Sõnale volu leiti 630 luuletust
Muusika sulatab hinge
Muudkui kuulad ja kuulad
üht muusikapala ilusat.
Hing kuulates uimas on,
jalad maast lahti rebivad end.
Laulusõnad ja meloodia
justkui kasvataksid tiivad selga
ja sa kaunite helide saatel
lendad kui baleriin
valge luigena järveveel.
Süda sees sulab kui šokolaad,
tunne hea on.
Suur igatsus täidab kogu olemuse,
see joovastus missugune!
Muusika inspiratsiooni allikas on,
hinge kosutav
ja tervendav.
Laulu- ja tantsupidu
Laulupidu imetore,
rõkkab iga laulja hing,
tantsijatel kohe-kohe
soojaks saamas viisk ja king.
Mees, Sa võta naisel käest
ja näita, mida oskad,
sammud, tõsted võluväel,
ei rohkem oska loota.
Lauljal säramas on silm,
päike paitab palet
ja kui vahel halvem ilm,
ei tuju halvaks lähe.
Tantsides nii laulu saatel,
tantsijad on hoos,
luues imelisi vaateid
lauljatega koos.
- Tarmo Selter -
2023
Üks hetk
üks hetk ja pisaratest saab meri
või üks kaev
kuhu koguda vihmastel päevadel vett
et seda hiljem ämbriga üles tõmmata
puhas allikavesi
milline nauding olla osake loodusest ja
osake vanavanemate tarkusest
leida emakesest maast see ilu ja võlu
millega oma igapäeva toimetusi rikastada
kui hommikul ärkad koos kukega
ja seda sammud lauta
et teha seal toimetusi
toita loomi ja vaadata, et kõik on elus ja hinges
sa tead, et sa oled vastutav
juhtugu, mis tahes
ka nende hingede elu on sinu päranduseks
on inimesi, kes ajavad nutma
kes ei kontrolli enda sõnu
kes ei kont .....
Metsas olla on tore
Metsas olla on nii tore,
seal justkui teine maailm on.
Seal on vaikne, kurjust pole,
aega kiiret, maha võtta saad.
Tuulgi tasane on metsas,
õrnalt õõtsub-, ei vingugi.
Vihmapilv, mis peakohal ujub,
sealt ei tule tilkagi.
Linnud vaikselt askeldavad,
kohendavad pesasid.
Metsatihnikus miskit praksub,
seal elab karu, sõbralik.
Metsarohelus mind võlub,
õhk kerge sisse hingata.
Metsas olles on hing nii rahus,
tunned end teise inimesena.
Kuumal rannaliival
Rannaliival kuumal
me üksteist leidsime,
siis häbelikult silmad
me ära peitsime.
Sa lebasid mu kõrval,
vahest ringi pöörasid,
kui päike paistis kuumalt,
Sus kired möllasid.
Su šokolaadi värvi keha
ja Su maasikmagusad huuled,
mind ära võlusid,
kuumas päikselõõsas ma aina sulasin.
Märkamatult päike loojus
punetama taevas lõi.
Meie kehad kandsid soojust,
kannavad tänapäevani ja elu lõpuni.
Lillekene
Kuulsin kauni lille nuttu,
nägin õiel pisaraid.
Pisar langes rohututti,
kadus ära sügaval.
Liblikas tiirles õie ümber,
ilus kollane kleit oli tal.
Päikene pilvist viskas kiire,
otse lille südame peal.
Särama lõi päevakene,
südamesse kasvas rõõm.
Nii ilus oli lillekene,
pisarates kullakene.
Nägin suve tulemas
Nägin suve tulemas,
kuulsin kevadet minemas,
päikene mul lahkelt naeratas,
rõõmsa tuju äratas.
Õrnalt liblikas tiirutas,
mesimumm õiel sumistas,
rohutirts viiulil tinistas,
linnukene hüvastijätuks kevadele vilistas.
Suur kevad meil tuli ja oli,
nüüd suvel tulla on voli
meie keskele,
nagu kevad meil oli.
Nagu võluri kepiga käis kevad
üle metsade, maade,
rabade ja soode,
ilu loomas kõikjale.
Puudutas kõik õunapuud õide,
et õitest kord ubinad saaks,
rõõmu ja lusti kandis põue,
et ei unustaks eal.
Juba mitmendat päeva...
Juba mitmendat päeva
on ilm pisarais,
puudelehilt langeb tilk,
tilk. tilk, tilga järel tilk.
Virvendab õhk,
kerge on virvendus,
õrnalt väreleb ta,
ilus vaadata.
Lepadriinu rohukõrrel,
kõrt painutab,
kõrre tippu tahab jõuda,
õhku tõusta- pessa lennata.
Linde taevavõlvil näha,
pilved madalal,
putukad on kergeks saagiks
vihma raskuse all.
Kui päike varjul on,
siis märkad mõndagi muud,
käid rohkem avasilmi
ja avastad aina uut.
Loodus on nii ilus,
päikses ja vihmaga,
tunned rõõmu elust,
elada looduse endaga.
Anna aega
Anna aega vihmapiisal
kasta põlluvagusid,
roheluse sära viia
sinna, kus on kuivus, liiv,
Anna aega pilverünkal
luua varje madalaid,
vihmad lase valla künkal,
allikatel vagurail.
Anna aega elul tulla,
küll see päike saabub taas
ning särama lööb vihmakulla
roheluses kaunimas.
- Tarmo Selter -
2023
Ema süles
Laps see oli ema süles, ema süles kiikumas,
üles korraks ärkamata, ärkamata uinumas,
Ema lapsel tegi pai, tegi pai ja naeratas,
õnnepisar naeratades, naeratades põse peal.
Kui on valus lapsekesel, lapsekesel pisar siis,
ema käte raviv toime, raviv toime valu viis.
Laps see kiirelt kasvas suureks, kasvas suureks, tugevaks,
südames on ema hooles, ema hooles, hinges ka.
Ema saab kord vanaemaks, vanaemaks hellaks, heaks,
lapselapsi oma süles, oma süles kiigutab.
- Tarmo Selter -
2023
Emadepäeva hommik
Päikesekiired viivad hommiku- une,
linnukoorid hõiskavad akna all,
äratavad kalli emakese üles,
emakese, kel soojus südame all.
Kuldne päike aknasse särab,
mahe tuul puhub aknasuul,
ema kallikene ikka veel magab,
kõnnin kikivarvul ma.
Lilled laual õilmitsevad,
imeliselt lõhnab toomepuu,
ilus päev see kestab kaua,
emadepäeva hommikul.
Omal ajal omal rajal
Rohi juba rohetamas,
rohi roheline on,
taevas värvi vahetamas,
taevas sinine on küll,
kruusateedel kruusakivid,
kruusatolmune on maa,
metsarajad, metsasihid,
metsas rohelus on taas.
Oota, kallis kaaslane,
kas läheme koos edasi?
Ole linlane või maalane,
kas kõik see jätkub sedasi,
et oleks naeru, rõõmulusti,
õnnelikum on maailm,
ei armastus saaks otsa ühti,
rõõmust säramas me silm....
Meil on kodud, maad ja majad,
kas ehk nõnda edasi
kesta saab me elu ajal
kõik veel ikka sedasi,
et üks hetk on ja jälle pole,
on elu üllatusi täis,
rahvas kaob, kuid e .....
Emadepäeva rõõmud
Järjest rõõme lähemale tuleb
emadele südame
Järjest puudel tärkavad kõik lehed
linnukene oksal siristab
Järjest lillenupud avanevad
õisi imelisi ilm on täis
Järjest emadepäev hingele tuleb
ema süda rahu tunda võib
Järjest armastus poeb sügavale sisse
mu emakene kullapai
Järjest kallimaks on saanud mulle
emadepäev- õiteilus mai
Emadepäev
Emake mu kullakene
hõbehäälne linnukene
päevapaiste päiksekene
kuldse kuu tähekene
Emake mu kullakene
elulätte ojakene
sinitaeva pääsukene
põllu rukkilillekene
Emake mu päevakene
emake mu öökene
täna kõik on imeline
emake mu armsakene
Mõõtmatu on emadepäeva
ilu, võlu
palju õrnust ja armastust
sinna sisse mahub.
Raamatukoguhoidja
Raamatutes peitub võlu,
muinasjutumaailm,
ühes ridades on kalu,
teises tervemaks saab silm,
kolmandas saab korda auto,
neljandas veel kõhu täis,
viiendas siis räägib autor,
kus ta ikka reisil käis.
Kuidas raamatud saab korda,
ei ma tee sest' saladust,
raamatuid seab ritta hoidja,
silmis palju armastust.
- Tarmo Selter -
2023