Sõnale ükskord leiti 181 luuletust
ükskord
ükskord tagasi jõuan
istun Viiralti tamme alla
pilvi üleval sõuab
justkui näha oleks nüüd
alles rand ja kallas
samad varjud lõhnad
päikselaigud tüvel
taevas tardumas õhtas
hoopis armsam üksnes
enam kuhugile pole kiiret
tarvis siit minna
ümber loojang hiigel
lihtsalt oled ja hingad
Ükskord ammu...
Ükskord ammu hakkasin ma joonistama laulu,
mõtted tulid segunedes pliiatsite kaudu,
maali alla paberi ma tegin laulu mõttest,
nii hakkasin ma joonistama laulu ülesvõttest,
mille kaudu nägin päikest, tundeid, mõttelendu,
naeratusest tekitatud maalimise indu,
lõpuks kõigest sündis laul, mis veel on olemata,
pliiatsitest sõnad said, mis kirja panemata...
Veidikene mõtlen, ei jää miski vaka alla,
lõuendile endast lasen pliiatsites valla
mõtted need, mis peidus olnud, hetked olulised,
kõik mis praegu väiksed tunded, olid elulised,
olles laps või teismeline, tunded .....
Ükskord...
Ükskord saabub aeg, mil tuuled pöörduvad
Saabub aeg, kui taaskord näen sind naeratamas.
Seni kaua pilved taeva mustaks tõmbavad
ning mina leian end üksi suures voodis magamas.
Võib-olla leiame kunagi taaskord teineteist
Võib-olla näeme veel üksteise huuli, silmi
Kuid senini ei ole kumbki liialt õnnelik meist
Kuid kui lõpuks koos olem ei ole taevas enam musti pilvi
Tahaks öelda, et kõik on korras ning mul pole valus
Tahaks öelda, et kallis, ma olen nüüd ainult sinu
Kuid see ei oleks sinu ega minu suhtes aus
Mul on valus, nii kohutvalt valus, sest sa hülgasid m .....
Ükskord olin
Ükskord olid mul hirvesilmad
ja maailm täis muusikat.
Olid seenevihmased ilmad
ja magusad maasikad.
Oli mees, kes mind vahtis
ja laulis mul armuvandeid.
Ta mind meeletult tahtis,
kuid mul polnud tundeid.
Olid unetud ööd täis küsimusi
ja pikad päevad vastusteta.
Sõda täis iseendaga võitlusi.
Kas kirjutada või nõnda jätta?
Olid vaimud, kes lahti lasta ei lubanud
ja mõistus, mis ikkagi püüdis,
oli süda, mis ihkas armastust
ja ego mehe järele hüüdis.
Nüüd olen ma uus, kuigi punane,
sellest nii pea ma ei loobu.
Võib-olla veel kunagi kohtume, .....
Ükskord ennemuiste
üks lill kasvas
suvisel aasal
üks leht langes
sügisel puult
üks naine kõndis
ja möödusid aastad
ning kellegi suu
ei puutund ta huult
üks kivi seisnud
on paartuhat aastat
ning liblikas liuelnud
päeva või paar
üks mees kõndis
tassides taaka
mis raske kui raud
ning suur nagu saar
ükskord tuleb päev
mil kokku nad saavad
ükskord tuleb hetk
mis kokku nad seob
ükskord neid märkan ma
tantsimas aasal
ükskord, tean täpselt,
saavad mõtetest teod.
Lapikene maad vanadele meestele...
On mõni mees kes räägib nagu jõuab….
Teab täpselt kuidas elama peab hästi..
Kui ükskord elu sadamasse sõuab…
Ta jüngrid vapralt jätkavad kuis kästi…
Üks on tark ja räägib kuidas teisi võita.
Iga sõna pole kaugelt sulakuld…
Ei käi ta jala, tahab uhkes tõllas sõita..
Ta tarkused kord katab surnuaia muld….
Räägib teinegi kes pole nõnda tark…..
Ja iseloomu pole temas kuigi palju
Lõpuks maha Ikka maetakse ta sark…
Eks voolav vesi lõhub kõvemagi kalju…
Sa oled tubli mees ja elad kuidas jõuad..
Käid vahest kirikus ja patud andeks saad
Teenid u .....
Rongiliiklusest
Mõtete rong,
sõidab vabagraafiku alusel,
peatub, kus ise tahab.
Ükskord oli piilupart rongijuhiks,
tukkuma jäi kurinahk,
edasi teate juba ise.
Osad mõtted on kärsitud,
need sõidavad ainult kiirrongiga,
täitsa pöörased.
Aga need, mis ka teivasjaamas peatuda võtavad,
vot need on mu lemmikud.
Saab rahus mõtiskleda.
tri:nu
Otsin kõikjalt kevadet
Vähe veel sellest,
et lund kallab,
nüüd sajab taevast
ka jääd alla,
ilmas kõik on
pilla- palla laiali,
kevad käes on ometi!
Nüüd ei oska öelda,
mõelda ei ennustadagi,
millal kevad ilu looma,
rõõmu tooma hakkab,
jõudma ükskord meieni,
olla kohal üleni?!
Elus on lõbusat, aga ka kurba
Üks ei välista teist….
Ma ei karda saabuvat surma….
Mis ükskord jagu saab meist….
Elus on palju, valskust ja valet…
Miski ei välista neid……
Meeldib eluga mängida malet
Ja läbida raskemaid teid…
Elus on ilu ja armastust ka….
Lootus leida on sindki…
Öelda sulle sind armastan ma….
Ja loota et armastad mindki..
Üks Kaunis Mälestus...
Mul sume suveõhtu ikka jälle meelel….
Mil elu laineharjal ükskord nägin sind…
Mitmeid lauseid mõtteid kõlas kohe keelel....
Su mõtteteravus ja tarkus võlus mind…
Nüüd läinud aega on mööda sellest hetkest…
Me teineteisest leidnud halba kui ka head…
Vaid mälestused jäänud meile sellest retkest
Võibolla alustame uuesti…….kes teab…
Me sulnis suhtlus käinud mööda kände, kive..
On olnud solvumisi...........palju mõistmist ka…
Hea tunne südames ma meenutan su nime…
Su peale mõtlen..........iganes kus oled sa….
Pärast ETV uudiste vaatamist
kelle käest küsida
kes need linnad ja külad
ükskord terveks lapib
kui vihkamine rahvaste
vahel saab viimaks läbi
vaid surnuna kirstus
mööda tänavat koju
sõjast tagasi tulla pole häbi
miinidest põllud kes puhastab
mürsuaukudest teed tasandab
ühishauda kokku kannab
laibakotis surnud hakkab
ravima katki läinud hingi
leskesid emasid lohutab
aeg tuleb tütar uuesti hakkab
küsima millal kandma
võin hakata peokingi
Kuum limonaad
Ükskord ei saanud ma vetsu
pk klassiga ekskursioonil tallinas
öövalve ei jaga matsu
et lapsi on ööselgi vetsus käimas;
passib keegi bürrokraat
kuri onu laua taga
äkki lõhkeb ta nagu kranaat
et mittekeegi maga;
rihm tuli sahtlist välja
laksatas vastu lauda
kui juba on nii hilja
pm. võib püksi kuseda;
minulgi põis lõhkeb
haaran tühja pudeli
tilli ots kaelas põikleb
alla kostub kusemisheli;
hommikul, kui proovile läksime
laulukaare alla klassiga
oma asjad laiali jätsime
tuli vaatama onu, kui miskit viga;
et mõni 8-9 aastane illegaalseid
aineid jub .....
kuu kahvatus kumas
mets raagus
lumine külatee
millal see valge väli
ükskord üles sulab
suus küsima hakkas keel
lõo kõrgel lõõrini
lumega ole nüüd koos
silitab põske
lohutab tasa meel
*
maadligi hall taevas
varesekarva talv
kevad tuhude vaevas
veel niipea kinni
hoia maa kaelast
*
