Sõnale voim leiti 639 luuletust
Lahke süda
Süda on Sul nõnda lahke.
armastust voolab aina juurde.
Sul võime on südamega kuulata,
nukra hinge sisse pugeda
ja mõtteid kurbi lugeda.
Aitäh. et oskad südamega kuulata ja hingega vaadata.
Vaadata, kuis sügis poeb mul sisse,
muudab rahutuks meele
ja paneb kurvalt mõtlema.
Ainult Sina
oskad mu kurbi mõtteid ohjata
ja pisaraid kui vihmapiisku
mu põsilt noppida.
Sügisel on ikka rõõm ja valu korraga.
Iseendana
Kas Sa tõesti tahad olla keegi teine?
Keegi, kes ei ole Sinu inimene?
Kas on temal mõni Sinust parem võime
või on hoopis mõni vahvam ligimene?
Kas on temal Sinu silmis parem elu,
kiirem auto, kaunim elukaaslane?
Kas ehk paistab tema elus rohkem melu
või siis paremad on elul vaated need?
Pole mõtet Sinul kadestada teisi,
Sina ju ei näegi nende sisse!
Mõni näidata ju välist ilu võibki,
samas oma kodus langeb masendusse...
Ole iseenda vari ees ja taga,
oled ikka parim iseendana,
iseennast ainult nendega Sa jaga,
kellega Sa tunned ennast täiuslikuna.
- Tarmo Se .....
Meeldivas üksinduse kütkes
Одиночество,
Одной быть дало мне честь,
Говоря искренне очень, честно,
Столь манящее оно, совершенно,
Стало быть, дружба с нею неизменна,
Жизнь навеяла в этом быть уверенной,
Не раскрыло тайну, оно, несомненно,
Что наравне с покоем попеременным,
Столь мучительное оно одновременно…
Снова навлекли энтропию,
Нет стремления п .....
Igatsus
Suvekuumad ööd on läinud,
taevas pilvine.
Tähesära täitnud armastuse kannud,
õnn löönud õitsele.
Kuldne vili põllul lokkab,
sooja keiba küllalt saab.
Sügisele võim on antud,
kostitada tervet maad.
Vaba taeva all linnuparved,
ei nemad murest tea.
Elu tiirleb meie ümber,
kunagi lahkuma peab.
Palve sügisele
Tule kuldne sügise,
too rahu hingele.
Ära lase murepilvel
laskuda meie kohale.
Tean, et oled eriline,
kõike uueks muutma võimeline.
Tarka meelt nüüd jaga meile,
näita seda, mida polnud eile.
Tule kuldne sügise,
too rahu hingele.
Tean, et oled eriline,
kõike uueks muutma võimeline.
Kes kuldsel kuul on sündinud
Kes kuldsel kuul on sündinud,
see õnnelik olla võib.
Sügis talle naerusuu on kinkinud,
et murel puuduks võim.
Kirjud sügislehed teel,
pilved hõbehallid,
päike särab õnneteel,
vihm see tukub hällis.
Sügislilled, sügisannid
meele rõõmsaks muudavad,
kaskede mahlakannid
mõnusat rüübet pakuvad.
Kuldne kuu ja kuldne sügis...
Elu lõpuni meeles püsib.
Segane seis, unest mõjutatuna
lähme magama
see päev tiksub täis
juba eilseid minuteid
millel pole asu
ja udused silmad
ei näe enam leida valgust
kirjamustale mis paberile asetatud
küünlavalgel ööl
aita mööda saata see öö,
mis võiks olla kui erinevate kurbuste puhang
tormine, ent rahulik
vajalik, ent põletav
nii antidootne kui võimalik
milleks?
on asju, mida keegi ei tea,
see saladuse laegas, mida üks inimhing varjab
hoiab oma südame põuetaskus nagu kuivanud hernetera
lootes, et kellelegi on seesama hernes
kuskil seal samas põetasku hõlmas
tuul vuhiseb mööda ja vankrirattad kan .....
meid suve heldus
meid suve heldus
elu sigri-migrist teeb
siiski vabaks
kui aias astril avaneb õis
hommikuses külmas kastes
palja jalu käia võid
kaob muul kõigel sinu üle võim
kui sinitaevas valge pilv
pilliroo lehtedel järve ääres
veel väreleb päikese kild
suu küsima midagi enam
ei pea selles helduses
lihtsalt olla on hea
Saripihkar
On miski haisev ja ei sobi
selleks linnas valget lobi
vaate ette, et otsa ei kobi
sest su talla all on jobi:
ja kui juhtus keelele
pole hea mekk ka meelele
igaüks võib saada rasedaks
kui valet asja vaid matsutaks;
mul laadiaks auguga rusikas
igal käel energiat nagu mustikas
jah, naisi Eestis väheks ei jää
nende ilu uhke ja hää;
mehe iha on relvana võimas
käed ei püsi paigal, kui kiimas
nüüd hõisata nagu härg
sest iga hetk saab olema märg;
oma türa hõõrun vinna
nagu haavelpüssi, sihin sinna
kus ohvris oma saaki näen
talle selja taha lä'en;
n .....
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Naine
Naine pole omand, ta on naine,
naisele on tõesti antud võime
olla emaks, luua juurde elu,
ühiskonda tuua juurde võlu.
Naine, otsused on Sinu teha,
naisele vaid kuulub tema keha,
tema hing ja tema eluolu,
mured, rõõmud, kurbus ja ka valu.
Naine võrdne ühiskonnas on,
naisi vahel näiteks välja toon,
kahel rindel tööl ja kodus ta
tõtlemas on väsimatuna.
___
Naine, ole julge, ole ise,
keegi Sind ei kamandada saa,
tänapäeval kahjuks võitlemises
pidevalt Sa taas seksismiga.
- Tarmo Selter -
2023
Maailm
Kui saaksid lapsed maailmas valitseda,
sellest üht väikest osakest.
Nende oma maailma,
kus rõõmu tunda, vaba olla,
lapse kombel mõelda,
segamatult aega ohjata.
Mängumaa on laste osa,
see nende väike maailm on.
Laps ei pea seal kurvastama,
mängumaal on laste võim.
See killukene maailma osast
suureks kasvada ju võiks.
Hommik
Hommik tuleb uue jõuga,
uued tuuled kaasa toob.
Sügis surub peale väega,
suvest vägevam tal võim.
Hommikud on helge moega,
mõni nukrust tuua võib,
kui sa oled eilses päevas,
mil peas veel segi oli kõik.
Kui hommik täis on linnulaulu
ja väike rõõm on südame peal,
see ongi tore hommiku algus
ja hingest suvi otsa saa eal
nii lahti aias
nii lahti aias õide puhkenud
jorjen lõvisuud et ei usu
ilmas olla
võiks veel miski muu meel
millest täituks praegu nii rõõmust
vaatama päevas mida
kordi pöördub
jah ma tean ilu võimas lumm
on ka tema hukk siit see
ta joomise ahne rutt
enne kui kurku tõuseb nutt
03. 08. 2023
ja ma ei taha
jälle on õhtu
eha valgus maja taga
mäel oma istutatud
suureks kasvanud
männi tüvel
kui saaks isegi aru
millest on kahju
millest oled lahus
võimatus saada selle
kõigega üheks
ja ma ei taha
koos õhtuga
tõusta öösse üles
selle suve suurest
soojast sülest
31. 07. 2023
Muraste mõis
Muraste mõisas elasin,
Muraste mõisas kasvasin.
Mõisapargis aega veetsin,
kuninglike puudega juttu vestsin.
Mõis küll polnud minu jagu,
aga ta oli minu kodu.
Lastekoduks muudetud,
midagi head teha suudetud.
Mõisas elu oli ilus
ka siis, kui päike oli vilus.
Vabadust oli küllaga,
hellusest jäi vajaka.
Suured saalid,
magalaid palju,
söögisaal ja töökojad.
Hästi palju tehti nalju,
laulu kajas terve mõisa peal.
Vahest üksi tahtsin olla,
oma ema peale mõelda,
siis mõisa tiigi ääres uitasin
ja kauneid sinikaelparte toitsin,
mõtteis oma ema hüüdsin,
.....
Tuhmuvad tähed
Tuhmuvad tähed, nii kirkad.
Erksate aegade kurb vari.
Inimesed liig virkad,
ent ennast ei hari.
Et näidata oma võimu,
rajasid postid, mis vargsi,
võtavad aina tähtedelt lõivu,
varsti tuled kinni plaksti.
Peagi pole enam tähti,
siis tuhmub ka minevik,
mil neid samu tähti nähti.
Jääb vaid lavasoojendav videvik,
kellele järgneb pime vaikus,
tabav hiline kahetsuse rõskus.
Tuhmunud tähed, nüüd nähtamatud.
Vahel siiski vaatama satud,
neid tähti, mis olematud,
lootes ehk üks sisselülitatud.
Käsnajulle Rantpüks
(arvan, et on üks punklugu)
Kes elab mere all ananassi sees
ohtliku vaimuhaigusega käsnamees
kui merevallatusi on, mida soovite
surma saate, kui vette ronite;
ta Krabi kotleti retsepti teab
iga argipäev liha valmis seab
vetesügavus on tema ala
saab kätte, lõigub sind nagu kala;
Refr:
Käsnajulle Rantpüks
Käsnatalle Runtsüks
Käsnamalle Koolijüts
Käsnavalle Müntpüks
Käsnasulle Surmaüks
Käsnatulle Tapamüks
Käsnajulleeeeee Rantpüks!!!;
Kalmaarikalmer:
"ma vihkan sind, Käsn, aga see on hea
retsept on misasi, ma ei tea!"
.....
Hunnitud Avarused
Время – вот преграда,
Редко, лишь когда-то,
Может повезти,
Для глаз усладу,
Для души отраду,
Охотливо приобрести…
Oivalised avarused rõõmustavad silmi,
Kaunidus kunagi sinu ees laiali lebas,
Pärastiselt kerkivad need ilmed,
Vaiksetel vilkudel ainultki peas.
Ükskord vedas mul tabada ilu,
Püsib see mälus kireva jäljena,
Ega valetama ma ei kippu,
Ilma vapustuseta see ei jäeta...
Simple cure, it gets so warm,
Afterall because of these ones,
Seemed to make restless calm,
Naturaln .....