Vahest tunnen peas luule rebivat jõudu, iga sekund ja minut taob kui tulist rauda, peast võin valust kinni hoida, aga luulest mitte, juba nahhaalselt ronib minu südamesse.
Ma olen võitja Ma olen mägi Mina seda teed läbin Mina olen see, kes pärib Mul on häbi Minu sees on värin Mina olin see kes hävis Mu tee veel pole läbi
Ole võitja, Unistustesse sõitja. Taevas su piir, Õnn su eliksiir. Raksustest üle, Naeratusega ole. Unista suurelt, Maha ära keera tuure. Need sind edasi viivad, Ehk annavad ka tiivad.
Hing on kaadri taga tühi, tolmu tühjadelt riiulitelt veel pühin. Märja lapiga tõttan südamega sõtta. Valget lippu välkumas märkan. Võit on minu, Mina ärkan
Kohtasin kord sõpra, nimeks Ümbersõit. Istus vinges autos, margiks Ajavõit. Sellest ajast peale jalgu kiigutan, ennast ökonoomi- liselt liigutan! /Mari*Uri/