Sõnale võrk leiti 46 luuletust
Ämblikuvõrk
Ämblik siidiniite veab,
kavalalt võrku üles seab,
siidiniidist hõbedaselt sädelev võrk on ilus,
väga peenelt punutud,
puude vilus.
Ämblik kaheksa jalaga,
kust küll niite võlub ta?
ämblikul on oma plaan,
ta ei ela võrgu peal,
peibutuseks võrk on kootud,
kärbsed,putukad on ta ootus.
Vahest mett täis mesilane,
langeb tema püünisesse,
mesimumm meepaunaga,
mesitarusse tahtis lennata,
ämblikul nüüd rutt on taga,
vaja uut meisterdada.
Põimunud koostöö*
Naise jaoks peaksid olema tunded
nagu argipäevane kodusesse tiigivette sulpsamine
ta ei karda sukelduda sügavale
mees aga täidab iga su soovi
nagu oleksid ta teinud kuldkalaks
aga nii see just toimibki
sellepärast see koostöö ongi nii viljakas
peegeldades vastu seda,
mida ma olen ammu teadnud
saan kõik, mida soovin
aga mitte egost tulenevad tühi-tähi soovid
vaid südamest tulevad magnetiseeriva lainega soovid
ta ei keelanud mulle kunagi midagi
mina talle ammugi mitte
ja nii oligi võimalik koostöö
vastastikusel usaldusel põimuv koostöö
valitud koosloomine
.....
Keele tähtsus
Vaja rääkida meil emakeelt
Sest see on väga ilus
Ja see teeb meile heameelt
Ka päike välja tuleb vilust
Kui sa keelt ei kasuta
Siis on halb lugu
Midagi me ei saa tasuta
Sest keel vahetab sugu
Vōrkeeli tunda vōid sa hästi
Kuid ära unusta emakeelt
See sul alles hoida kästi
Et sul säiliks seda heameelt
Talve hakul
Valgusväravad avanevad neile
kes talve hakul on valmis
vastu võtma uusi otsuseid
püüdma uusi eesmärke
loendamata vanade päevade patte
kas joondus, "OM" ja "namaste"
on su põhiolemus
või miski, millesse põgened,
et kogeda ühinemist iseendaga,
sest kes sa oled ilma iseendata?
ma võin valida, mida kõike ma tahan
buffee on lai ja avardav
kui sa saad luua, mida iganes soovid,
mida looksid
kuulsin seda lugu, kui lehitsesin Oscar Wilde'i teoseid
nad endiselt kirjutavad, et ma olen sisukas
ja põhjalik
see ometi peab ju olema midagi minu algolemusest,
muidu nad pi .....
Igatsev jõulusoov
Sädeleval talveteel,
õndsa jõuluõhtu eel
kõnnin õhtuhämaras,
härmailu säramas.
Peatun lagendikul laugel,
mõtlen Sulle, kes Sa kaugel.
See hinges tundevõrku koob,
ja hetke mälestuseks loob.
Nii ennast ära petta võin,
et Sinuga koos sõin ja jõin,
ning küünlavalges olime
lihtsalt teineteisele.
Mul hinges ainus jõulusoov -
veel kordki olla nõnda koos.
Sest kuigi eraldi me teed
Sa siiski veel mu südames.
Seepärast tahan, et sa teaks,
kus kaugel ka nüüd viibid Sa,
Sul kauneid pühi soovin ma!
Külmakargel koduteel
neid soove kordan veel ja veel,
ku .....
Onu Väino läheb nõiajahile
Komm või pomm - kumba soovid
kui julged, siis mõlemat proovid
nagu Onu Väino, see hull teadlane
kõikide eeskujulik eestlane;
on kõikide pühakute õhtu
võttis Väino head rohtu
mis eufooriat annab
läbi nina nuusutab;
nüüd otsib üles kõik huvitavad nimed
ONLINE'is filmivad end need
naised ja muud tüdrukud
peab kinni kaunid nukud;
käes rist, piibel, võrk ja püha vesi
Anthony Hopkinsi riietes käies ei väsi
paneb emaseid pihtima oma süütegude eest
küll issand õnnistab seda meest;
toob naised kõik oma koju
mõned ilusamad ja mõni täielik roju
Kall .....
meilid
mida teed
aknas täiskuu
seda vaatan
nii minagi
Sina seal
mina siin
me vahel
täiskuust
hele silmapiir
*
nüüd sügis koob jälle
halladest võrku kuhu kinni
jääb suve hääbumise
nukker hurm
vahtrate leekimine
lillede kortsumine
nende aeglane surm
jah hingele näha
on julm nende hukku
kui veres ei tärkaks
kevade ootust puudel
helerohelisi lehti
näha poleks lootust metsas
kus kõrvu kostab käo
vali kukku iga põõsa
alt kadunud lume puhtus
Saripihkar
On miski haisev ja ei sobi
selleks linnas valget lobi
vaate ette, et otsa ei kobi
sest su talla all on jobi:
ja kui juhtus keelele
pole hea mekk ka meelele
igaüks võib saada rasedaks
kui valet asja vaid matsutaks;
mul laadiaks auguga rusikas
igal käel energiat nagu mustikas
jah, naisi Eestis väheks ei jää
nende ilu uhke ja hää;
mehe iha on relvana võimas
käed ei püsi paigal, kui kiimas
nüüd hõisata nagu härg
sest iga hetk saab olema märg;
oma türa hõõrun vinna
nagu haavelpüssi, sihin sinna
kus ohvris oma saaki näen
talle selja taha lä'en;
n .....
muremõtted
soe õhk suve öös
paitab sinu paljaid õlgu
vaatan kuidas kive rannal lööd
su pilgus kerge põlgus
meri kohiseb me ees
ma vaatan kaugusesse
mõtlen merel mõni mees
ootab pala võrkudesse
sa vaikid ikka veel
ja ma ei julge segada
näol murevarju peegel
ütleb, parem oodata
võtan õrnalt sinu käe
ja nihkun lähemale
usu helgem homne päev
las öö jääb eilsele
Häbi, Fääri saared
Viikingite aeg on läbi
aga mõni traditsioon ei sure
ei kuku kännust kaugele käbi
on rahvaid, kel sellega mure;
3 riiki, mis vaalapüüdlust teevad
Jaapan, Island ja Taani
tänapäeva kuritegu sooritavad
verd meres ja liival maani;
nagu Fääri saarte esivanemad
delfiine ja vaalasi tapavad
surevad pisikesed ja nende emad
seda oma spordiks kutsuvad;
mil ülirikas koht poodidega
ent sadu mereimitajaid mõrvatakse
äri on illegaalidega
süüakse haruldasi liike ja kaubeldakse;
kaldale neid aetakse
võrk ja tara plokib tagasiteed
odade ja nugadega liival nuumatakse
ve .....
Talv sa lähed
Talv sa jätad mind taas
Viid ära minu meelerahu
Näen sopaseid laike maas
Kevadine lärm
Mu pähe ära ei mahu
On vallandund kisa ja tolmune õhk
Nii umbne
Tõusis lakke mu vererõhk
Ei näe
Olen pime
Sulgen ruttu ukseluugi
Kaua see päev veel kestab
Tunnen kuidas päikesevalgus justkui läbi luubi
Mustaks kärsatab silmade võrkkestad
16.03.2023; 13.38
Soojus
Ma asetan jalad ahjule
tunnetan seda hõõguvat kuumust.
Tunnetan, kuidas see voolab minusse,
käib läbi mu keha
ning jõuab südamesse.
Proovin seda hoida seal
nagu ema hoiab vastsündinud last.
See soojus meenutab mulle su käsi
minu kätega põimitud.
Sellel võrkkiigel, kus tundsin rahu
sinuga olles.
See kõik on minevikus,
mina kõnnin tulevikku
oma külma tuksuva südamega.
SHOPIN SPRING WALTZ kuulates
Su sõrmede all
klaveril klahvid loobunud on
nootidest paberil
linnuparvena mere ääres
nüüd tõusevad lendu
üleval õhus kokku saavad
päikese kuldseks vihmaks
lillel lahti läks üleni õis
nukust liblikas sündinud
kuivatab tiibu
mets hakkas lehtima
mina vist jäängi
päevade lõpuni püüdma
helide aukudes võrku üksnes
aja käes külmetavaid sõnu
Olen, kes olen
Olen, kes ma olen
ja mu pliiats pidevalt liigub
Ma lõpetan viimasena,
sest ma süvenen 100% ja isegi rohkemgi
olen valmis ennast panustama ja toeks olema,
midagi teoks tegema, väärtust looma
Kui ma oleksin sündinud mehe kehas,
tean täpselt milline ma oleks,
aga ma austan ennast kui naist piisavalt palju,
et ma armastan ennast naisena rohkem
ega eksle soorollide vahetamise teemadel
Ei taha ette kujutada,
kui oleksin sündinud vales kehas,
austan seda, mida olen enda jaoks valinud
ammu
Mind paelub tugevus, sest ma ei oska ennast kaitsta
sellepärast ma arvan, et liha .....
pilk aastatuhandete taha
Türgi mägiküladest alla tulnuna
Nikaia poollagunenud kirikus
tuled hommegi
enne vaibale astumist
kulunud kingad võtad jalast
turistide silme all
võõras kel pühadus
Meka poole põlvedel
palvetad hardunult üha
mandariinid kullendavad mägedes
puude okstel eha valguses
oliivisaludes laotakse
võrke puude alla maha
granaatõunte kastid traktori kärus
saanud on täis
hämardub
pintsli käest paneb
nüüd mus looja
kõikjale õhtu las hoovab
Igatsuse mõtted
Ämblikul on niidikera
väikse punnis kõhu all
Niidikerast punub võrgu
kiirelt ja nii osavalt
Mäletan,kui mu vanaisa
kalavõrku punus nii
See kaua aega võttis temalt
päeva, vahel teisegi
Ämblikuniidist võrk on habras
kiigub puulehe peal
Putukas,kui lendab sinna,
jalgupidi kinni seal
Nöörist punutud võrk on tugev
vanaisa ramm on sees
Kalake, kui võrku tuleb,
sipleb võrgus elu eest
Toidulauaks ämblikul
ta enda kootud võrk
Vanaisa toidulauda
katab kala hõrk
Tädi Sofia rasedus
Ajal kui tädi Sofia sai vanemaks
teadnud juba liiga palju värve
halval ajal saanud emaks
mõtted söönud ta stabiilseid närve;
võõrastest end ta eraldab
nad kas käivad läbi portaali
või riik vabrikus neid toodab
see rikub valitsuse moraali;
siis avastas, et mees on mutant
nüüd ei jää Sofia üldse kuss
kui poja isa võõrmaailma praktikant
ja nende laps on hoopis kõhuuss;
kannab peas mütsi
mis 5G võrku sisse ei lase
elektrijaamadega hoiab distantsi
ära neab iga soomlase;
skisofreenia kaasa sündinud
peas on tema ja tema ise
mõttemaailm endaga sõdinu .....
Ei lõppu ei algust
Algamas uuesti, kargamas kuuled mind,
tabamas luulelist, lajatan ulmelist,
karjatan, et see maailm on paras uberik!
Tuleriit, tuleb siit, liialt tundelist,
puresin, kui munesin, juurdlesin,
mis mu suure juurde viib, mitte vimm,
fookuses peos on ritv, loovuse trikk,
mooduseks liht, riimumas, kui kirjutan,
sillutan, kõigest paar minutit minuga,
siin ilusas, elementidega kihlumas,
eeterlikus, kuues meel, kõiki vägesid..
liigutand, silma pilgutan; mõistata,
kust oma hingust saan; hirmutav,
kihutan, riimuvas, silpe viilutan,
lajatan kui miinipilduja, vabastav,
ei suuda ükski p .....