weededsoul
Jokker
Vaatan pealt, kuidas köik tegutsevad,
ise midagi ei tee...
Erinevad pakid kohtuvad ja segunevad,
mina ikka üksi veel...
Minust peetakse suuresti lugu,
kuid mind ei vöeta mängu...
Vaatan jälle seda pealt ühtelugu,
tunnen vaid selle höngu...
Üks on köige üksildasem number,
jokker on kaardipaki üks siis...
Kas keegi julgeb lükata ümber
mida ma just siin ütsin...
Üksi väljaspool pakki ärkan,
keset muru, taevast tuleb padukas...
Kas keegi üldse märkab,
kui jokker läheb kaardipakist kaduma?
Tanel Saar
Kahe vahel
P***e võib köik saata,
pime paistab tulevik...
Seisan ilma hingeta ja vaatan,
et ei seda enam tule vist...
Kus oleks mõnus, kus oleks hea?
Kus poleks ei crime'i ega katku?
Kas on kohta sellist, kes teab?
Sest isegi inglid teevad pattu...
Mida peaksime tegema mina, sina või tema?
Või igaüks, kes sihitult tänaval kõnnib?
Mida SAAB teha laps, kes kunagi ei sünni???
Miks võtavad küsimata tema elu isa ja ema?
Miks liiguvad minu mõtted süngeid radu pidi?
Kuhu olen ma kaotanud iseenda?
Ma ju ometi teiste ellu rõõmu tooma pidin...
Nüüd ainult neile koormaks kanda .....
Lp. Usuhullud
Inimesed otsivad jumalat,
kuid leiavad ainult religiooni...
Ärge käituge nii rumalalt
ja vedage oma lapsed kooli...
Ehk seal ka näevad pisikesed,
kui köik faktid neile silme ette toodud...
Et mitte jumal ei loonud inimese,
vaid hoopis jumal on inimese loodud...
Hirm köikvägeva ees on vaid vahend,
millega lihtrahvast hoida vakka...
Terve elu temas olen ma kahelnd,
ükski pikne pole üritand mind tappa...
Igaühes meist peitub jöud,
ei ole vaja kellegi poole kummardada...
Vöta kuulda minu antud nöud
ja sa ei juhtu elus ebaönnestuma...
Tanel Saar
Mälestus noorusest
Istusime koos rannas, jalad liivas
Tuul ja lained muresi eemale viimas
Päikesetöusu ajal, kuigi ta alles just loojus
Puutusid meid päiksekiired, nendega soojus
Kallistasin örnalt ja suudlesin sind huultele
Me nahk keskendus üksteise puutele
Su silmadesse pikalt siis vaatasin
Sa küsisid, kas armastan sind, ma jaatasin...
Tanel Saar
Silmailu läbi silmapilu
Läbi silmapilu hakkab silmailu paistma...
Kuidas on see vöimalik?
Möistus püüab oma mötte eest kaitsta:
Sa oled köigest surelik...
Inimene vaid väike mutter kellatornis,
kuid peab end tähtsaks...
Köik ainult nöuavad läbisegi kooris,
et NENDE tegusid nähtaks...
Inimene peaks aja maha vötma,
et teda ümbritsevat vahest hinnata...
Kuhu sa nii koguaeg ikka töttad?
Kellegil pole antud palju aega hingata...
Seepärast ärka ärkve-unest
ja vaata läbi silmapilu...
Siis näed, kuis tärkab uuest
see maailma silmailu...
Tanel Saar