Sõnale vikat leiti 31 luuletust
Taime türa imemine
Ei taha muudmoodi aega veeta
kui seisad õues näpu vahel
sõbraga pulka jagad hääleta
haisu on paksult teil kahel;
huuled ja keel liiguvad
mööda valget kõrt väikest
seda asja muudmoodi ei sööda
huulte vahel juttu põlemisest;
enamus meestest maailmas
ei kujuta ette olla sigaretita
paljud närve rahustamas
aga jätnud tervise hooleta;
ja on veel neid 10 pakis
jagub igaks päevaks
sõltlane näpu külge haakis
igaks ööks ja päevaks;
see taime türa imemine
ehk tubakas, mis muu?
toimub kõris kärssamine
inetu naeratuse paljastab suu;
jobi asemel, valget .....
Ex infernis
Üleilmne silm on väljamõeldis
vana maailma kõikvõimas vägi
see iseasi oma vaatepildis
mida iga rahvas nägi;
on hõime, mis välja surnud
räägib mõõk ja püss rahu eest
võõraid ja väikeseid keeli kadunud
iga mandri seest;
mis taevast alla vaatavad
on suurriikide sateliidid
need jäglivad ja vastutavad
planeeti valitsevad eliidid;
must on mantlis vikatiga naine
siia tuleb ja sind kägistab
katk ja plahvatuslaine
inimese loodud torm hukutab;
on lihtne vabadusse uskuda
kui mingi hääl sinu elu ei keela
aga saatanat võib detailides leiduda
kui ei leia, sii .....
Üllatav fakt *
teadjanaised ütlevad,
et surmakontakt on paarist kuust kuni poole aastani
enne ette tajutav
sest energiakeskused ei ole enam nii elujõus
see välgutas mingi lambikese mu kroontsakras
tõepoolest
eluohtlikud olukorrad, riskantsed ettevõtmised
tunne nagu elu hoiaks sind kui hiirt õlekõrres
aga ometi
millised on need mängud vikatimehega
ja kas surm on valik,
kuigi olen sellele endale selgeks teinud, et on
kuigi arvestades tragöödiaid, mis juhtuvad
on võimatu seda kirjeldada, aga
igal hingel on oma aeg ja
hingemaailmas nad korrigeerivad,
millal ja mis tingimustel soovivad .....
Andreile mõeldes
kallis sõber ei sul
tule enam vastu
hõlmad valla
õnnevõtmed taskus
ette jäi ta surma vikatile
nüüd vaid kivilt loen ta nime
ainult mälu niitepidi
hoiab sind veel kinni
hoiab haljalt elu ligi
öös su ümber plingib
astub üle surma piirist
hetki olnuid kingib
Kaarnakivi taak III
See elamine, mida Jaan kuuleb
selleks neljakäpukil loode, mis tuleb
nagu skorpion, nabanöör sabana
on zombiemast liikumas vabana;
ei saa revolvri toast
kui see võtta sokihunniku seast
ja kaugel ka veel
ning järel mingi rõve kurjus teel;
ning see väike kurat
ei aita ei kirves, ei vikat
ja asjata küüniukse Jaan suleb
kui sealt alt august tuleb;
pole tõhusat relva, aga
muruniiduk on tare taga
joosta õunapuude alla
tõmmates seal käima on võitlus valla;
ihu ja muid tükke lendab
tera tõhusalt pöörab
eelise vastupidi peremehele
kes punkti pani kurjusele;
.....
Rongavere mägi
nõukaaja lõpus ja Eesti aja alguses
elas üks talunik saatanast endast
nüüd see lugu avalikkuses
veel üks mul Mulgimaast;
ta ei maganud kunagi
tegi tööd öösel ja päeval
kohalikud ei julge nähagi
mida muud ta teeb seal üleval;
kui buss linnast tõi sulaseid
isegi mõned ta nabis
keegi ei näinud uuesti neid
kes ta maal abis;
kõigil tekkinud kahtlusi
et ta abilisi elusalt nülginud
kui on palju hernehirmutisi
mida oma alale pannud;
kord pubekad mäkke läksid
aasta 1993 sügis kestis
ära nad tare ees eksisid
kuni peremees ise neid leidis;
revolvri ja v .....
Ebamaine Kuningriik
Sisenemas üle piiri vägede pinnale
kus muda, verd ja tina piire seob
muutuste tuul puhub maailmal
aasta 1914 - 1918 meile tänapäeva toob;
ära kodust saatuse küüsis
ja siin surm näppu viskab
iga monarh otsuses eksis
sest ta pimesi oma poegi raiskab;
Refr:
mülkad, pommiaugud ja laibad
lõpmatu vihm ja külm
see paik on nooruse hakklihamasin
seniks, kui udu kaob
sa näed vaenlast, tääk ja toru ees;
need müüdid ja legendid
mis eesrinnete vahel
on kui paraleeri dimensioonid
see Ebamaine Kuningriik me kahel;
kus keskel istub vikatiga naine
oma troonil pilve pe .....
Vanapagana hernehirmutis
Mulgimaal mägede vahel
on paganlik küla
isegi tänapäeval peremehel
vaja rahaga heidelda;
seega vanapaganaga diili tegi
et tal saak tuleks ilus
nii viljapõllul ja peenrale isegi
omale hernehirmutise palus;
nii langevate lehtede saatel
läks müüki üüratu saagikoorem
on rikkust palju ta kätel
nagu ei kunagi varem;
aga peale kokkulepet
örkas hernehirmutis
tegi üle kraavi hüpet
ja tare poole sättis;
peremees, purjus, sai kreepsu
kui nägi tonti akna taga seismas
tõmbas hernehirmutis kraapsu
sest nüüd hinge nõudmas;
kui peremees plehku pani
haaras su .....
Nägin sügist tantsimas
Nägin kuidas sügis tantsis
lendles tuule tiibadel
keerles õrnas udukuues
kirjud lehed kaaslasteks
Juustes olid pihlamarjad
kaelas jõhvikatest kee
jalgu kattis põdrasammal
mustikatest täpid sees
Sügis muudki keerles, keerles
puudutades taevast, maad
puudutades minu hinge
tänulik nüüd olen ma
¤
Kui kaovad imetlejad ja klaköörid,
siis tuhmub sädelev karjääripeegel.
Julmrünnakul reaalsus nagu puuma
sul rapsab pihust juhtimisenöörid.
Veel kehtimas on igivana reegel,
et hiilgvel kestal sees ei ole tuuma.
Suur võsavikat niidab. Lõikjalt lööb
neid võsundeid, kel päikselt pöörat pale.
Kes pugend pakku võimupiiri varju,
jääb vormituks ja sültjaks kui amööb.
Ning esiplaanil laiab väär ja vale,
mis sest, et MINA sellega ei harju.
Tinast sülem
Ei möödunud 104. aastapäev pidulikult
mis Eestile sümboolselt pähe jäi
ja nüüd üle 6 kuu hukatlikult
möödunud ja aeg tagasi ei käi;
tinast sülem kasvab ja liigub
nagu ronkade parved viimsepäeval
mis sajab või maal ja merel kiigub
on mõõgaga ratsamehel karneval;
Kasakate maal, mida susib vikatimees
olles külgepidi hukatusega
kõik, mis on sülemi ees
ühineb peatamatu kurjusega;
kuidas sa surra tahad?
tuli, kuulid, kahur, külm või nälg
vedelevad alla jäänud kehad
see on korduva ajaloo jälg;
pealike sõnad Brüsselist
nende teod koletise sisse ei .....
Upita mind räästa alla tagasi
Sa aita mind, ma palun Sind,
olen kui pesast kukkunud lind.
Upita mind räästa alla tagasi,
oma pesakeses tahan olla edasi.
Olen jäänud püksata,
tunnen end palja porgandina.
Elu rebib mind lahti koost,
kuigi olen meessoost.
Aga mu hing on õrnem,
kui on mõnel naisel.
Kurjad on need ajad, kurjad,
poleks kunagi ette arvand.
Elu oma korrektuure teeb
ja niidab vikatina julmalt, käidud teed.
Mida küll valesti olen teinud ma,
või olen lihtsalt nii õrna hingega...?
Upita mind räästa alla tagasi,
oma pesakeses tahan olla edasi.
Valus sõna-Sõda
Müristab taevas ja oigab maa,
südames valu ei taha taltuda.
Põlevad metsad ja tunded mu sees,
koletu sõda risti teepeal on ees.
Üle ja ümber sõjast ei saa,
elusid kui vikatiga niidab ta.
Sõda, see tõesti kole sõna on,
kuid mis seal salata-ta tõeliselt olemas on.
Tädi Sofia sügis
Tädi Sofia austab oma juuri
haarab kõpla, mis pandud kuuri
sõidab Võrtsjärve äärde külla
kuhu appi sugulastele lubanud tulla;
kaasas lapsed ja mees
poisid mässavad silmad vees
et ei taha maatööd teha
sest ei tea, mis on vikat ja reha;
nii külakoertele pojad Sofia viskas
kaks tüütust sai kähku söödaks
ja on parem mehel suu kinni hoida
muidu temagi esmaspäevaks tagasi koju ei sõida;
raske töö teeb sügise ilusaks
ja nii saab Sofia rõõmsaks
aga kui mees üritas põgeneda
sai naiselt kõplaga sugeda;
nüüd Sofiat ei taksita keegi
talutööd kõik ü .....
Sügise pidu
Ma sülle haaran sügise
kirjud lehed ka
Kuldsed õunad panen vaagnale
pihlakate kõrvale
Pidulaual marjakooki
jõhvikatest punast jooki
marinaadis kurki,seeni
rukkikakku,kaerakakku
Koos nüüd kaelakuti sügisega
keerleme ja veerleme
Heldekene!
Kuhu aeg kaob ära!
kallistades mõtleme
Täna sügisel on pidu
jagab lahke meelega
Sügisel on anda palju
Sügisel võtta--nii mõndagi