Sõnale vooras leiti 207 luuletust
Kui Stefan hüppab
Vaata ette, Stefan
et Eestile margi täis ei tee
Eurovisioonil meid esindab Airapetjan
laulu umbkeelsus pole eeliseks see;
ning kui kitarriga üles hüppad
tõused õhku mõlema jalaga
ja kui ühe välja väänad
lahkud areenilt valu halaga;
nii ei usu, et kukkudes
hiljem Victoria sind armastab
ja Eestit alt vedades
kes sind ikka enam austab
Aeg
Kui üürike on hetk meile antud, et olla
Kui pikk on ootaja aeg
Kui vähe on aega, et tulla
Kui kaugel on lapsepõlvekodu
Kui hoomamatu on veel homne
Kui tihti lahkub kallis sõber omasoodu
Kuis seier taas tiksub ringi täis
Ja heidad pilgu peeglisse
Ammu möödunu veel eilne näib
Tänanegi kantud ajalooarhiividesse
Ära karda!
On homne veel tundmatu
Sissekäimata võõras rada
Aeg hoiab käsi avali
Astu sisse, homse ootesaali!
Ole, kuniks aega on antud
Kanna, kuniks koorem on kantud
Ela, sest uus päev on lootus
Kui ärkad veel homme, on see sinu saatus
Usalduskriis
Mõnikord lugedes ennast
lugedes saadetud kirju ja luulet
ma ehmatan
mul oleks justkui saladus
justkui reedetud oleksin
mul oleks justkui keegi teine
Ühel päeval aiman tõde
kahtlustan alatust
mul oleks justkui afäär
justkui armuke oleks
ühel aiman- teisel usun ennast ja eitan
Loen oma kirju ja ahastan
taas need siivutud ettepanekud
need komplimendid
ja need tähelepanuavaldused
võõrastele naistele
miski ei jäta kahtlust
et ma ei ole truu
et mul on keegi
keegi teine
Mida teha
ma ikka veel ei suuda uskuda
et olen seda kõike enesele teinud
EI EI EI
Ma .....
see on vast veel ees
lase lõhnata jasmiinipõõsal
ära võta seda mult
oled täna kallis võõras
seda leeki seda tuld
räägi pärast elu prahist
pinnale mis ujund
oma kustund armutahist
unenäost ja tujust
siis kui leek on
õitelt lahti murdund
õitsemise keel
veres sumbund
Püssihaldjas
Ema pakkis mu koti homseks
ja isa oma suitsud kinkis
valmis hommikul püssi hoidmiseks
on iga haldjas seismas rivis;
ja asun džunglisse betooni vahel
kus on oma ja võõrast
siin olen vabal tahel
sest ei väsi kurja peatamast;
keegi ei tea eraelus, kes olen
mitte niisamu mees, vaid püssihaldjas
seda ausalt ütlen
et käin murdunud imedemaal rahu otsimas;
taevas on sinakas ükskõik seal
mis mu selja taha jääb
seisan kollase põllu peal
aga on kõik paras hääb;
Keiser vabadust võtta tahab
seal kus me elame
oma imperiuumit ühendada nõuab
uuele rindele tuleme;
.....
Vanakuu Rootsi kohal
Ramadaan sai hoo sisse
pühad imbuvad Rootsisse
mille kohal kõrgub vanakuu
moslem muudkui avab suu;
või viskab jälle autole tuld
küll on võõras see Rootsi muld
sai uudistes lugeda tšurkadest
kahejalgsetest loomadest;
teevad, mida tahavad
seadusi vaevalt kuulavad
sest, kui koraan põleb
mässama kaltsude jõuk tuleb;
et neile ei meeldi vaba sõna
aga see toimib silmakirjalikkusena
kriitikat pigid ise ei taha
aga teevad oma kultuuriga paha;
ning pole mune rootslastel
omada rahu ja korda lihavõtetel
hea, et Eestis moslemid kontrolli all
sest ei veere tänaval p .....
Olime oleme oleme siin
Tulime siiade ammusel rännul
elime olime ilusti rahusti
istsime astsime hõisksime rannul
ainult et teinekord
rohkem kui einekord
tahtsime- naabrite pidul läks pahusti
Mõnikord noori käis tervedi küladi
naabrite neidude suundasid mudimas
rahvuste suhetes kilguti kõladi
naabrimees teinekord õigusi nõudes
lõpeti lõhuti üksteise lõuges
noodid said nuheldud nahale madinas
Mõnikord toonasest rohkem veel tänagi
rõõmud ja rahud meil käitavad rindasid
naabermees suurem ja jõhkram kui kunagi
on lõputult näljas
on enesest väljas
vahepeal jahtus taas aga rà .....
Mulli vann
Pärast tööpäeva kodus
vedelen enda tehtud vannis
olek on nii õdus
soe vesi on paras õnnis;
minu lisatöö on teha transat
tassin inimesi linnas
vajab vaev võõrast elusat
ja selle tasu on kõrges hinnas;
paraku mullid lõppesid
moment aega virisesin
nende "klientide" elud katkesid
kelle vanni põhja surusin;
toon keldrist 3 asemele
tegid mullitajad kisa - kära
jälle vajus mu heaolu ka madalale
kui need uppusid ka ära
Kiuslik
Miks oled nõnda kiuslik Sa,
miks kiusu kannad endas?
Nii valusalt Sind vaatan ma
ja kiusu Sinus põlgan.
Ei ole mulle võõras kius,
mis mõnel olnud tunda.
Mul olnud on üks kiusatus,
kiusajale õpetust anda.
Kius ei ole ilma sündind,
ta käib kaasas eluga.
Miks peab see kius küll ikka,
läbi elu kulgema?
Eestimaa
Eestimaa, su küljes kinni,
lahti lasta ei sinust saa.
Iga päevaga armsamaks saad mulle
iga päev sind rohkem hoian ma.
Läbi teiste kannatuste, valu,
mul vahest süda tahab lõhkeda.
Nii meeleheitlikult siis ma palun,
et võõras vägi ei lammutaks
mu isamaad.
Ei saa üle, ega ümber
Valutav on süda jälle...
Ukrainast ei saa üle, ega ümber
Ei saa me läbi Ukrainata,
ega Ukraina rahvata.
Vahest tunned endas häbi
endas tugevat süüdki,
et kodumaast on lahku mindud-
Hing sees kripeldamas nüüdki.
Üks võõras vägi
segi paiskas-kõik, mis kallis oli
Ja oma musta häbiplekki
ta teistel külge pani.
Kuid ei saa lasta jalgu nõrgaks
ja süüd enda sisse
Jalule meil tuleb tõusta
ja vaenlane puruks lüüa.
Valust tuleb üle olla
Usku hoida südames
Vaprusega südant toita
Üle olla jõhkrusest.
Küll siis ükskord koidab päev,
mil võidet .....
"Kes on mu naine?"
Valin oma kaaslast hoolikalt
vaatan, et ta ilus, tark ja terve
möödub õhtu väga valivalt
aga ise tuldi mu poole, ees irve;
täna ühes ööklubis
ühe uue suhte sain luua
siis mind enda koju ta rebis
kohtingule tahtis tuua;
kui särtsakalt naine tundis
siis mul langes võõraste vastu maine
kuna paljana ta voodi ette kõndis
mõtlesin - "kes on mu naine?";
sest oleks klubis pidanud enne
suudlemise ajal naba alust vaatama
see on väga halb enne
kui "naisel" noku ees olema
Sõjapasun hüüab...
Ukraina kohal sõjapasun hüüab,
trummid põrisevad
ja põrgukstel keeb.
Inimesed põgenevad,
kodud maha jäävad,
rusuhunnikutes oigeid kuuleb veel.
Linnulaul on ammu vaiki jäänud,
vaid üks kägu, võõras pesas veel.
Rännumees, kes võõrsilt koju tulnud,
upub pisarates, kodu ukse ees
ja abipalveid saadab ta
taeva poole teel'.
Mets
Mets mul saanud suureks sõbraks,
ta minu vastu lahke, hea.
Mind avasüli võtab vastu
ja hirm on mulle võõras seal.
Metsas pole jutustavaid seinu,
kõik jutt läeb' tuules kaduma.
Nii hea on metsas kurta ja ahastada
lasta pisaratel vabalt voolata.
Mets püha on ja nii vaba,
siin hingad hoopis teisiti.
Kui tõelist rahu tunda tahad,
tule metsa alati.
Siin hingad hoopis teisiti...
Vaba Ukraina
Igaljuhul hoian Ukraina lippu ma
südame all kõrges
Elan kaasa selle rahva murega
palvetan hommikuvalges
ja öös mustas-pimedas
Küll varsti saabub vabaduse tund
ja taas ärkab maa ellu
Ja rasked kirsad,
mis võõrast maapinda tallanud on
vajuvad sohu,et seal vajuda kängu
Kindel meel ja kindel tahe
usk endasse
paisutavad rinna suureks
rajades teed - Vabadusele
Võit tasakesi hiilib
Ukraina pinnale