Sõnale villand leiti 12 luuletust
Minu kevad
Kevad ja viimane veerand,
kool saab varsti läbi,
mul külmast tõsiselt villand,
olen õnnelik et talv on lõpuks läbi.
Hüppan üle loikude
ja sammun üle pori,
et saaks minna paikadesse,
kus mul minna vaja.
Muusikakoolis varsti
tuleb eksam raske,
kuid õppida ju pole mahti,
kui õues soe ja päikseline ilm.
Kool saab läbi,
jõuab soe suvi,
suve ootan ma väga,
et saaks rannas supelda
ja koolist puhata.
Zwarte Piet
Mis viga sul nägu määrida
jah, kui must, näita ust
miks on vaja traditisoonist pärida
mõnel jookseb seepärast kust;
hollandlaste püha koos abivalmi
haldjaga, mis läbi korstna ronib
temast ikka kirjutada salmi
ei tee paha ja pühi ehib;
aga vat, neegritele ei meeldi
et neid "mõnitatakse"
isegi Hollandi riigikohtus vaieldi
et neegerorje halvustatakse;
sest Euroopas Holland
see, mis essana pigisi tassis üle mere
ja sellest jutust mul villand
ajab keema sita ja vere;
tänapäeval on kõik solvav
ärgu elagu siis Euroopas
tõmmude soig on mulla painav
et asi po .....
Näen suurt rõõmupidu tulevat
Näen suurt rõõmupidu tulevat,
taevast musti pilvi hajuvat,
rahu maa peale saabuvat,
kurjust igaveseks kaduvat.
Elul ongi juba villand
sellest kõigest maa peal,
tulemerest, mis õgib ja hävitab kõik,
mis tee peal.
Näen suurt rõõmupidu tulevat,
elu uueks muutuvat,
kannatuste-karikat kaduvat,
rahu suurt saabuvat.
sõbrad ära lähevad
su elust tasahilju
kui uksi paugutaks
vähemalt kui öelda saaks
endale mornilt
mingu
kes enam sult küsiks
kui ronka raag noka
vahel homme kohtad
kask veel lehtedest on tühi
jõe kaldale kuhjub rüsi
talve järel millal
peame valguse pühi
end päiksesse pillad
sul uuesti ahned on silmad
meelel talvest villand
Jaanus ja tuisk
Lahti läinud tuisk
on tunda külma põues
kätes väriseb kelk ja uisk
sest lastel raske täna õues
aga meie lemmik koer, Jaanus
ikka teiste eest teele asus
ei küsi temalt vanus
kui valgesse ees tatsus;
nagu ustav hobune
on ta suur ja pruun
päris mõnus karu sarnane
keda austab terve kommuun;
ise kelgul lapsi veab
nagu saaniga mäe poole
marsruuti karvakogum teab
saates teisi uisuväljakule;
jahhh, küll on tore Newfouland
see tõug karu moodi
tema paitamisest ei saa villand
küll hea, et klassivennale Jaanus toodi
Sitane elu
Tõeliselt enesetapualdis ei räägi sellest kellelegi,
ta pigem naeratab, kui et räägib sulle enda elust,
räägib enda valust
Emod ja muud sellised, jah!
See on nende "kultuur",
see lõikumine
Nad lõikavad risti
ja see ei tapa -
see on enamasti puberteediea probleem,
ei suudeta enda emotsioonidega üksinda toime tulla
ja tahavad abi
Päris enesetapja kaob vaikselt kasteheina,
ei ütle kellelegi,
ei tee teist nägugi -
tal on elust lihtsalt villand
Enamasti on see kõik abi küsimise taga,
seda saab parendada,
ei tasu sitase elu pärast nii palju muretse .....
Ära ole kiilakas
Võta midagi ette oma koleda palja peaga
see näeb välja nagu raseeritud elevandi munand
seda ma ütlen sulle heaga
näha su paljast pead, on meil kõigil villand
seega, kasvata juuksed tagasi, JOBU!!!;
saa lahti oma inetustest
kanna parukat, kui oled haige
pead nii tegema, sest
võõra inimese välimus tähtis eelkõige
mine apteeki ja ütle, et sul kõrini, et näed välja nagu tropp!!!;
paljas pea ei ole eetiline
tuut - tuut - tuut
pole see mingi mood, pigem ebaesteetiline
nii näed välja nagu auschwitzi juut
normaalsel inimesl juuksed peas, saa sellest aru juba, .....
Mulgi vägilane Koort
Setudel jumalaks Peko
Ja inglastel Robin Hood
Kuid mulkel hoopis vägemad lood
Kes võitleb siis kui kurjus maal
Kes õigust teeb kui võltsib kaal
Kes käendab talule kui laenu vaja
Kes ehitab sotsiaalmaja
Kes kannab Mulgimaa eest hoolt
See on vägilane - me oma Koort
Ehkki mitte ealeski Koorti nähtud pole
Räägib rahvas ikkagi jõudu tal mis kole
Kui ta korra piiksatab on setudega jokk
Ja tervel Võrumaal töllakil on mokk
Kui ta päeval magades veidikene norskab
Koorti vaikne unekaja Linnuteele kostab
Kui ta õues ringutab, Lätimaale näha
Valmiera linnapea käib upakile .....
HÜVASTIJÄTT?
ÄRA LASE MUL MINNA!
ARMASTUS ÜHA MUS PÕLEB
EHK PÄÄSEN SU SÜDAMELINNA
KUID PRAEGU MU ÜMBRUS ON KÕLE
ÄRA LASE MUL MINNA!
SU TUNNETEST POLE VEEL VILLAND
POLE TAGASIPÖÖRDUMIST SINNA
KUI KATKI ON ÜHISED SILLAD
ÄRA LASE MUL MINNA!
HOIA KAELAST MUL KAHE KÄEGA, KUULED!
JA SUUDLUS PITSERIKS VAJUTA SUULE
ÄRA LASE MUL MINNA...
ÄRA LASE MUL MINNA!
MU MÕTTED ON MINEKUVALMIS
KUID KUI LASED MUL MINNA
SIIS POLE EI MIND EGA SIND, MU KALLIS
ÄRA LASE MUL MINNA...
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Mis on oraval ja jänesel vahet?
Kord jänesel oli sünnipäev,
ning kohal kõik jäneslas väed.
Aga orav üksinta kükitab laua taga,
ja kuulis "Orav ära seal maga!".
Orav siis võtis õlle ja läks
võrdlema, kes on paks.
Oli jänes paksem tast
ja kõhnem oli orav temast.
Ja kõrva pikkus oli suur.
Oraval villand sai,
ning hõikas " Goodbye!"
Oli vaesel jänesel nutt nüüd suur.
Kevade igatsus
Kostus lumiselt kingult,täna hella helinat …
tuuletiibadel kandus ta minuni …
meenutas kevadiselt meeldivat oja vulinat ,
kuigi lund on veel rohkem, kui põlvini.
Mis hääl see oli,jäi mõtetes kumisema…
nii tuttavlik…tegi südamele hella pai …
kusagil aknavahel kukkus kärbes sumisema,
temalegi talveunest vist villand sai.
See helin nüüd minu rinnasees,
enam rahule jätta ei taha…
jääb hangeks kuhjunud lume sees,
jääpurikast tilkunud lohuke maha.
Iga pisimgi märgike looduses näitab,
enam kevade kaugel ei ole…
ka külmakraadides päikene paitab,
taanduv .....