küünla aknalaual süütan
ei mingit rõõmu
nii paljudele see
viimaseks õhtuks jääb
jah elu edasi läheb
ka siis kui ees ja taga surm
jääb nägemata pärast
talve kevadhurm
ja küsida pole kellegi käest
miks ema poja
armsam mehe pärast
olema peab veel talle
antud ajas nüüd
hauani kurb
Jõulude ootel
Kuusepuu, kuusepuu,
nüüd laulab iga lapse suu.
Rõõm on olla kuusepuul,
särab silm ja särab puu.
Kuuse all on kingitused,
aknalaual üllatused,
ahjusuus on piparkoogid,
pannil särisevad verivorstid.
Jõulud tulevad siia- sinna,
rõõm neil varem vastu minna.
Jõulud on kinkimise ja lootuse aeg,
jagamisrõõmu tulvil on iga päev.
Püüdsin päkapiku kinni
Mul türa suurem Eesti keskmisest
ent olen sisimas veel laps
mil nii kõrini on jõuludest
aeg käib kukesannul tips - taps;
aasta lendab ja mul igav
ei looda uuel aastal midagi head
pole pühi oodata mugav
aga mul mõte nussida, kas tead...;
päkapikk käis naabrite juures
tahaks ka leida ühe sellise
nagu kahjur, ma olen mures
püüan kinni jõuluvana abilise;
keetsin putru ja glögi
lõhna peale meelitasin kohale
hädakisa täitis ära köögi
kui rotilõksu väikse raipe püüdsin;
turul jõulukaubal .....
ma elu valu ilu
milleks sulle ometi
teada on vaja mis
on kevad suvi sügis
talv toomeõis lume hang
kui ise oled praegu toa vang
ma elu valu ilu
juua näha mõista tahan
mis närtsib temas
on igavesti kähar vahel
hõisata ja nutta tema pärast
joobuda ta kõrvu
lukustavast kärast
mitte trillala- jõululla
ports tankasid, lõpuni pole tarvis lugeda
maha sadanud
lumest esimest korda
öösel ärgates
sel talvel toas on valge
seintel laes lume valgus
*
l
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
Räästast vihmatilkade kukkumist vaadates
vihmatilgaski
korraks seesama .....
Särav kuusk toob kaunid mõtted
Kuuvalge öö akna taga-
Jõulutähtede helk taevakaare all-
Jõuluvanal on ümber tähevöö-
Kuljuste laul on hingele armas-
Jõulud on siiapoole teel-
Kaks adventi tuleb veel-
Ikka ärevalt tuksub süda-
Jõululummuses on meel-
Kuusepuu-
Oh kuusepuu-
Mida ilma sinuta ma teeks-?
Ma olen fotograaf
Objektiivi taga maailm helgib,
Värvid ja varjud, kõik muutuvad siin.
Kadreerin hetki, loon unikaalseid teoseid,
Fotograafina olen looja, iga pildiga teen head.
Valgus mängib mu kaadrites tantsu,
Igas hetkes on lugu, igas nurgas ilu sansu.
Püüan pilku, mis peidus argipäevas,
Fotograafina olen unikaalne, silmas sära kajastav.
Nafta lõhn ei peta
Ma ei teadnudki
et Ladina - Ameerikas naftat
ja sinna sõda liikunud
punane ratsamees maad ristivat;
on VENEtsueela ja Gujaana
nimelt prantslaste asumaal
merel püsti kraana
ja kadedusel puudu moraal;
ja "Sakre Blöö" ütlevad
naabrid, püsti valge lipp
kui VENEtsueelalased tulevad
on see ahnuse tipp;
sest nafta lõhn ei peta
väikeriik rikas ja teine kade
ilma konfliktiga ei võeta
merd teiselt ja toimub sade
on nii musta ja punast
mis mürsu saatel langeb
president viskab duelliks .....
Nali ja naer
Naeru kajab, kõlab kõikjal,
Nalja loon ma, see on mu vald.
Ütleb üks pardi, "ma lendan tagurpidi!"
Naeran ma südamest, see on mu tööriist.
Miks tomat põrkas vastu seina?
Tahtis salatit valmistada, eks ta teinud vea.
Ananass ütleb anekdoodi, naljakas ja peen,
Unikaalselt humoorikas, nagu naeru vein.
Krooksub konn, räägib kärbes nalja,
Mu unikaalne luule, naerma ajab palja.
Naeru paitab, kõigub, lendleb kaugele,
Naljakas luuletus, naerma paneb seekevälja tele.
