Sõnale vooras leiti 204 luuletust
Tänavad
Kõndides tänaval, vaadates üles
Jälgies inimesi, läheb mõte uitama.
Kes nad on ja milline on nende lugu?
Elu on ime, ja kokkusattumus,
Et mõnest inimesest möödudes
Satub sinu pilk ja mõte temale.
See peatub seal vaid mõne sekundi
Ning peagi unustad ta
Ja temast saab vaid inimene kellest möödusid tänaval.
Kuid ka tal on oma lugu,
Oma siht, oma elutee.
Kuhu suunas astub ta küll tänaval?
Millise ukse ta avab? Kes teda ootab?
Võid ju küll mõtiskelda kuhu tõttab võõras,
Kuid siiski jääb see teadmata
Ja varsti ta unustad,
Sest sinul on Sinu tee,
Temal on .....
Tahaks rõõmu tunda
Tahaks rõõmu tunda keelest,
eesti keelest- vabal maal,
kuulda rohkem,
näha rohkem,
oma kallist kodumaad!
Sinitaeva pääsukene,
las jääb kõrgel lendama,
musta mulda pandud iva,
las jääb pikalt võrsuma,
sini must valge trikoloor,
me peade kohal lehvima!
Las jääb laulukaar meil alles,
et taevani saaks kõlada,
laulud, mis meil meelel, keelel,
südame sees palaval!
Sügisööde hämarusse,
võõra viha kadugu,
laukamülgastesse, soode sügavusse,
kaelast saati vajugu!
Küllap saab ka rahu maitsta,
aeg, see ükskord tulebki,
hetkel tuleb võõras võita,
va .....
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!
Welcome to EST
Me elame võõrast elu,
mis muukeelselt öeldes-HAM.
Ilmatuultesse paiskunud pelu
halvab võitluseks kesine ramm.
Me kõnnime võõral pinnal;
kuid ka Kolgatal aru ei saa,
ons meil süüd, et sellisel hinnal
rendiks andsime isamaa.
"Welcome to Estonia"! Märk
kirendab võõras keeles.
Peibutuledes suurilma värk
on kui hällilaul unises meeles.
Võõras ersats läänest ja põhjast,
valmis neelama taevast ja merd.
ME SÕDIME VÕÕRAS SÕJAS,
SEAL VALAME OMA VERD.
Misasja ma nägin?
Eile õhtul aknast
välja vaatasin
oli kell pool 12
ja hambaid pesin;
taevas on tähti
ent veel nii valge
pole koera, et pidada vahti
mida nägin, oli haige;
võsa ees seisis võõras
üleni paljas ja 180 kraadi
minu poole pead pööras
see olend iselaadi;
on puudu silmad
nina ning kõrvad
seda ka hambad
ning ka kõik karvad;
oleks mul püss
tulistada loodaksin
minul on loo küss
misasja ma nägin;
tal lõhe põske tekkis
siis terves näos oli auk
mingi kollane tuli helkis
ja kostus pauk;
leian end hommikul
siin samas pikali
meeled ummikul
mis juhtus, p .....
Ma nägin tuld
Pole vaja kohal olla
kui mõistad, mis on hävingu hind
lüüakse paljudele hingekella
küll ka kunagi kutsutakse sind;
mida pikem ja kilkam elu
siis seda endal parem
aga näen meedias igasugu melu
võinud meilegi sõda tulla varem;
kui peaks tuli tulema
siis julged surevad koos
sind ja su kodu saab põlema
kõike toimub selle hoos;
mis naaberriikide suhtes
nad üksteisega rahu ei saa
vägikaiga vedamise tahtest
loodab suurem neelata väiksema maa;
ning nii räägivad püssid
mille jõud suurim kõigist
on võidus miinused ja plussid
eiramaks EL pealike sõnast;
.....
Miinihüpik
Ära võõrast pinda usalda
kunagi, kui raev keeb
naabri suhe head ei sisalda
halva otsuse ülem teeb;
Hadesega tantsides ei saa ümber
raevust nüüd nagu näib
vägivald on meie kõigi sõber
mis õiget teed käib;
kuuled, võõrad tulevad
miiniväljad nagu ämblikud võrgus
elusaid surnuteks teevad
maapealses põrgus;
nendeks kas rohelised mehikesed
või täägiga ähvardatud kohalikud
küll on elud lühikesed
keda said eesrindele sunnitud;
seal suurimad hirmud tekivad
tehke teed miinihüpikule
ja ülejäänud, kes end ohverdavad
et saaks tippu triumfile
Peidan valu 7
Vaatan sisse külmkappi
see nagu telekas tühja saatega
olen karjumas appi
et kohtun igava vaatega;
pean siis teele minema
lunisin naiselt raha
pensionit saab rohkem tema
sest endal papiga asi paha;
unustasin telefoni koju
ja nimekirja ma ei kasuta
olgu neetud minusugune roju
et nüüd MiniRimis olen abita;
ei viitsi tagasi koju minna
vaid toon kraami, mida mäletan
lähen joogiletti sinna
viinal allahindlus, ma vaatan;
vähemalt inflatsioon seda säästab
muud head siin polegi
viin päriselust meid päästab
aga mitte, kui naine mulle tuupi tegi;
võõras näeb, .....
ehk kõnetab kedagi
rajuna käib läbi aja
kodumaatus
öösse karjun
see ei ole minu saatus
kinni kaelast võta
põld mets
järv heinamaa
kareda keelega lehm
lumelagu tulvavesi
õiteaeg maad mis ehib
elult kingiks saadud
emakeel muugi veel
kõik ära talu
vaid mitte kodumaatust
suu öösse karju karju
see ei ole minu saatus
koduks saada
võõrast maad ja laotust
Koht päikese all
Ka kõrb pakub turismi
turgutab kuumaga organismi
ja palju päikest ei tee paha
ajad oaasi ette lina maha;
kaktused õitsevad
liivaluited liuglevad
kuuled, kuidas mäed laulavad
ja raisakotkad kaarduvad;
miraaž on reisiga hinna sees
tegelikult ainult tühjus on su ees
oled keset eikusagit perseaugus
teed asulale, on suur kaugus;
hüäänid sööki varitsevad
sinu surma ootavad
ilus matk on, sa arvad
tegelikukt nii sa ära kärvad
Elu võõras käes
Ma nutan suhteliselt harva
kord aastas paar
või paaris aastas kord
kuid juhtub vahel piisa poetan
see minu valu langev vähendus
on pisar mingi tähenduse karva
neil kõigil tähendus
klaaskumeraima pudeliku soetan
jah olen kange
mul mure harva väljapaistvalt langeb
niisama teinekord ka poetub rõõm
ma püüan tunded mured rõõmud kokku
klaaspeidikusse pakku
üks väike klaasis kätket lokslev sõõm
Mõnikord kui õhtuti on aega
kaen karikasse poolenisti täis
nii ilusad nii valusad ma õhkan
on olnud rõõmud kannatused mured
mu elu näitus
vaid loodan pudel ennemi .....
pilk aastatuhandete taha
Türgi mägiküladest alla tulnuna
Nikaia poollagunenud kirikus
tuled hommegi
enne vaibale astumist
kulunud kingad võtad jalast
turistide silme all
võõras kel pühadus
Meka poole põlvedel
palvetad hardunult üha
mandariinid kullendavad mägedes
puude okstel eha valguses
oliivisaludes laotakse
võrke puude alla maha
granaatõunte kastid traktori kärus
saanud on täis
hämardub
pintsli käest paneb
nüüd mus looja
kõikjale õhtu las hoovab
Mida ma siis nägin?
Suur vend on ka mänguasi
kellega koos olla ei väsi
me õues viskasime palli
ja mängisime võõrastega lolli;
toas playstationis ma võitsin
sest leveleid palju mängisin
ja tellisime pitsat
saime hamba alla head ja soolast;
siis õde astus sisse
silmad langenud pisarasse
ta küsib miks endaga räägin
ise meie venda ju sohval nägin;
siis õde meelde tuletas
et mu mõistus mind tüssas
meie veli 4 aastat surnud
olen iseendaga päev otsa tegelenud;
lein on teinud skisofreenikuks
Kalevile mõeldes lähen hulluks
keda ma siis nägin?
leinast segaduses mõtlesin;
.....
Eesti artist on möku
eesti artistid kõik on pussy'd
esitlevad ennast kui kõvad
musklipoisid
ei julge arutleda ühiskonna teemasid
ainult mögisevad
sellest kuidas
nende bemmil on uued kummid
eesti artistid on pussy'd
laulavad ainult seda vana viit
mitte midagi ei ole uut
"mul šokolaadist jänes"
seda samamoodi kõik
raadio Elmar
hommikust õhtuni
"räpivad"
ise vaatavad
mustanahaliste poole
irvel pilguga
ja nii väga
on vaja võõras keeles laulda
ja enda emakeelt häbeneda
reketid
muud pannid
ja penid
pistke persse
enda lasteaia tasemel
saundid
.....
mu öödes toom
mu öödes toom nüüd õitseb
meel üleni on sellest hele
taas kõik mus hõiskel
hõõgub hommikuni veres
ka mina olen seda sugu
iga meel kel ilu joob
kesk aja võõrast kulgu
nii ise endal hetki loob
kestaks kauem
vaid see valgus
tunde hullutav aroom
elu kainusele jalgu
jääks rohkem õites
valge toom
Kui Stefan hüppab
Vaata ette, Stefan
et Eestile margi täis ei tee
Eurovisioonil meid esindab Airapetjan
laulu umbkeelsus pole eeliseks see;
ning kui kitarriga üles hüppad
tõused õhku mõlema jalaga
ja kui ühe välja väänad
lahkud areenilt valu halaga;
nii ei usu, et kukkudes
hiljem Victoria sind armastab
ja Eestit alt vedades
kes sind ikka enam austab
Aeg
Kui üürike on hetk meile antud, et olla
Kui pikk on ootaja aeg
Kui vähe on aega, et tulla
Kui kaugel on lapsepõlvekodu
Kui hoomamatu on veel homne
Kui tihti lahkub kallis sõber omasoodu
Kuis seier taas tiksub ringi täis
Ja heidad pilgu peeglisse
Ammu möödunu veel eilne näib
Tänanegi kantud ajalooarhiividesse
Ära karda!
On homne veel tundmatu
Sissekäimata võõras rada
Aeg hoiab käsi avali
Astu sisse, homse ootesaali!
Ole, kuniks aega on antud
Kanna, kuniks koorem on kantud
Ela, sest uus päev on lootus
Kui ärkad veel homme, on see sinu saatus