Sõnale viiul leiti 29 luuletust
Rohutirtsu viiul
Rohutirts,kus on sinu viiul?
Peidus rohututi all
Palun,võta välja viiul!
Kas kurbus suur sul südame all?
Kõrgeks kasvanud on rohi
lepadriinu tutiks lilleõie peal
liblikatel valged kleidid
udulooris virvendavad seal
Konnakullestel on tiigis pidu
vesirooside lõhna
sume suveõhtu täis
Õrnalt tirtsuviiul kõlab
rohutirts peidus
rohututi all
Viiul mängis kurba viit
Viiul mängis kurba viit,
paradiisi läksin siit.
Miks vaatavad mind kõik?
See ju ettenähtud elulõik!
Ärge kurvastage nüüd!
Milleks kannatate nüüd?
Rõõmustage!
Naeratage!
Lõpp on ju igal lool!
Ei takista ka ajavool!
Viiul mängis kurba viit!
Alaku nüüd sõprusliit!
Kairi Kuusemaa
Viiuldaja sõjamundris
Ukraina sinise taeva all
mängib sõdur viiulit.
Taevas on tinakarva hall, kuid rahulik.
Hetkeline vaikus maa ja taeva vahel,
sõdur mängib viiulit,
poogen viiulikeeltel nutab,
sõdur on nii rahulik.
Nutab viiul, kuulab maa,
kuulab, nutab taevas ka.
Sõdur mängib viiulit,
oleks kõi nii rahulik...
Mitu südant
Olen kaotand mitu südant
oma teel.
Olen võitnud mitu südant,
rohkem veel.
Olen kaugusesse vaadand
lähedalt.
Olen igatsuselaule laulnud
kähedalt.
Olen kilde kokku korjand,
purustand.
Olen kurja meeles pidand,
unustand.
Olen kerjust lohutanud,
teinud pai.
Olen vaenlast hellitanud,
kuni sai.
Olen vihanud ja neednud,
parastand.
Olen petnud, valet vandund,
varastand.
Olen pooli tervendanud, tervet
poolitand.
Olen valgust varjutanud, varje
koolitand.
Olen olnud elav surnu,
hingetu.
Olen olnud voolav õnn,
hirmpidetu.
Olen olnud peal ja kohal,
üleval,
servas, keske .....
Vinguviiul
Poiste vetsus hääled valjud
see koht, kus käivad paljud
ei tea iial, mida sealt leiad
saladusi, mida hoiad;
ja pask tuju pole häbiasi
pubekad ära ei väsi
potil istudes teha suitsu
või panna ära matsu;
ja ma kuulsin täishäälikuid
neid eriti õnnetuid
aaa,eee,iii,ooo,uuu
ukse avan, seal ammuli suu;
poisil, kes itke peab
omale noaga lõikeid seab
mis nagu poogen randmel
masendus peal tema andmel;
ja veenid on nagu keeled
mida tõmmates lahti meeled
oma jäsemel instrumenti mängib
punast mahla välja sorgib;
vinguviiul on siis
kui eneselõikus on viis
n .....
Päris palju emotsioone *
Ei olnud kunagi julgust öelda "head aega"
ei kummalgi
ei kuskilt
mitte kunagi
ei öeldud "head aega"
Küllap vist
kohtume kuskil noodijoonestikul
viiulivõtme lähedal
kuidas öelda "head aega" inimesele,
kes su südames helendab?
Sa lihtsalt annad aega
ja võtad pausi.
igas mõttes pausi.
paus on nagu laine, toob mõnikord lähemale,
mõnikord kaugemale.
kuidagi nabanööripidi kokku.
Aga Sa enam ei karda olla murtud,
olla katki, olla rebestatud,
sest see pole võimalik,
võib-olla mitte sellisel määral enam,
või siis teadlikkus valukohtades
ja valulävest .....
Tuttav viis
Üksi olles kummitab mul mõtteis muusika,
vaikus on vaid ümberringi, pillid mängivad,
laulja laulab oma viisi, viiul viiuldab,
trummisoolod vaheldumas basskitarriga.
Hakkan vaikselt ümisema seda kaunist viisi,
ümberringi mõni vaatab imelikult mind,
nagu oleks ületanud ühiskonna piiri,
ei saa endas peita seda, kui on laulmas hing.
Siiski leian lahkeid pilke, naeratavaid silmi,
mööda minnes ümisevad tõesti nemad ka,
mõni üldse vilistab ja laulab seda viisi,
mida arvasin vaid minul oma mõttes olema.
Üks on siin ja teine seal ning kolmas minuga,
neljas istub viie .....
Nägin suve tulemas
Nägin suve tulemas,
kuulsin kevadet minemas,
päikene mul lahkelt naeratas,
rõõmsa tuju äratas.
Õrnalt liblikas tiirutas,
mesimumm õiel sumistas,
rohutirts viiulil tinistas,
linnukene hüvastijätuks kevadele vilistas.
Suur kevad meil tuli ja oli,
nüüd suvel tulla on voli
meie keskele,
nagu kevad meil oli.
Nagu võluri kepiga käis kevad
üle metsade, maade,
rabade ja soode,
ilu loomas kõikjale.
Puudutas kõik õunapuud õide,
et õitest kord ubinad saaks,
rõõmu ja lusti kandis põue,
et ei unustaks eal.
Poolpimesi
poolpimesi armusin
sest ma ei uskunud, et sõpradest
võivad saada kaaslased kogu eluks, kogu eksistentsiks
ei ole midagi, et kuni surm meid lahutab
ajatus - limiteerimata aeg - piiritus
see kõike ühte seob
alati südames, alati põues
nii ma kõndisin,
oma mõtteid jagasin, nii päeval kui ööl
tööst ja eraelust ja muudest seikadest
nagu sinagi
ja nüüd me seisame üks ühel pool
teine teisel pool joont
üks finišis - teine stardis
ja ootame avapauku
või lõpuakordi
viimast viiulimängijat
aga mina, tahan ju alati olla esimene,
isegi kui vahel ei teadvusta seda
mu hinge Sa ei tahtnud
mida oli Sul peale hakata
tüdrukuga kes pärast
lume sulamist
kõnnib ojaga kaasa
et näha kuhu ta järves vulab
peoga joob ahnelt märtsisina
sellest jääb joobnuks
kui raagus mets muutub
heleroheliseks vineks
rahutuks teeb tal une
ööviiuli õitsemine
valges juunis
meelt sellest
ta lahti lasta ei suuda
tunde võib vaadelda
kiilide lendu ja mängu
siis kui järvel
kullendavad kupud
õnnetundest näoli
viskub kaldal kummuli rohtu
Kui sul kurbus rõhub rinda
Kui sul kurbus
rõhub rinda
ja südames on valu sees,
siis kuula, kuidas viiul nutab,
justkui oleks talgi elu sees.
Kui sul kurbus rõhub rinda
ja südames on valu sees,
siis suudle oma kodupinda,
temaski on suur sünnivalu sees.
Kui sul kurbus rõhub rinda
ja südames on valu sees
ja südames on valu sees-.
Sügismuusika
Hall sügisõhtu nagu mahe viiul,
kust helid pagend külma iili eest.
Täis vihmamärgi lehti laud ja riiul,
neid laperdades keerleb aknasse.
Ja viimseid pihlu rapsib äge vihur,
et koltund rohi rõõmu tunneks neist.
Las sügisõhtu jahenevad pihud
nüüd otsida mu palgeil teineteist.
Rusk udutekk vaob hiilides mu ööle,
sest hellitusest lummub hingelind.
Seon luigehüüdeid ussikirjaks vööle,
jääks muusika et tuisus saatma mind.
Jääd me südamete valgustajaks
Õrnaks võbeluseks vaid jäid pinnale
Arg lainetus ja kadus seegi
Kuid Sa ei läinud...
Said valgeks liiliaks Ta sinistes silmades
ja tihaseks ta aknal talvehommikuil
Said armastusest tulvil lauluviisiks viiulil
ja heledaks virmaliseks taevateil
Jääd me südamete valgustajaks
Kuniks kohtume taas
- - - - -st
Ei ole see mingi nimi
ega ka kood arvutist
sean jutu riimi
avaldan nii artistidele arvamust;
mulle ei meeldi hääl
ja kuidas aktsendiga räppata
pole kuntsti žanris sääl
on vaja kõrvu kräppata?;
maailm sai esmakordselt teada
"ansamblist" 3 a. eest kõigest
mil üks solist 20 aastat saanud "laulda"
ja äsja Pavel saanud kodakonsust;
häbi - häbi, teie tümm on paras viu - viu
nagu vilepillid, robotid ja vinguviiulid
käivad makid katki "piu - piu"
kui - - - - -st krigisevad nagu aulid
nii kurba kui heledat
Sõja 46. päev
ei rõõmu sellest
et põllu kohal kõrgel
trillerdab lõo
videvikus tuppa kostub
aknast kiivitaja kaeblemine
öö jaheduse eest
sulgub sarapuu all
sinilillel õis
kui hing on katki
nägema peab endistviisi
vihkamist ja tapmist
*
ma ei ütle seda Sulle
seal endiselt on valgus
kuldne ööviiulina
kus lõhnab õitseb me arm
sealt kadunud pole kuhugile
hurm mis mujal kõigelt lahtund
mälu ööga kinni katnud
sääl ööviiulina edasi lõhnab
me arm olgu aeg kuitahes karm
Aprillikelluke
Aprillikelluke till, till,
süda on nii hell, nii hell.
Kevadkiiri päike taevast kallab,
kogu ilm on kevadele valla.
Aprillikelluke till, till,
linnusiutsu kõla hell.
Pilve pehme padjake,
rändab üle sinivee.
Aprillikelluke till, till,
samblasülest ärkab lill.
Rohutirtsu viiul õrnalt kajab,
hingepill on tundlik kogu aja.
Aprillikelluke till, till, till...
Täna kevad on nii ilus!
Täna kevad on nii ilus,
päike paistab puude vilus,
teerada valib ojake,
niriseb samblasülesse.
Lilled tärganud on juba,
õitsemiseks antud luba,
puudel pungad punnitavad,
hiirekõrvul kikitavad.
Lindudel on nokas vilin,
kuulda kellukese tilin,
rohutirts veel viiulikeeli nühib,
aeglane tigu,maja seljas, rühib.
Täna kevad on nii ilus,
sõnadest tuleb puudustki!
Äkki on kevad
tärganud ka Sinus,
jõudnud hingesopini!
,
Ma armastan üht vaksalit
Ma armastan üht vaksalit
ja vaksalis pimedat pillimeest.
Ta särgikrae pisut määrdunud,
kuid kikilips kindlalt on ees.
Talle väärikust on antud,
missest,et pime mees.
Õrnalt pillikeeli paitab,
viiul vingub,haliseb.
Möödakäija viskab mündi,
müntki kurvalt kõliseb.
Kui mul igatsus poeb põue,
kurvastus poeb südame.
Vaksalis end leian jälle,
seal mu pime pillimees.