Sõnale vooras leiti 206 luuletust (parimad)
Suhkrumõmmi seiklus
Karvakogum Jaanus
õues müras ja tatsus
paksu lumevaiba peal
teda oli tore vaadata seal;
suurte käppadega kodust läks
tilkuv ila muutunud jääks
mil valgel alleel jalutas
ja end võõrastele tudvustas;
isegi päästis kalamehe jõel
inimestega suhkrumõmmi pole õel
sai hädalise sappa
ja andis teretates käppa;
saba muudkui lipub
ning auku kaevama kipub
talle tänutäheks anti maius
mis kodus lumel laius;
ta kõrvatagust kratsime
ning lastele mängida temaga lasime
täna oli koeral veel üks seiklus
kui jälle ise kodust lahkus
Isamaale
Küll olid võõra võimu all,
Sa, Eesti, mitmeid sajandeid.
Sa tasa ja targu talitan'd,
Ja oma rahva säilitan'd.
Sa hoidsid kodumullast kinni
Ja hoidsid oma peresid.
Sind võõrad tuuled kõigutan'd,
Kuid nemad Sind ka viljastan'd.
Sa sõja maha pidasid
Ja iseseisvaks sirgusid,
See maksis Sulle elusid.
Kuid varsti Sa kõik kaot'sid.
Ja siis Nõukogu võimu all
Sa olid aastakümneid veel.
Ent siis said vabaks relvata,
End vabastasid lauluga.
Ei seda kauaks jätkunud.
Kui Sinu piirid lahti said,
Siis ärimehed Põhjamaal
Su majanduse üle võtsid.
Kui võimule sai .....
Mets
Mets mul saanud suureks sõbraks,
ta minu vastu lahke, hea.
Mind avasüli võtab vastu
ja hirm on mulle võõras seal.
Metsas pole jutustavaid seinu,
kõik jutt läeb' tuules kaduma.
Nii hea on metsas kurta ja ahastada
lasta pisaratel vabalt voolata.
Mets püha on ja nii vaba,
siin hingad hoopis teisiti.
Kui tõelist rahu tunda tahad,
tule metsa alati.
Siin hingad hoopis teisiti...
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
Tulnukas 2
Tuli valgus taevas
üks võõras liik kosmuselaevas
pljana seisis sauna ees
oranži vestiga mees;
ei tunne Valdist kohe ära
omavahel puudu on sära
käiakse teiste vitupeadega saunas
endine oss omadega paunas;
naine kingituseks sai suu valgeks
mehisem mees tuli marjaks
kes varjutas oma sõpra
abipolitseinikust vaese tõpra;
ja nearderdhaalaste kultus
puhtalt irooniast sõltus
Rait on arst ja abikaasa
ei jää vaktsiinist tasa;
Jarmo peidab end maa all
toas ümbritseb fooliumist vall
tõe rääkis, mis Eestis toimub
ja aeglaselt Tulnukas aimub;
ja isegi Päts
ja .....
Hommikul vaata ette
Kui lähed jääs klaase sulatama
siis pea seda meeles
võõras hakkab nahaalitsema
mil sa tagasi toas sees;
auto vahepeal järelevalveta
masinal inimese keelt pole
sõidab auto ilma sinu käeta
see rööv on tüütu ja kole;
see kuritegu oli lihtne
mida sulil sooritada
ettekääne tööd viilida on perfektne
sõidu asemel vaja autot otsida
Eestimaa
Eestimaa, su küljes kinni,
lahti lasta ei sinust saa.
Iga päevaga armsamaks saad mulle
iga päev sind rohkem hoian ma.
Läbi teiste kannatuste, valu,
mul vahest süda tahab lõhkeda.
Nii meeleheitlikult siis ma palun,
et võõras vägi ei lammutaks
mu isamaad.
Päkapikud on rõõmuga täidetud
Väiksel päkapikul suured rõõmud
jagada neid lastega.
Jõuluajal koos olla
nii suure, kui ka väiksega.
Üksiolemise tunnet
ei taha päkapikk jagada.
See päkapikul võõras tunne,
päkapiku rõõm on otsata.
Päkapikul on sära silmis,
suu alati naeratav.
Päkapikk tuleb unes ja ilmsi,
ilmub välja kaunil jõuluaal.
Aprilli algus
Täna on tööpäev
aga vedelesin hoopis kodus
olen viinapudelis nagu allveelaev
mu hinges rohetab loodus;
valetasin naisele
et viin ta ämma poodi
vanamuti hoopis viisin matustele
ta elus keha sinna toodi;
kedagi endaga ei kaasa
sest kohtun võõra isikuga
ei tea kodus abikaasa
et magan teise emasega;
lugesin peaministri lubadust
et hakatakse tõstma mu palka
aga jälle see meedia valedest
ajakirjanikud lollitavad, ka;
ma autos viina kaanisin
keegi võõras mu ees kondab
tema õhku põrutasin
nüüd siga päriselt lendab;
tulin koju teatud asjaolul
päeva lõp .....
Veresadu
Jüri suu puhub alla lund
ja see tähistab see tund
kuis tulnud aeg ära
teha suurt mära ja kära;
nagu valget täna alla kallas
ja tehti tuld igas asulas
võõra veri maad kattis
mõis ja kirik põlemas;
täiskuukuu särab taevas
selle vägi nii kirevas
mis rahvale jõudu annab
toimikutesse tegu üle kannab;
on veresadu ühine sellega
mis teema tähtpäevaga
puhtaks maa kurjusest
risti kandvast võõrastest;
hõimutantsud ümber lõkke
ja mõõkade torme avalikke
ümber kodumaa metallidega
tuleb tasumistund hobustega;
au ja vabadus soosis tegu
taastada neid ae .....
Kah pidupäev
Iga päev õues kõnnin
elu lindpriina on lill
kusagil hoones kostab vali inin
kokkutulekul mängib mingi pill;
aknast sisse salaja ronin
ja näen rootsi lauda
peo rooga pintslisse pistsin
võimatu on tühja kõhtu armuda;
kõrval toast peetakse kõnet
kriginal sisse kiikan
ilus naine peab aruannet
hea meel, et aega siin veedan;
võõras mu õlale käe paneb
peolised paluvad mul lahkuda
iga isik mind häbeneb
ja matustel ei tohi pihku taguda
Kurbus on igaveseks minus
Kurbus,mis kunagi oli mulle võõras
on nüüdseks saanud mu igapäevaseks sõbraks
kõndides kilomeetreid,miile kaugemale tunnen,et miski jälitab mind endiselt
tema nimi on kurbus ta ei ole kuhugi kadunud ta on otsustanud siia jääda
kuni minu viimaste elupäevadeni mil ma lõplikult lahkun siit ilmast.
Ärgates iga hommik
Iga uue päiksetõusuga
tunnen et miski on endiselt mu kõrval
see on kurbus mis on igaveseks minus
ma ei saa tast ennem lahti kui olen surnud
sest kurbus on igaveseks minus
Pika linaga
On veebruar ilus kuu
ja naerul on rahva suu
vastlakukkel, supp, leib ja kama
isuäratav retsept pühadel sama;
krossirada ja ATV
ning palju palju lund
enam paremaks ei lähe see
võidusõidu tund;
piip on ees, põleb roheline
ilma kiivrita gaas sisse
võtab hoogu sohver selline
palju takistusi rehvide jalutsisse;
kordi 1,2,3
lendab lund, veri ja tolm
kordi 4,5,6
ikka kihutab päris tuus;
nüüd 7,8,9
annab masin peksa
nüüd 10,11,12
ei tehta välja neist;
kes mäest alla sajavad
erinevas eas põnnid
masina rataste all lendavad
kõik need kõnnid;
jääb al .....
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!