Impeeriumi sõdur
Meie suur punane koht,
kus ahnete korruptsiooni oht.
Armastan ma rahvast,
sõdin aga vastu.
Propagandast segaduses ma,
pigem kuulan Putini да.
Nõukogud olid võimsad meile,
nõukogud piinarikkad neile.
Impeeriumis ma elan,
rahva seas ma elasin.
Natse ma vihkan hingest,
oma inimlikkuse müüsin hirmust.
Vatnik, ma seesugune,
Vene Föderatsioon, mis seesugune.
Siili kodumaa
Sini-must-hõbedast naer,
põllul looglevalt lõimuv kaer.
Siilipoeg tatsab omi urgu,
urust sünnib krooni turg.
Suitseva pääsukese laul,
ja tugev roosi talu.
Milline võrratu keel,
isamaa poole teel.
Ees olev sibul koristatakse,
punased linnad korrastatakse.
Rannast jõeni lumine talv,
rändava ilmarahva salv.
Luuletus, mis seesugune,
riik, mis seesugune.
Liikumisteta pilves
Kanepi uimas tatsan ringi,
südamest tühi kui pigi.
Suund mul puudub hingest,
ajalehest toitun kui singist.
Maailm pööritab mu pead,
olles valitsuse jaoks hea.
Ühiskond nüüd täielikult uim,
iga kodaniku kodu oma urg.
Aeg liikub nagu valgus,
tegematus ka omamoodi haigus.
Kopitan kodus teleka ees,
ega ühiskond taha töömeest.
Narkar, ma seesugune,
ühiskond, mis seesugune
Triibuliste liikumised
LGBTQ pluss on liikumise nimi,
kapitalistidelt tuli protesti kiri.
Huumoriga alguses läks,
Vihaga lõpuni viidi.
Vaimuhaige nägi plakatit,
nüüd soovahetustel too platsil.
Ahned arstid kiimas,
segased nüüd transad.
Karjuvad ja vägivallatsevad,
ametnikud hääli koguvad.
Homoseksuaal pole keegi,
segaduses on nad kõik.
Liberaal, ma seesugune,
teadmatu, mis seesugune.
Meie keisrinna
Eesti peaministriks sai,
saba libutav poliitiline hai.
Meeste maailmalt haaras võimu,
lihtrahvalt kosendus sõimu.
Riigis omast arust loob reforme,
rahvale hoobis tuleb keeristorme.
Poliitikas kõlab rahva tuim kaja,
ajalehest tuleb, et usku vaja.
Venemaalt perel raha kallas,
sanktsioone sellega tallas.
Hääle röövisid vaestelt,
rahakott samas särab kuldselt.
EKRE hääletaja, ma seesugune,
reformikate ülemvõim, mis seesugune.
Maailma puhtus
Kuus laia mannert,
eri häälset kannelt.
Riigid kindlalt loodi,
rahvused oma moodi.
Jagavadest kommunistidest,
ahnete kapitalistideni.
Natse ja juute,
leidub mõlemalt poolt.
Rassid nõuavad võrdsust,
ent neeger valgel maal.
Valge neegri maal,
kunagi võrdseks ei saa.
Rassist, ma seesugune,
maailm, mis seesugune.
Sa mu eesti ilm
Sa oled eesti ilm
ma eesti mees
keskpäeval päike
õhtul silmad vees
Kuusillerdusest jõel
saab möirgav raju
mind rebid tükkideks
mu tundekortermaju
Su pilved lõhuvad
mu pilvelõhkujaid
hetk hiljem armulik
see oli tuju vaid
Sa nõuad vastuseid
kas meeldid- ei või jah
et miks ma mõtlen
siis käiksin põrgu kah
Kuid mina mõtlen
pikalt pikalt pikalt
mis tahan ootan loodan
selt tormikeeruplikalt
Nii vaatan vaatlen hindan
armas nagu
ma juba seadsin sõnad
uus ilme- seni .....
Lõunamaa neid...
Minu unelmate tüdruk ma igatsen sind..
Oma meeltega kompan su keha.
Võrratult oled inspireerinud mind..
Teoks sai mõte sinust lugulaul teha…
Oo kaunis neid sinul ronkmust on juus…
Silmis sädelus........punased huuled…
Õrnalt õõtsumas rind, pisut paljastav pluus…
Sind on vorminud lõunamaa tuuled…
Kaelas ketiga kõlkumas hõbelev rist..
Naudid elumerelainetes vett…
Sulle mõeldes kui südamest läbi käib pist…
Oled miraaž mulle või meelepett….
Karu ei saa aru
Lumi sadas maha,
karul meel on paha,
alles tõusis talveunest,
käpa otsas mett ei ole.
Söögilaud on lume all,
mesitaru mõtteis sügaval,
oma jälgedesse karuott upub
kevad ikka kuskil tukub.
Eksinud on lumme karu,
hea, et ilm ei ole maru,
lumeteki all on karu,
muhvigi ei saa ilmast aru.
Kullakallis kevade
Kullakallis kevade,
oled jälje jätnud mu hingele.
Kinni tuisanud on teed,
talv mu hinges valitseb veel.
Aias lilledel on paha,
külm nad ära võtta tahab.
Pungad puudel külmetavad,
ohus on kõik linnupojad.
See kõik mu hingel haiget teeb,
süda kurb ja nukrust täis meel.
Kullakallis kevade
ei lahti lase sind hingest veel.
Kõik tunded paika loksuvad
Kui mu süda nõnda kurb on sees
ja hingel nutt on varuks,
siis päiksel' kummarduse teen,
tema soojusest jõudu ammutan eluks.
Puudega vestlemas käin,
lehesahin nii armsana näib,
linnupojukene pesast mind piidleb,
linnuema pesa kohal tiirleb, kannab hoolt.
Sinitaevas vastu vaatab mulle,
rõõmustab mind oma sinaga,
kinnisilmi mõtlen mere peale,
tunded on nii head ja sügavad.
Tunnetemeres suures ma,
kõik tunded nagu merelained,
südamel paika loksuvad.
Teisend*
kui Adam Levine* laulis telefonist,
mida müntidega täita
siis ma nägin korduvalt ja kordvualt unes
kuidas valin numbrit ja helistan kellelegi
keda ma igapäev ei näe
lahkuminek rebis mind tükkideks
nagu paberihunt teeb seda paberiga
kõigist nendest mõtetest,
mis viisid aina tumedama jõe rüppe
leidsin kirjandusest toe
aina süngemad ja süngemad teosed
et ka iseneese hing purgatooriumis puhastuks
ma ei leppinud sellega kunagi
nii nagu kinnipeetu
oli minus mingi loll lohutus, mingi teadmine
see pole kõik,
kuigi .....
Põimunud koostöö*
Naise jaoks peaksid olema tunded
nagu argipäevane kodusesse tiigivette sulpsamine
ta ei karda sukelduda sügavale
mees aga täidab iga su soovi
nagu oleksid ta teinud kuldkalaks
aga nii see just toimibki
sellepärast see koostöö ongi nii viljakas
peegeldades vastu seda,
mida ma olen ammu teadnud
saan kõik, mida soovin
aga mitte egost tulenevad tühi-tähi soovid
vaid südamest tulevad magnetiseeriva lainega soovid
ta ei keelanud mulle kunagi midagi
mina talle ammugi mitte
ja nii oligi võimalik .....
Onu Väino 420
See kuupäev tähendama energiat
igasugu keemiaga orgia
koka, LSD, ecstasy ja kanep
laupäev ilusti etenep;
aga kotivanade asemel
on tatikate bande
mis valitseb tänapäeva tänavatel
annab sotselule halva hinde;
nii riigi parim teadlane
püüdis kinni ühe tatika
söödab sisse mõnuaine
vaja teha uus praktika;
laksu all mänguprillidega
anti UZI püstol Jukule
kui tegemist virtuaaleluga
pole mängus reegleid piirile;
surmaheitlus algas pauguga
kaifi all Juku sõpru tulistamas
iga kuul iga .....