Sõnale võitlen leiti 25 luuletust
Tühjus
Vaatan ja ma ei näe
Kuulan aga ei kuule
Võitlen kuid kaotan
Hingan ent lämbun
Vaatan su silmi su pilku
Kuid ennast seal ei näe
Vaatan aga tuld pole seal
Kui oma hinge elupeeglist näen
Kuulan, et vaid neid sõnu ütleksid
Sõnu mida sinu suust enam iial kuule
Kuulan, aga vaikus langenud me suule
Ei enam nuttu sinult ega minu naeru kuule
Ootan siin ja võitlen
Seisan aina ning mõtlen
Mille eest või milleks võitlen?
Tean vaid, et ikka jälle kaotan
Igat hingetõmmet kui viimast hingan
Kui lootust õhust püüan
Ent kui su nime hüüan, hoopis mürki hingan
Kui l .....
Rahu
Mu pea on kaks,
võitlen, kuid miks?
Sa viid mind edasi,
kuid hoiad tagasi.
Kus oled mu rahu,
miks ei ole ma üks?
Lendlen, kuid lohisen,
liuglen, kuid kukun.
Minu silmad on ees,
kuid suunatud tagasi.
Kus oled mu rahu,
kas kadusid teel?
Ma vaatan, aga ei näe,
hoian, kuid ei tunne.
Ma jooksen su järgi,
kuid sa libised käest.
Ma leian su rahu,
miks nõnda raskelt tuled.
Jõuluigatsus
Sügis väga kena oli,
talve võttis vastu avasüli.
Jõulud peavad varem tulema,
hing ei jaksa oodata.
Ingleid juba näha oli,
maha sadas valge lumi.
Jõuluvana Lapimaal,
päkapikke täis oli terve saan.
Süda mõtleb, mulle ütleb,
peagi saabub rõõmuaeg.
Kurbusega palju võitlen,
küll jõuluaeg sest jagu saab.
See olen mina
Sügis
aknast väljas tajun
langevad puudelt lehed
minult peegli ees
Äkki
seisan alasti kesk puid
mõned lehed on langenud
okstega koos
Räägitass
et millalgi saame uued
millalgi ehib meid
särav- läbipaistmatu rüü
Tõetuul
kiigutab minu hingeoksi
ma ei suuda midagi varjata
ümberolijad naeravad
Torm
minu elu suurim
lehed langevad tüvega kui puud ümber
või ehk võitlen?
Päike
olen murdumas minu eluvalgus
näita ennast natukenegi
ma pean teadma
Uus aasta
ma jäin tõesti ellu
uued lehed uus elu uus armastus
miks see ometi nii tähtis on
Köiel .....
Ajuvähk ja autism
Öeldakse, et peavalu tekib
kui teisest kõrvast jutt välja ei lähe
igasugu saasta vaataja mekib
mida on ohtlik jätta pähe;
kui minna arsti juurde röntgenisse
mingi mügarik on hakanud paisuma
on halb suhe rakkudesse
mis surematud ja aju hakanud õgima;
sest iga kord, kui kuulen
"pa - pa - pa - parim suvi!"
selle autismiga ma võitlen
mis reklaam on ja ei paku huvi;
aju turses ja lõpuks minestasin
meil ilm pask ja LIDL lihtslat nussib
telekat lõpuks püssist lasin
kui saksad eestlast pasaga susib;
kes mu ravi kinni maksab?
radiatsioon meediast on nakkav
see au .....
Portishead - Threads
Loodan, et suudaksin leida sõnu, mida öelda
Iga kord, kui teen valiku, pöördub see ära
Olen kurnatud, väsinud enda mõistusest
Olen kulunud, mõeldes "miks"
Olen alati nii ebakindel
Võitlen mõtetega, mida leian, et ei suuda seletada
Olen nii kaugele reisinud, kuid siiski tunnen end samamoodi
Olen kurnatud, väsinud enda mõistusest
Olen kulunud, mõeldes "miks"
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen elus, kui ma magan
Miks ma ei ole kõiges, mis .....
HIRM
Hirm hirmutab
ja astub mulle vastu,
ta sünge on
ja vaatab otse näkku.
Hirm tuuseldab mu sees
ja mu ümber,
und varastab,
mõtetes kümbleb.
Hirm mind ära tunneb,
mina hirmu,
hirmu vastu võitlen
ei kannata, et mus tungleb.
Maha surun hirmu,
mis tugev on mu sees,
ma ei anna hirmul armu,
säru talle teen.
Võitu saan kui hirmust,
siis kindlameelsem meel,
mõtted kõik on kained,
õigeid asju teen.
Vaikus lärmi teeb
Vaikus lärmi teeb,
minus ringi kolades.
Hiilib aga valjult tee
siht on otse südames.
Miks nii valjusti?
Mõtlemisest vaevub hing.
Müra taustal vagusi,
igatsen ma ainult sind.
Sinu peale vaikusel,
plaanis laotada on loor.
Summutada mõte hell,
peita ainus jäänud pool.
Jääda võiks see nii, kuid ei -
võitlen talle vastu ma.
Pisarais kui kastes hein -
ma ei suuda sinuta.
Ootan sõbrakest aknal ma
Ei saa Sul täna külla tulla,
kuid aknal ootan Sind, Sa tea.
Akna taga puud on raagus,
peened oksad kummargil maas.
Pilvist vihmapiisku tilgub,
peidus pisarad kibedad.
Võitlen iga oma meelega,
et mus valu ei hakkaks karjuma,
sest kurb on olla sõbrata
ja kui ta mind ei külasta.
Siiski loodan, et päike tuleb välja
ja pilved taevas hajuvad.
Ei saa Sul ise vastu tulla,
sest tervisehäda mind kimbutab,
kuid Sina sõbrake saad tulla,
saad tulla, seda ma tean.
Nutshell
Me jahime eksitavaid valesid
Oleme silmitsi aja teega
Ja ometi ma võitlen ja ometi võitlen
Seda lahingut täiesti üksinda
Pole kellelegi nutta
Pole kohta, mida koduks nimetada
Minu eneseannet vägistatakse
Minu privaatsus on rikutud
Ja ometi ma leian ja ometi leian
Enda peas kordamas
Kui ma ei saa olla enda oma
Ma tunneksin end paremini surnuna
Elukevade
On torm väljas ja minu sees,
puulehes ja südames.
Kevadtormide mäslevas tuules võitleb sinilill koha eest kevades.
Pole halvemat hirmust ja sõjast.
Kõik raksub ja ragiseb, praksub ja käriseb,
muutuste metsikus tormis.
Minu sees on jõetu võitlus
Ilma relvata, ilma sõnaga.
Võitlen ka mina oma koha eest kevades.
Kevades on elu.
Kõik sünnib ja tärkab ja õitseb.
Pole võimsamat elukevadest.
Kuid tänases kevades pole elu ja seepärast ta ei tule.
Ainus ja Õige
Kõik need aastad- Miski pole muutunud, tundmus mis ei suutnud uut,
iga tukse lojaalselt just Sulle kuulunud, esimesest...
viimaseni, tean täpselt miks ta teeb nii, sügaval rinnus,
tasakesi kisub, kui põimuvad pihud, esimesest korrast igavesti..Sinu,
Ennast enam peita ei saand, seda tundmust aastaid katsunud eirata,
aastad polnud armulised...teist sellist leida Ma.. keda Ma üritan petta ah?
Ainus ja Õige.. ehk seiklen liiga kõrgel, kuid nõnda alati ma mõtlend,
enesega võitlend; tulemuseks kõik vaid põhja kõrbes, kartes, et kõik kahetsusega lõppeb..
Isegi kui ainult vaik .....
Põrandaaluste isand
Mida taga ma ajan, seda vajan, vaid hinge rahuks,
pinge kaotus, sõnade avar paotus, ei iial ma laostu,
seni kuni süda sees taob mul, pole midagi muud,
mul ju ajada, kui vajaka on iga tund, kus pruukinud,
suud, lapsena murdsin palju luid, nutsin kui ema oli kurb,
ega väga ei mõistnud, mis toimub või millises lõksus,
kõik me oleme, oli tore veel, kuigi kole kõik see,
mille pärast kõik omavahel olid võitlend, teadma
Õppides, vabamalt kõndides, rahu enesega sõlmides,
kui olin veel väike könnike, järel suurtel poistel sörikides,
läksid mööda kõik lööming ideed, ku .....
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Tõhus
Kõige sügavamatest lukus südame soppidest,
Läbi sügav vee valulikest hoopidest, kurjad,
kes siin resideeruvad ebaõnne mulle soovides,
sisemises must mis igavesti vaid poolel teel,
hoobeldes, põgenes, vorbib end uus tekst,
siirast austusest, laulu muster, tugevat tundes,
enesekindluse munder, kriipivat häält sulg teeb,
kastide kaupa vihikute pabereid tabades, avanen,
seisan püsti, sülgan vabaks ideed, vaid kõnelen,
vaim õige sest, kellekski ei mõtlend end, võitlend,
ei kukkunud kõrgelt, võimed, kasvamas mõõtmed,
las kõik põleb, las kõik kõrbeb, vastu taevast là .....
Truudus inimkonnale[2]
see samune, see isa kõigil valudel,
sellel on põhjus miks vihma sajule te kõik allute, ei mandund meel, kasvu teel,
aitäh, et jälle kostumas rafineeritud maitsev peen, mis selgeks oma mõtted teeb,
kui see pada keeb, puid alla pannes veel, et kasvaks üle pea see kõrvetav leek,
omadele, soovitan, näete mind inimesena, ei suuda hoolida, kindla käega roolimas,
omast koolist Jah, teist õpinud, teist teed ei kõndinud, lõplikult mitte mõõtlikult,
kruttisin kilometraazi mõõdikut, rahu deemonitega sõlminud, nende valu tõlkinud,
et pärandada, kui enam mu jalad mind ei kanna, .....
Sinust Mõeldes
Eile veel...
Hingamise peatasin kui Sind kohtasin
Mõistuse kaotasin kui Su silmadesse vaatasin
Oma hinge ja südame andsin kui Sinuga rääkisin
Täna vaid...
Sind igatsen, ootan ning Sinust mõtlen
Iga hetk, minut või tund, iseendaga võitlen
Sinu pilku, huuli ja Su lähedust nii väga ihkan
Homme jälle...
Sind kätel kannan või hoopis kaisust leian
Kuulen Su häält, Sinu siidist nahka puutun
Sina minu ja mina Sinu omaks vaid muutun
Surematu Tehnika
Kuradiga Tantsides, enesekindlalt jalg ees;
igast uksest sisse vantsides; pommi häire:
su enest peitvale kantsile; enest harides,
kõik need kivid seintes lahtised; manitsev;
nina tatine, valite; parim tee;Kellel parim Idee;
sisemise kire leidnud ainult tänu mõttele;
põgene; Põgene, kaugele...Kus ausatel;
pole kohta; kohta mind ja enest järgi oota,
enne kui nad su tabavad teolt; peos on teos;
mis kiskus elu peoks; millel lasin käest minna;
ennast iial tundmata kindlal, tasapinnal;
kaotanud aja; kaotanud virka;
silman sind tihti; hommikuti; kihutamas linna;
Põrgu katla äà .....