Sõnale voluvael leiti 17 luuletust
Hõiskab hing
Kui pahandus minult õnne lõikab,
Sinna otseteed taas ma põikan,
See, mis mind valust eemale tõukab,
On mu varjukoht, kus hing hõiskab...
Minu ees metsakas prospekt,
Lisaneb hoog pärituulelt,
Mind tabab lummuslik efekt,
Ei kao naeratus huultelt.
Kõrval rahustavalt solisev oja,
Ümber karge mets, murune luht,
Minu soojade mõtiskluste tooja,
Mind kaua ootav kaunis teejuht.
Meelerahu kinkiv varjukoht,
On mu õnne meisterlik kujur,
Võluväel edasine käik mul sujub,
See ongi mu kaitsesein, tugevaim loht...
Mul on Sind vaja
Vaikides hoiad mul käest,
selles kuumuses kõnnime koos
mööda randa kui võluväel,
me liigume ühises loos.,
Merelaine on paitamas sääri
sellel vahusel liivasel rajal,
Sind kallistades nüüd saangi
öelda: "Mul on Sind vaja..."
Sa naeratad, vaatad mul silma
ja suudled siis hellalt Sa mind,
ma tunnen Su õõtsuvat rinda
enda vastas, kui kallistad mind.
Me liigume ühisel rajal,
jagades kõike, mis tuleb,
pole rohkem meil midagi vaja,
Sina minuga, mina Sinuga olen.
- Tarmo Selter -
2023
Laulu- ja tantsupidu
Laulupidu imetore,
rõkkab iga laulja hing,
tantsijatel kohe-kohe
soojaks saamas viisk ja king.
Mees, Sa võta naisel käest
ja näita, mida oskad,
sammud, tõsted võluväel,
ei rohkem oska loota.
Lauljal säramas on silm,
päike paitab palet
ja kui vahel halvem ilm,
ei tuju halvaks lähe.
Tantsides nii laulu saatel,
tantsijad on hoos,
luues imelisi vaateid
lauljatega koos.
- Tarmo Selter -
2023
Esimene soe päikesekiir
Esimene soe päikeseiir
toob naeratuse näole,
paneb sädelema südame,
loob armastust ja armu hingele.
Esimene soe päikesekiir teeb rõõmsaks ja lustlikuks meele,
kannab lauluviisi keelele,
muudab võluväel looduse õitsele.
Esimene soe päikesekiir
valgust jagab maailmale,
maalib rahu tuvi tiivale,
meelitab kuumale rannaliivale.
Nädal
Esmaspäev ja teisipäev
meil vahel nukrad näivad,
teinekord siis võluväel
meid üllatada võivad.
Kolmapäeval
lõpuks nädalal saab murtud selg,
püüa endal
mitte ära nihestada õlg.
Neljapäeval
oled juba puhkepäeva lainel,
teised näevad,
kuidas annad jutus sellest ainest.
Reedel tööl ja laupäeval
uhkelt särab silm,
mõni ennast tõmbab lääpa,
teisel käimist küll.
Pühapäeval mõni puhkab
väsimusest, joogist,
teine jälle reisist mõtleb,
kohvi rüüpab toobist.
Esmaspäeval kostub taas kord
erinevaid jutte,
ühel jälle käest on läinu .....
Advendiaeg
Iga päev mul uus on tunne
uus on rõõm mul südamel.
Advendiaeg poeb sügavale põue,
nukrus kaob kui võluväel.
Küünlavalgus, tähesära,
kuusk on kaunilt ehitud.
Advendiaega mahuvad ära
jõulud, mis on tulekul.
Siis saab topelt rõõmu tunda,
tunda topelt armastust.
Kirikust ei sammu mööda,
advendiaeg annab hingele kosutust.
Tühjus
Tühjus vaikselt õhus ringleb,
kohtamata ainsat hinge.
Aeg, mil keegi ringi sammus,
on siin ununenud ammu.
Tuul siit kõik on ära uhtund,
mälestusedki on tuhmund.
Sulen silmad, seisan hetke,
püüdes ette võtta retke.
Sinna sügavikulisse aega,
Proovin kasvõi viivuks kaeda.
Seal, kus üle mitme maja,
kostus juhusliku naeru kaja.
Seal, kus justkui võluväel,
õnn end ilmutas su käel.
Tundes tuule kalki raevu,
Mõistan, olen siin ja praegu.
Avan silmad, taipan õudu,
tagasi mul minna pole jõudu.
Kõik, mis jäänud sellest ajast,
Mälestused naeru kajas .....
Pühad
Naeratades kohtumine,
kallistused, rõõm ja naer,
ühes hetkes hingamine,
kui nüüd pere üksteist näeb.
Hoolivus ja headus koos,
ei loe, kas toas on kingimäed,
armastus neid kokku toob
üle ilma võluväel,
luues maagilised hetked,
kaunimad koos nendega,
kes neid saatmas eluretkel
hoolivuse andega...
- Tarmo Selter -
Täna
Kas täna oma päeva näed,
keerates nii lehti
tunnikaupa võluväel,
millest raamat tehti?
Minutitest on peatükid,
sekunditest read,
osa päevast oled üksi,
teises osas pead
tõestama, et oled ise
see, kes lehte keerab,
pannes kirja olulise
sekunditest kirjas...
- Tarmo Selter -
Naeratus päikeselt
Naerusuiselt päike piilub
õrnalt pilvekardin liigub
oma kuldse naeruga
äratab ta kogu maa
Pungad puudel õide löövad
linnuperel pesa uus
pesast vidinat on kuulda
õhk on tulvil armastust
Sipelgatel rutt on taga
pesa muudkui keeb ja keeb
oma ilma suureks ehitada
töökust jätkub veel ja veel
Allikaski karskelt voolab
kristalse naeratusega
võluväel ta kutsub jooma
minust puhast energiat ammuta!
Noogutades päike piilub
õrnalt pilvekardin liigub
Ema...
Ema oled aastaringi
vihmas, tuules, päikeses,
kui nüüd ellu astusidki,
olles nõnda väikene,
süütud silmad, väiksed käed
kaitset Sinult otsimas,
valu viimas võluväel
Sinu suudlus, pisarad,
sest ei keegi asendada
suuda Sinu armastust,
isegi kui aastad läevad`,
saabumas on vanadus...
- Tarmo Selter -
Tuppa paistab päikse valgus
jälle koidab uus päev
Nagu uue filmi algus
vaade värviliseks läeb
Selle ilu ees ma tardun
kivistun kui võluväel
ja siis laiali ma valgun
mind lahustumas näed
kui ma jäängi sulle jalgu
lepituseks tõstan käed
su tee pealt kõrvale ma kaldun
poetan pisara kui läed
Mälusopi fotoalbum
täieneb mul iga päev
Ükski olukord ei kordu
iga päev on uus päev
Õnnelugu
Ükski väike põnn
ei küsi mis on õnn
ükski laps ei pelga aja kulgu
nagu võluväel
uus on iga päev
laps mõtleb, see, mis tulema peab, tulgu
Kes küsib mis on õnn
ja pärib kus ta on
ei tunne rõõmu lihtsast elamisest
ei tasu soovida
ports välja loosida
sest õnn on kinni meie mõtlemises
Õnn jõlgub metsas ja õnn luusib linnas,
Vahel end põõsastes peidab,
Ära siis lase tal kaduma minna,
Meelt ära kunagi heida,
Püüa ta alati leida.
-Tiina Nuum-