Sõnale öö leiti 9703 luuletust
Täht
Siin üksinduses tähti lugeda on aega.
Kui taevapimeduses silmad muud ei näe.
Mu põske paitades Sa oma sooja käega.
Sa oled täht, kes särab päeval, kui ka ööl.
Võin võrrelda Sind öösel täiskuu väega.
Võin silmades Sul näha tormist merd.
Kuid päriselt kui veel Sind näen ma.
Sul lausuksin, et armastan Sind veel.
Öine nuhtlus
Homme reede, ei jõua oodata
saab argipäevadele vett tõmmata
ent vedelen sängis, pole und
ja kohe möödub päeva viimne tund;
nihelen küljelt küljele
otsin poosi mugavusele
ootan tekis sooja
et saaks silma looja;
aga asi jama
mu põiel on unest kama
kõrvetab kõhtu ja nokut torkas
mil just mul hea hakkas...;
selle nimi on öine nuhtlus
puudub neerudega hea suhtlus
see kohati hullem, kui unetus
und oodates tekib alla punetus;
miks sellisel ajal, sellises kohas
mu ainevahetus vohas?
vahest oleme oma keha orjad
sängi kusedes tulevad luupainajad;
keegi mu eest .....
Sügise öine hõik
Ärgates öösel krabina peale,
öine vihm see koputab aknal,
andes märku, et aeg liigub sügise poole,
vihmapiisku klaasi peal vaatan.
Puulatvades mängimas tuuline iil,
pilverünkadest langemas piisku,
puulehtedelt öises pimeduses nii
on rohelus minema viidud.
Sügisvärvides varsti on päikese pale,
mis peegeldub südamest, silmist,
sulgen akna ja vaikides magama lähen,
teades, varsti näen kõike seda ilmsi.
- Tarmo Selter -
2022
Üheöö suhe
Vahest üheöö suhe polegi nii paha,
kui end täielikult vabaks lasta tahad.
Siis naudid seda hetke siin ja praegu
ja kehadki vastu ei tõrgu.
Sina ei tea minust,
mina ei tea sinust
ja nii ongi hea...
muidu kehad eemale kisuks,
kui me teineteise patte teaks.
Vahest üheöö suhe annabki rahu su hingele.
Ei ole küsimusi, ega pärimisi,
lihtsalt teineteist naudime
ja kogu ööd rahulikult võtame.
Hommiku saabudes lahkume
ja südamesse hea tunde jätame.
Vahest üheöö suhe polegi nii paha,
naudid hetke ja saad pingetest vabaks.
.....
Soov
Poiss seisatab ja vaatab
üles taeva poole,
kuu ta pilku saadab
headuses ja hooles.
Luues taevamusta
kauneid taevatähti,
mis öisest ehapunast
peidust väljumaski.
On poisis lootust vaid,
oodates nii hetke,
pea on soove täis,
ta ootab sabatähte.
Kui see täht kord langeb,
soov siis täide saab
rahu maale kandes
ühes tähega...
- Tarmo Selter -
2022
Ãœllatus
See naeratus huulil,
Su olemus soe,
see hetk nii imeline on.
Su häält ma kuulsin,
see hinge mul poeb,
Sul mõttes lilled ma toon.
Hoiad päikest Sa endas,
kuud silmade säras,
tähistaevas see kirjeldab Sind.
Kõik võtad Sa kanda,
nii jälle ka täna
Sa naerusuil üllatad mind.
- Tarmo Selter -
2022
Keset ööd näen mänglevat taevast
kogu maa on täis ilusaid hümne
ja päikene kiirte sees kümbleb
öötaevas tähtede ümber
kuldkollane kuu kulgeb
virmalised kui säraküünlad
pilluvad praksudes tuld
vikerkaar oma värvidega hiilgab
mänglev taevas jalust mind niidab.
Igas hetkes on peidus päikest
Igas hetkes on peidus päikest -
kullakarva, suurt ja väikest,
luues naeru, luues rõõmu,
päiksekiirtest õnnesõõmu.
Igas hetkes on peidus päikest -
öises naerus, õhtus vaikses,
tundes, mis nii hea ja mõnus,
tukses, milles kirge, võlu.
Igas hetkes on peidus päikest,
tulgu taevast kas või äikest,
vihm see taimed äratab,
et päikesele särada.
- Tarmo Selter -
2022
Palderjan?
Mind unehäda kimbutab
puhanud tööpäeva summutab
võtaks palderjani äkki?
aga hommik keerati käkki;
käisin enne magamist potil ära
seda asjatult, aga kõht teeb kära
endiselt, mil vedelen
homsest päevast mõtlen;
pesu kleepub ja haiseb, kui ärkan
nüüd ühe õnnetuse avastan
et olin hoopis lahtistit võtnud
seega voodisse öösel sittunud
Kolavad mõtted öös
Tasane tuul raputab aknaluuki,
värske heinalõhn tuppa poeb.
Taevas krõbistab vihmapiiski,
päike pilve taha poeb.
Hämarus kallistab metsatukka,
raputab udu kaenlasse.
Öökull huikab pimedusse,
poolkuu valgustab metsa äärt.
Tuul veel raputab aknaluuki,
kiiksutab mind unele.
Vihmapiiskade krabinaga,
tuleb magus uneke.
Paokile jätan aknaluugi,
sest mõtted öös kolavad veel.
Ma sulepadja pehmeks klopin-
Head ööd! Head ööd! Head ööd!
Meie hetk
Kord loojumas ma nägin päikest,
mis oli minuga siin ja Sinuga seal,
luues ilu sellest hetkest nii väiksest
meie sees ja me südame peal.
Andes soojust ja sära me hinge,
olles valguseks üksteisel öös,
luues südametuksete ringe
ehakumas ja koidiku eel.
Kui kustumas on ehapuna
ja tärkamas koidikuvalgus,
nii kohtuda saamegi täna,
igas hetkes on peidus uus algus.
- Tarmo Selter -
2022
Uinudes
Uinudes silmad Sa sule,
nii unes näed päevadest hetki,
mis iga kord Sinuni tuleb,
kui südames lood taevatähti
sõnades, mõtetes, laulus
tundeist, mis Sinu sees peidus,
nii tunnedki südame kaudu,
et hetkes Sa polegi ainus.
Endaga kaasa Sa võta
ärgates unest kõik hea,
halb sinna maha kõik jäta,
et rõõmuga ärgata saaks.
- Tarmo Selter -
2022
Armastus öös.
Ööpimeduses kiirelt on lendlemas aeg
üle linnutee tähtetolmu säras.
Kuuvalguses peatumas mõtete laev
kuukiirte lainetes täna,
luues müstilist ilu, maagiat ja võlu,
hetki enesest unetute öös,
tuues meieni hingede kire ja elu
armastuse südametöös.
Aeg lendamas kiirelt, koidiku kumas
kuu peitmas end silmapiiri taha
sel hetkel, kui süda armastust lubas,
päiksekiirtes oled ärkamas täna.
- Tarmo Selter -
2022
Volbriöö
Volbriöises tähesäras
lahti riietuvad täna
öised nõiahakatised,
imelised, kaunikesed,
võludes Sind ära just,
kasutades nõidust,
et siis oma luua peal
öödes ringi lennata,
võluda ja olla täna
müstiline, kaunis, särav.
- Tarmo Selter -
2022
Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed sà .....