Sõnale ümber leiti 599 luuletust
Loodus minu ümber
Soe tuul mu kõrvu paitab,
lilli täis on metsaviir,
linnupoju pesast ärkab,
kuldne on esimene päikesekiir.
Kasteses rohus jalg astub,
õhk taevalikult värske on,
lombis konnakene krooksub,
ilus tiik ta koduks on.
Lilleõielt lendu tõuseb liblikas
hea tunne hinge silitab,
süda sees mul laulab,
silm ilu kõikjalt püüab,
mul kevad vastu hüüab!
Ei saa üle, ega ümber
Valutav on süda jälle...
Ukrainast ei saa üle, ega ümber
Ei saa me läbi Ukrainata,
ega Ukraina rahvata.
Vahest tunned endas häbi
endas tugevat süüdki,
et kodumaast on lahku mindud-
Hing sees kripeldamas nüüdki.
Üks võõras vägi
segi paiskas-kõik, mis kallis oli
Ja oma musta häbiplekki
ta teistel külge pani.
Kuid ei saa lasta jalgu nõrgaks
ja süüd enda sisse
Jalule meil tuleb tõusta
ja vaenlane puruks lüüa.
Valust tuleb üle olla
Usku hoida südames
Vaprusega südant toita
Üle olla jõhkrusest.
Küll siis ükskord koidab päev,
mil võidet .....
Mu ümber ja mu sees
Mu ümber metsakohin
ja puudelt potsab lund
ja pilvist alla sajab
lund,lund,lund...
Mind piiranud on vaikus
ja valge lumi ka
ja igal pool mu ümber
on lumesaartest maa...
See ongi vaimupete
ja ettekujutus
Sest sündimas ju ongi
üks tore luuletus...
Ta tiirleb minu ümber...
Ta tiirleb minu ümber,
õhk ärevusest paks,
minu peale langeb,
kostub hele laks,
eemaldub ta kiirelt,
kuid ei jonni jäta,
taas mu ümber tiirleb,
ei suuda jääda vakka
kuni tuleb taas,
õhk see vaikseks jäi,
minu kaela peal
ta lõpuks surma sai,
olles ise süüdi,
see sumiseja parm,
kes hammustada püüdis
ja nii ta põrmuks sai...
- Tarmo Selter -
keeran ümber liivakella
keeran ümber liivakella
paberile kirjutan tühised
mõtted et saada tühjaks
ülemäärasest koormast.
pliiats puudutab hellalt
sisemuses poognaid ühiseid
mis mõistuse, südame ja
hinge kokku vaikides seob
mind kogumikuks üheks ja ainsaks
nõnda pole lakanud ma soovimast
paremaks olemist proovimast.
inimesed mu ümber
imetle ning hinda inimesi
kelle probleemide pagas
luukered peidetud kapis
ent nad piisavalt tugevad
tõusta hommikuti ülesse
joonistada naeratus näole -
astuda uksest välja ning
väljudes turvatsoonist
ammutavad enda hirmudest
energiat millega võidelda
edasi minna - elus püsida
ebakindlus võib süüa seest
ees ootava ilusa vaikides vaid -
ometi silmades põlev tuli
ei reeda ainsatki tunnet.
ebakindluse
hirmude
kurbuse
õnnelikuse -
nad pole seiklejad
nad pole õnneotsijad
hoopiski ellujääjad
kellele paadis ruumi
päästmisel ei jätkund.
imetl .....
Ãœmber ilma
Ãœmber ilma reisides
kohata võib teisi, kes
üldsegi ei reisi
ega kohta teisi.
Läbi linna marssides
näha neidki varsti, kes
üldsegi ei marsi,
hoides lipuvarsi.
Kas vaatlemine sama on
mis ise tegemine…
Kas inimene sama on
mis teine ligimene…
/Mari*Uri/
Mõne armastusega
Mõne armastusega on nõnda
ta on teistest parem
mõne armastusega on nõnda
ta on parim
korraks
vaid sellel kindlal korral
Ma ju ei taha sinuga
ärgata ühel hetkel
teadmises
et ma ei taha sind
et kõik meie ümber on vaid mugavusest
kõik on vaid kohuse-tundest
Ilus on olla
Ilus on olla
ja ilus on mõelda
ja ilus on tunne mu südamel
Ilus on hommik
ja ilus on õhtu
ja ilus on armastus ikka veel
Ilus on laul
ja ilus on luule
ja ilus on minu emakeel
Ilu on silmis
ja ilu on meelel
ja ilu on kaunites sõnades
Ilu on maal
ja ilu on taeval
ja ilu on päikesel säraval
Ilu on kõikides
avatud meeltes
ja ilu ei ole veel otsa saand
Anne Veski
Retro vaim vanust ei küsi
ja pole vahet, mis sugu
kui kodus olek ei püsi
peab nautim üht head lugu;
olen saanud kuulda
Ivo Linna ja Tõnis Mägi
kuid nendega pole võrrelda
missugune on Anne Veski vägi;
siin rohelises suvises aias
mis asub konserdi kaval
on fännid suures maias
näha oma iidolit laval;
isegi väiksemas kohas
Anne Veski rahvast meelitanud
pole ühtki solisti, kes nii puhas
sest rahva vaimu ta talati kostitanud;
minu ümber rahva seas
ta on nagu surematu
kõlab iga laul peas
ilma temata on heaolu olematu
Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed sà .....
Veresadu
Jüri suu puhub alla lund
ja see tähistab see tund
kuis tulnud aeg ära
teha suurt mära ja kära;
nagu valget täna alla kallas
ja tehti tuld igas asulas
võõra veri maad kattis
mõis ja kirik põlemas;
täiskuukuu särab taevas
selle vägi nii kirevas
mis rahvale jõudu annab
toimikutesse tegu üle kannab;
on veresadu ühine sellega
mis teema tähtpäevaga
puhtaks maa kurjusest
risti kandvast võõrastest;
hõimutantsud ümber lõkke
ja mõõkade torme avalikke
ümber kodumaa metallidega
tuleb tasumistund hobustega;
au ja vabadus soosis tegu
taastada neid ae .....
Ema südames
Ema, Sinu päev on täna,
päev, mil rohkem rõõmu tunda võid.
Ema, Sinu ümber täna päike särab,
lilled õisi avavad,
tuuled soojad linde lõunast toovad,
Sinu südamesse hõiskama.
Kogu ilu ja armastus on täna Sinu päralt,
eemal oled nukrast hingekärast.
Ema, Su põsil pisarad on kui kristallid,
neis õnnehelk on sees.
Kui vaid saaks, kõik pisarad korjaksin ma kokku
ja neist pärlikee Sul teeks.
Ema, Sinu päev on täna,
õnne täis ja päikesesära.
Sooviksin, et seda sära
ei võtaks keegi Sinu silmist ära.
Palju tänu olen võlgu Sulle, mu kullake, mu emake!
Ema, olen Sulle palju tänu võlgu,
kogu hoole ja armastuse eest.
Ema, mul siiamaani meeles mõlgub lauluke,
mida õrnal häälel laulsid minule,
kui mul peale ei tulnud uneke
või viril olin natuke.
Su südamesoojusel kasvasin kui lilleke,
sirgusin rõõmuks sinule,
armastust koos jagame.
Nüüd mul endal beebike,
suu ümber nutuvõruke.
Beebi kullast kallim on minule,
koos kõik õnnelikud oleme.
ah, neid
ah neid valgeid öid
kui valgus päevast
öösse mina ei taha
päiksehõõg ei jäta
tunde maha meel
värvidest ja õitest
saada ei taha vabaks
jääb puutumata voodi
kiljub õnnest hetk
kui kasel lõhnab
suvevihmast leht
sealpool seda silmapiiri
me kohtume emmates
veel mu arm
haihtunud me ümber
siis see aeg on karm
Vaikuses ole minuga
Olen liigväsinud sõnade jaoks,
Vaikuses ole minuga.
Maailm me ümbert justkui kaoks,
Kui olen koos sinuga.
Meid ümbritseb rahu ja hingel on hea.
Et teineteist mõista, me rääkima ei pea.
Piisab vaid pilgust ja su käest mu peos,
Need tunded ma salaja luulesse seon.