poleks Rikardo vaid oleks see Endel,
ja ainsaks vannitoaks oleks vihmavee renn,
ning hakkliha asemel oleks mul vaid konn,
olen kindel ma siis et mind ei mäletaks tee enam,
vaid tülgastavaid pilke te saadaksite eemalt !
Memme maja
Memme maja metsa all,
suure järve lähedal.
Havid õue ujuvad,
ülal pilved tujukad.
Vihmad sisse sajavad,
tuisud hangi ajavad.
Öösel hundid uluvad.
Aasta ajad kuluvad.
Memm aga kambris kalja joob,
viiel vardal sukka koob.
Ja see sukk on hall ja pikk,
hall ja pikk kui igavik.
Igav elu
Elektrit juhib pinge
Ja õpetaja ütles: minge
Tahvli juures istub Aadi
Kes jõuludeks sai vaadi
Vaadi sisse pani ülu
Nüüd mekib nii mis mõnu
Aadi õllest täis
Kuid omamoodi kaine näis
Kodus Aadi sai veel rihma
Ning pisaraid tuli kui vihma
Tunnen väikest Erlet
Kes omakorda tunneb Merlet
Õhtuti käisid väljas
Hommikuti olid nad näljas
Tunnen ka veel Mikku
Kes sai Meeli käest nikku
Pauku lendas nii mis kole
Kahju et kondoomi pole
Meeli sai lapse
Sellepeale võtsin väikse napse
Ristiisa olen nüüd
Sina hapukapsaid müüd
Taga istub Jaanika
Kel tunnis väike .....
Detsember
Nüüd lumepilvedesse
loojang vajub
ei ole vahet
päeval ega ööl
ja lobjakas ja
pikad vihmasajud:
need aastalõpu
viimsed meistritööd.
Pilk eksleb
hingesoppe pidi
ja silme ees on
läinu panoraam:
on omajagu
samme tehtud tagurpidi
nii mõnes asjaski
on muutund arusaam.
Kui tasakaalus
üldse olid kaalud?
Mis trikke vahel tegi
heitlik meel?
Kes ära kadus ja kes
ikka kõndis
me kõrval pisut
konarlikul teel.
See aastalõpu
kerge raskus
ja unistus,
mis ootab ees…
Ei saa ju öelda
nagu kõigel oleks
minna lastud,
ei saa ju öelda
.....
Vihmasabin aknalaual,
Kõnnin talve igavesel haual.
Taevas nii kurb ja hall,
Päikest varjab katkematu pilvevall.
Puud ja maa rohelust täis,
Suvemõtteid leidub kõigi päis.
Suvi kui päästja viimne,
Suhe sellega vägagi intiimne.
Vihma seast leidub vaikust,
Milles armastust luuakse vihatust.
Taevas ja maa, ühtsena,
Loovad pildi väga kena.