Sinu eest paludes altaril süütasin küünla leek hubisedes väreleb meel justkui uuesti veel Su pilku otsib ja püüab lubjatud võlvide all süda Sind hääletult hüüab
päev otsa sai lehm laudas ohates põlvili laskus sinagi voodis uinuda katsu las ema teeb unes juustele pai sellest lase lahti mis tegi päeval valu ja ai
Tulen õhtul salamahti, jäta mulle aken lahti. Et ma saaksin öelda sulle: “Oled kõige kallim mulle”
nüüd juba õhtul mõnel süda tõmbub äkki valust kokku kohkub see olla võis me viimane kallistus suudlus ees vaid mustav igavik igaveseks nende puudus
Õhtul läks elekter ära, ei ta öelnud, kuhu haaras kaasa kogu sära viuh ja kadund oli. Vaagides siis juhtunut mitme kandi pealt nähes peeglist kuhtunut läksin koju ära. tri:nu
talv saanud on otsa kui taevast laskub maa peale lille sees killuke sina mis hommikul õiena avaneb sulgub õhtul öö jaheduse eest
kuidas ka kõrvu ei pingutaks meel ei januneks liiri-lõõrist tühi on taeva alune hing üksnes valuleb ei mitte säärast kevadet ma endale ei anunend õhtul voodis palunud
selle teadmisega õhtul voodis peale võtad teki maja taga männi okstel ärgates on alles lumi valge aknast endiselt on näha elu lõputu haljus ka lume all see tuksleb valjult
Kohtasin Sind suveõhtul sumedal Ootasin Sind sügisõhtul pimedal Sa ei tulnud... Ega läinud mul ka meelest... Unne suikusin kauaks...tõepoolest.
Leidsin omal jaaniõie ilusa, lahke ja avali südamega, kauni säravsilmse ilmega, puhta ja rikkumata hingega, nõnda pidigi see jaaniõhtul minema.
Jõuluvana, mulle vasta, kuidas nõnda olla saab, et sina töötad ühel õhtul ja mina raban terve aasta?
olen hull sõitan edasi tagasi ratastooliga närvitsen ütlen ema on surunud maksan kätte õhtul olen üleval löön ennast võtge ühenust hullud astid
väljas on ilus ka puudev vilus paistab päike see näole teeb Ilus läike hingan sisse värsket õhku olen veel õnnelik kavel õhtul
Kadripäeva õhtul kommijahti peame, varsti kõik me kõhtu need kommid kiirelt veame.
Kui jõuluõhtul istud sa oma kodus üksinda, siis sõbrale sa helista, ta siis tuleb lõbustab.
Ühel õhtul mind kutsuti välja nägin Mandi-Mikku, kes tahtis teha välja. Tahtis osta manti, tahtis panna pidu, raha oli olemas, polnud aga libu. 2004 a
Kõrge ja külm oli taevas sel õhtul, päike läks punaselt looja. Päikeseloojangut nukralt üksi vaatan, pole inimest, kes teeks mulle sooja. 28.03.2008
Mardiõhtul käime mööda linna ringi, komme palju saime ja ka ühe kingi.
Hommikul kui ärkasin kuldnokka märkasin. Vihma sadas mitu päeva lörtski külas käis. Õue minnes kevadtuul- kohe põue puges. Õhtul aga nohu suur ja nukrus väga suur.