Sõnale voodi leiti 241 luuletust (parimad)
Käed ei püsi teki peal
Võin olla uhke poiss
sest mul koolis suurim noku
seda kadestab iga klass
ja isal on minusse usku;
alles 13 aastane
eas, kus muutun meheks
tulvil energiat ja uusi emotsioone
vaevalt elu rahulik oleks;
olen klassiga ekskursioonil
ja käed ei püsi teki peal
ühel ööl voodinaril
istukil üleval seal;
telefoni valgel peidus
on pilte paljastest naistest
mööda vorsti käsi liikus
lasen auru välja ihadest;
järsku tatikad ringi tormavad
nad teinud lollusi
ööajal tagasi jooksevad
eiranud omaniku korraldusi;
kui tädi siia tuleb
siis kahe käega võidu onasin
mu .....
Mõtiskledes
Õhtul voodis lebades
ma mõttes arutlen,
mida toomas homne päev
me kõigi päevades.
Kas saab varsti rahu hing
ses suures segaduses,
mida loomas mõttering
mu öises arutluses?
Mõtiskledes tunnikese,
vahel rohkem veel,
vajun vaikselt unedesse,
et saaks puhkust meel.
- Tarmo Selter -
2022
Tuulevana
Udupehmes pilvevoodis
ennast ajamas on loodi
habemega tuulevana,
et saaks lendu tõusta täna,
paitada Su juukseid pehmeid,
puudel rohetavaid ehteid,
külastada murumoori,
õhtusäras päiksekiiri,
vahel öösel tähti, kuud,
mis nii kauged, püüdmatud.
- Tarmo Selter -
2023
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
Õhtu vanalinnas....
Kodunt välja ihkas hing….
Polnud ammu kuskil käinud…
Pintsak selga, jalga king….
Minutiga olin läinud…
Mõtlesin siis kuhu minna…
Hõrku maitseid nõudis kõht…
Seadsin sammud vanalinna….
Klaariks pea lõi värske õhk..
Kaunid kohvikud ja baarid…
Voolab vein ja maitseb toit…
Aega veetmas õhtu staarid…
Käib pidu kuni tõuseb koit…
Kaasaks juhtus veetlev neidis…
ilus meik ja hõrk parfüüm…
Kaunis neiu roosas kleidis…
Hingele kui hea ensüüm…
Mõttes kandsin neidu süles…
Kas ma rahuldust sest sain?...
Ehmatasin voodist üles…
Kõi .....
Ümberringi
Ümberringi tühjus kõnnib,
mu ümber ja mu südames.
Istun veel viimse tunni,
Sinu lähedal Sinu voodi ees.
Lilledki pead norgu lasksid,
mis laual olid, vaasides.
Kustus nendegi õitesära,
mu silmad olid pisarates.
Küünal laual veel ei kustund,
õige õrnalt leegitses.
Toas käis tasapisi vaikus ringi,
kurbus hiilis südame.
Tallipoisi pihtimus
Olen tallipoiss, Jussi
ja mu töö on karjas
päkapikk toob kommi sussi
aga mina teises nimekirjas;
mu töö on põtrasi poputada
olen suur sõrber kabjalistele
et saaks Joulupukki koputada
heade laste ustele;
aga töö on nii rutiinirikas
12 lojust iga päev sööta
erinevus tallis nii rikas
mõnda vaja ka lüpsta;
vahest vaatan pr. Klausi
saunaaknas teda istumas
õhtuti, kui pean pausi
naise ilu mind võlumas;
üks õhtu juba voodis
Joulupukki naise kaisus
tallipoiss rindasi mudis
ja ka tutti tal lakkus;
või siis glögitan teiste
päkapiku närakatega
kõik o .....
Hommik
Päiksekiired pühivad su palgeilt une…
Õrnalt kõrva sosistavad….voodist tule….
Akna taga laulab kaunis laululind…
Oma vaiksel häälel üles ajab sind…
Paitab kõrva linnu sulnis serenaad…
Aknaklaasil särab päikese kaskaad…
Sa mõistad hea… on nõnda ärgata….
Endas leida aega… seda ilu märgata…
Jood kohvi, naudid, et sul poleks rutt….
Las kestab veel…see kaunis muinasjutt
meel ikka
ikka veel ära ei harju
kulu asemel roheline rohi
raagus kased hiirekõrvul
maja taga mäel hommegi
vihmamärg longus karukell
hing sellest hell
aina varem kardinate vahelt
hommikuti valgust tuppa nõrgub
pilk vaatamast voodist seda
tõrgub kevadtaeva halli kõrgust
elutahe
Ma istun voodil,
käes "pliiats" veretindiga.
Tahan olla paremas, seal kaugel kuskil.
Tõmban enda nahale joone surma sooviga.
Aga, mis siis, kui ma lihtsalt lähen,
äkki kõigest mis piinab pääsen?
,,See pole väljapääs ju",
aga äkki on see ainus, mis vabastab mu?
Kaua ma olen veel siin maailmas,
juba ammu soov surra minus ju tärkas.
Aga sina, sina oled mu viimane tahe elada,
oled ainus, kes suudab mu lahkumist peatada.
Viineripirukad ja viinashotid
Peole jõudes nurka viskan koti.
Esimesel tunnil täis oksendan poti.
Viineripirukad ja viinashotid,
hommikuks kulutatud mitmed sotid.
Õhtulõpuks langen voodi.
Välja näen ma parmu moodi.
Imedemaa siin peol ju loodi,
kas keegi mäletab mu uksekoodi?
Tädi Sofia jaanipäev
Ärkas tädi Sofia üles
ja nägi, et kõrval on mees
tal kass on süles
ja pole lapsekõhtu ees;
rasedus oli siis uni
nüüd oli õue astumas
ta vaikne elu kestab kuni
on jaanimöll rahvast neelamas;
ning varsti vaimuhaiged pojad jälle
õhtut pidada karjumiseta saavad mitte
tõsist peavalu põhjustavad Sofiale
nüüd ema haaras grillvardad kätte;
torkas tatikad läbi
ja tegi neist šašlõkki
ei tundnud ta häbi
ning mehelt lõikas tüki pekki;
see öö kuulub talle
Lauritsale pere ohverdas
viskas ülejäägid jaanitulle
ning õlle kõik alla kugistas;
teised .....
Naistepäeva kaunis hommik
Hommikul, kui ärkad üles,
oma naist Sa hoia süles,
olgu kasvõi pilves ilm,
pane ikka naisel särama silm.
Keeda naisel' parimat kohvi,
lisa suhkrut juurde veidi,
kata lilledega voodi,
kauneid sõnu öelda proovi.
Võta naisel kinni käest,
kallista teda kõigest väest,
jaga suudlusi kuumemaid,
ütle tal' sõnu soojemaid.
EMA
Kõik jõulud ma kingiksin Sulle
ja sära tooks südame peal,
sest nii kallis oled mulle,
nii arma, lahke ja hea.
Su hõbedane juus on nii särav,
Sul elav on naeratus suul
ja pisargi Su palgel särab,
jõuluehteis on kuusepuu.
Istun Su voodiserval,
aknast piilub sisse kuu,
kuugi Su üle valvab,
sel kaunil jõulukuul.