Sanya

isa
oled kui kuu
mis peegeldab päikest
kuigi on pime
oled kui puu
mis kätel kannab
suurt ja väikest
hoiab oma ja võõrast
tundmata nime
sa oled kui kalju
mis kaugelt paistab
nii väge .....

vähestest sõnadest
nii palju juttu
mille mõtegi
uttu
kaob ruttu

kes pilgutaks silmi
nii et tibuke peos
näitaks end
et langevarjunöör avaneks
ja maanduks ometi see
lõputu lend
kii .....

hommikukohv ja
õhtune tee
öösine unetus tagatud
jee
sõnumid sõnumid sõnumid head
aga ümber vaid ahvid
lambad ja sead

uuemal aastal
meenutad vanu
kasvatad rotte sõnne
ja kanu - kukk .....

väikene poiss
istus kord klaveri taha
ja mängis

suur muusik
tema sees
kuulas ja ütles

PALUN
MÄNGI VEEL!


Sanya

kunst kuulub rahvale
kaaskondlasele vahvale
miilitsale mütsiga
vanatädile kandekotiga
turuonule süldipotiga

kunst olla see mis
elu meelakkumisest üle jääb
piletitega
mida mina küll
o .....

nagu vesi
voolab vette
sujub minu
pihk su kätte
nagu oru
täidab udu
leian mina
sinus kodu

kas on vaja
üldse sõnu
pikki lühi-
kesi ridu
tavatu ja
tavaline
kahekesi
on meil pidu
.....

upu või uju
teekond ei suju
süda ei kanna
unustand ranna
virts mis virts

sõua ja sõua
kuskile ei jõua
sein on ees
soga on sees
virtsavees

miks keegi ei anna
keegi ei paku
söödav .....

on külmund ära
pehme sulepadi
mis kasu uduvillast
kui on
teise seljast
pool pirukast
ei toida iginäljast
nii kokku voldituna
lipik saab
a-neljast

lööb piku päid
kuldpuuri võrguraam .....

armude andjaks
ei saa
kui pole rõõmulist meelt
rahvale lauljaks
ei lasta
kui pole ööbiku keelt
helluse kandjaks
ei tohi
kui pole kullaseid käsi

harjuma
karjuma pead
kuni enam
ei .....

labiilne
ebastabiilne
ütles perearst
katsus kõhtu
mõõtis rõhku
diagnoos
kõik laabub
kotile koju ja põhku

aga mina tahan tõusta
õhku
hingetuna
iga päev
kui saabub
trepikojas .....

seks müüb
mees ostab
keha müüb
naine ostab
mis sa
kostad

aga mina
ootan sind
kes sa kunagi
ei osta
müü
ega vaheta
mind


Sanya

istutasin
metsatäie puid
ootasin sind
aastaid
päevi
kuid

lehetuna juuretuna
kohtusid
me teed
purupaljalt
muretuna
ühtisime
need


Sanya

kui vahed
me vahelt
on lahtunud
tee
südametassides
jahtunud

kas selle siis
rüüpame ära
et näha jääks
aususe
pära


Sanya

ennustan tulevikku su silmadest
peegel
ei armu sa kunagi
aga ei põle ka tules ega upu vees
pisaraist rääkimata

hinge leppimine
võib kaua aega võtta
enne küll pudised liivaks kui vormud .....

eirates kirja
märgin su loetuks
seda veel vaja et
kepp mulle toetuks
kandmata pakkidest
pungil on süli
näh võta veel üks
ei tee see ju tüli

on alles lõõgastav
jopp ja see matt
kõn .....

ups
kukkusime jälle
toredasti auku
sina minu omasse
ja mina enda omasse
saime
ühiseks
segaseks
uniseks
terviseks

ainsaks miinuseks on
et sa pole veel
minu-
seks saanud .....

kas koormad
on
üksi kandmiseks

kas kired
on
järele andmiseks

tahaksin anda
oma elu temale
kelle eest
annaksin elu

muidu ju raiskaksin andes ära
niisama kenale
oma
ainsa ja a .....

hirmus küll on mäletada
kõiki vanu aegu
jumalast kui väetike
võib tunduda see
- praegu -

hetk mil jälle igavesti
magasid kõik maha
võrdlesid ja arvestasid
keskmist
head ja paha
m .....

käid pühkimas
mu igatsusehigi
vahel - vahel
liigutud
ka sees
löön risti end
sa kuni
ometigi
kord armastad

niikaua
hülgena ma leban
su loodud
toodud
vees


Sa .....

nii hästi sobid
mu selga
ja vahele
kitsaimgi koiku
on paras
meil kahele
naeran su nalju
sa sööd minu sõnu
et häbiks ei muutuks
ka pööraseim mõnu

nii hästi sobid
mu hobiks
ja tà .....

tilgakestest kokku
saabki suurim meri
doonor
annab elu
jälle voolab veri

sulekestest koosnevad
inglitelgi tiivad
mis meid teise inimese
enda
juurde viivad



Sanya

ka pilkaseim
pimedus
jätab alles
me silmad

ka maitsvaimast
roast
ei saa söönuks
see nälg

tõused
ja lähed
jääb ootama
järgmise korrani
suudlust
mu reiel
su pöidlajälg

.....

näitan ennast
teisest küljest
mängin mäkra
teesklen hüljest
panen siga
võtan vabalt
ajan sirgu
rõnga sabalt

jah
polegi ma
nõnda kena
vale nime
pani ema
vahet pole
kes on isa
p .....

korjasin jälle
prahti loodusrajal
kommipabereid
jäätisepabereid
koorepakke
suitsupakke
heeringapakke
kalapulgapakke
pudelikorke
plastmasspudeleid
joogipurke
vettind konisid
ühe ribade .....

kurbus kopsudes
sigaretipoeks muutub
mille uksel silt
osta omale elu

tühjus on kurb
aga
veel kurvem on
kui oled neelanud alla kõik

lase lahti mind
ja ma ütlen sulle
kus olid mu
pà .....

päike tõuseb
oma tõusu
minu eel
kuu teeb oma tiiru
ainult siis
kui sa mõtled minu peale
pärast
hetkeks - mis meid
nõnda kokku viis

kokku nii et lähemaks
ei saagi enam
la .....

oskan vaikust
oskan
maha-pilku püüda
oskan kallistada
ilma
kaela vajumata
oskan sosistades
nimesidki hüüda
valdan täppis-
teadmist
punkte tajumata

palun - istuta mu ümber
õlelill .....

kui armastad
mind kaugelt
siis teeskle
vähemalt
et tahaksid mind
hoida
ka veidi lähemalt

hoida
mitte panna
looma märke maha
nii põgenema pean
ju silma-
piiri taha



Sanya

.....

armastuse sõna
kostub nagu mõna
levib nagu hais
või teada-puha pais

armastuse
sõna
on suures osas vale -
et löögiks ette keeraksid
oma teise pale

armastuse kellad
ei vajagi ju kà .....

hei -
teeme ära
ärme teeme

seda
ja toda
ja sellist ja
tollist
aitab meile
sellestki lollist
kes juba
elab siin

maal kus on
kõik veel nii ilus



Sanya

ma unedes
otsisin seda
mis täidaks mu tühjenend nõu
nagu katku
kohtasin t e d a
ja kaotasin
kõik oma jõu

aga kuskil seal
hulgub ju ringi
mu omagi kalleim aare
tuleb ükskord ja
võ .....

jälle tuppa
tuli kevad
pajuvitsad istutas lauale morsikannu
jälle huuli
mukib ema
kostüüme ja aksessuaare vahetab järjepannu
jälle õuest
naabrilaste kisa
ning hakkide peretülisid kos .....

sa ära hoia
jalga vahel ust
kui tahad võita
mind kui
usaldust
on seelikuid mul
pikemaid ja lühemaid
suurlinnu olen
elatand
ja tühermaid

ja ära ärata
mind poole viie ajal
on vastik .....

see paus
pole aus

aknad enam
ei vaata
uks enam ei pea
vahti
liiga tihti
läeb lahti
logiseb suust

pulss elab
su sammude takti
taevas
saada mulle sõnum
või mõtegi
millestki
kelle .....

koidu hakul
armastades
keset linnulaulu
silmadega silitan su
unerahus keha
pilkudega paitan sinu
salke
kulme
õlgu

sest lapsepõlve köidetuna
muud
ei või ma teha



Sanya

ma polnudki
kõigest üks lugu
üks tatine hüvastijätt
ainult
klammerduv emane sugu
hoidmas su lodevat
kätt
üks tundevigane hani
otsimas kindlat ja head

kes mulle
need nimed pani
hing .....

praeguseks tulen
jätan su meelde
võpatus tasa
hammustab keelde

ronivad viinapuud
üles nii mäge
alla ei tiri neid -
pole ju väge

andestad homme
keelad ent ala
poolikud hommikud
ju .....

miks ma siia sündisin
sita-sirtsu-sohu
ainus mida
loota võin
deprekas
ja nohu

miks sa siia sündisid
minu kõrvale?
et anda põhjust
vaenule või
endamõrvale?

appi-appi
aidake
arma .....

ei lähe veel valgeks
ei lähe
taevasel tekil endiselt
tipitud tähed
ja pilvede diivanil pikutab noorenev kuu

minu luuleist
saab valsiviis
kui suudlen sind
mu paljasusest ballikleit
kui em .....

panen päikse
põlema
ta tookord kustus
ära
kui väljas oli vihmane
ja sina
läksid ära

suur sadu rennist
nirises
küll alles valas
märga
üks kärbes
kõrvus pirises
ei saandki .....

kas ma talun kuulatada
kuidas pisar nutab
kuidas naer su üle naerab
võim see ümbert võtab
virin veereb varrukast
nii üles kääritav
keelelt kallub mis ei ole
pähe määritav

kas ma ta .....

ka lõbusaim narr
väsib ära
kustub see
kuulsaimgi kunn
jääb krattidest
tohletand sära
kulub džinnide
pudelipunn

aga mina ei kõigu
ei vangu
kui istun siis istun
ja seisan kui
pean .....

kui räägin
armastusest
siis räägin veidi sinust
kuigi sina mõtled
vaid ja ainult minust

äkki oled kiindumuses
nõnda kaotsi läinud
armastada
saab vaid see
kes
vabadust on näinud .....

kas mul oleks kahju
kui sa sureksid
ilmsi musta inglina
külla tuleksid
viibutaksid sõrme ja
patsutaksid pead
varjamata halbust
soovimata head

kas mul oleks rõõmu
kui sa elaksid
vaenaks .....

kas ma olen müürilill
valedele toeks
kes su lossiaias
sajatuhandeni loeks
ootaks kuni
postitantsu-preilid
ära kaed
püherdad kõik põrandad
lupjad lõbulaed

tahad – avan sulle
õie e .....

nõrk on tugev
oma nõrkustes
kõrk kõikehõlmav
oma hõrkustes
vaene küllastunud
oma puudustes
väike paranoik on
oma suurustes

ka mina mõtlen kaugustest
sind ligi puutudes
miskist j .....

köida mind
muidu lagunen koost
kuni uue joogi
janusele tood
sumisevast soost

kata mind
kuni vähemalt pooled
pilkude nooled
on endale leidnud
uue ohvri

keela mind
muidu tantsides lenda .....

prindin
oma sõrmed
sinu rinnale
nädal veel ja
needus
ujub pinnale
nädal veel
ja sul ei ole pääsu
ka kangeim rahn
ei sulge
väljapääsu

algab sinu
rängim ülestõus
mul ei ole
ka .....

suhe algab
esimesest tülist
vaikimisest
lahus olekust
pettumusest
nähtamatust lülist
mis ilmutub
"ta-siiski-pole"-kust

arm hõiskab aga
lootus mõistab
tasa
ei sega - tüki .....

räägi aia-auguga
tema vastab
pauguga

paiskab lahti
värava
täidab
kogu tänava



Sanya

miks vahetasid
leiva
elu vastu
kübemed su väljasid
ei toida
kakadeemikud ei treeni
loomavaistu
ööliblikate päevad
seal ei
koida

piirmäärasid ja narratiivi-jama
pritsib tülikooli .....

sellesama pilguga
luba küsid
sellesama
ohke pärast
meeles püsid

rääkimata tunnetest
pungil emakeel
lüketest
ja tõmmetest
on küllalt

tahaks
veel



Sanya

ma puhun tuult
ma puhun tuld
ma puhun prahti
imejõuga
kangutan neid
hingi lahti
virutatud kinni
hirmu
nina ees

kapuuts on tühi
surma pole
selle sees



Sanya

mis kellast
alates
kaob sünninaeratus
mis päevast
jututuju
rammupiimalt koor
nupp nupu järel kinnisemaks
vajub pult
sest ükski pilv
ei muuda taevas
oma kuju

veel oled noor
veel ke .....

ei tulnud seda
mis kaua mõtlesin
see tuli hoopis
hetkega mis jäi
kes minu pihta
helilaineid loopis
maada-mööda enam
pinda
ei käi

orgastilises
selverite sajus
kohtab aiva
sügavkülm .....

mis edasi
kui vaatad tagasi
kui polnud kõhtu veel
ja kiilaspead
kui polnud mõtteid
arglikke
võltsvagasid
ei teadmisi
mis nüüdseks tead

kui kustutad
kõik küünlad õhtu eel
et nä .....

sisendan
sisestan
endale et
ei vaja su lähedust
luubi alt otsida tuukrina
süvasügava
pelguvat
vähendust

las jäävad alles mu
härmased suved
ja külmutav-
küllased tagasihoidlikud .....

pool päeva pingutad
siis oled
nagu laip
ei liigu emm ei enn
ei pee ei pea
va raip
ei koti seks
ei peks
ei kaine ega
parm

oh kunas aitaks
mälu-multipleks
eks
siis alles juhtuks
hirm .....

all
ahvatlev alus
tohutu
põhjatu põhi
taga põhjus
takkajärg ees
kukkuda
meeletult valus

kes kurat sul
lennata palus

jumal mu
sees



Sanya

tahutud tääkide poole
jalutab kes
südame sulatet loomet
valutab kes
pimedust valgesse
jälle ja jälle
talutab kes

kummuli maas kui
kummuli maas
on hing
lähemaks taas
saab pöörleva .....

ei räägi me sellest
ei vaiki
mis õhus on
risti ja
põiki
see teipinud
tehtavaks teod
kõhus keeranud
higiseks peod

see selleks -
see muutuski
selleks
kui puutusid
midagi
kelleks
ei .....

ma pole prostituut
et meeldiks
massile
hoian saladuses
käivitavad tsoonid
jätan kloonimata
kopikad ja kroonid
ei pürgi
bongotibiks
te terrassile

akvaariumis
teen kuuma jalavanni
olen .....

kõnnivad ringides
elavad laibad
kannide kuhilad
punased vaibad
näitavad - näh!
vaatavad - vau!
rambi jaoks reedavad
armu ja
au

õnn vajab õhku
naer allikavett
südamlik sula
meelemü .....

ärkan
armastuse mäel
ta tuli
minu juurde

lükkas
soojad varbad
tubasussi
suurde
pani oma
kaisukäed
mulle ümber
vööks
lubas jääda
terveks päevaks

kuid jäi
kogu ööks


.....

kui murdsid südame
täna
muutusid samas
ka ise
telgitaguste tegude pärast
on lunastus
jälle pisem

nii lõpuks jääb alles
neist tundeist
üksainus
värelev tilk
ja selle su huultele
.....

sinised aknad
pop-
kornised pajad
külmi ekraane
kumavad majad

sinava päikese
saadab kord
eha

siis pole enam
vist
midagi teha


Sanya

mind tõmbab
peeglite sisse
eesriiete kardina taha
kus näha on
varjatud nišše
kuis vahetad
sulgi ja naha

mind kisub
pidude peale
kus hiilides einestab nälg
kus vägivald
kannab kalos .....

olen korrutanud
ühte
juba korduvalt
aga maailm
vaatleb kahte
üha pordumalt

oled söödav-müüdav-pandav
kõik on püsti
tule teeme sulle
ühte
kaitsesüsti

hambad sirgu
juuksed lokk .....

sugulus on sügelus
ühteviisi kügelus
lähen
oma rada
pika laua painaja
külakorra laimaja
lähen
oma rada
minevase meenutaja
kopituse leelutaja
lähen
oma rada
võõras õlakehitaja .....

eit eitas
taat jaatas
pärastpoole
ringi vaatas

oligi kaduma läinud eit
kapis rippus
ainult kleit



Sanya

igal nõial
oma tuleriit
lähed põrgu
võis siis otse taeva
siit
vidiit
vidiit

hinda tuld
ja tõrva
hinga õhku

joo vett

ja hoia maad
ta sinu
muldne
kuld-
rakett



Sanya

kardan - kardan et
muutud
seiskunud jõeks
küngaste vahel
vaikides
põhjani puutud
seal kus
mäestikuahel

luban - luban et
praegu
hoian sind
haprana süles
aga mu lootused jäävad
.....

vorm võib olla
nii ja
naa
korv või
kott
või muu huinaa

aga sisu
eta daa
peab
blin
ka vormis olema



Sanya

südamekääbikud
ajude hiiud
loovad me lepped ja
reastavad riiud
juhivad vankrid kus
põlevad sillad
rüüstates roosad
litsudes lillad

varemerohule
jääbki ta salv
kuni te aedades
suvi .....

kohvikute topsides on
kivid, lill ja
kohv
seinal ripub pildike
ja laama valge sall
teises nurgas mustrit mängib
pudisenud krohv
lamp on hele aga lina
selle all
on hall

tuleviku peal .....

persevestil
polnud pükse
ei saand lukku kinni
häbitumalt
läbitumalt
lasi aiva ringi

leitud karikatest varas
läbematult rüüpas
oma nii-peab-olemaga
jumalaidki tüütas

miks ei mõis .....

mu kangelane armastas vast
kümme minutit
sest peale seda muutus ikka
väga muretuks
õnn oli sahtel sisaldas
veel hulkka paberit
jäi ehkki koridorri nõutult lahti
valge uks

tol päeva .....

maaslamajat ei lööda
vaid kõnnitakse mööda
nagu paakund prügist
keset kaunist
sügist

duellile ei minda
kui unustasid
kinda
niigi nuga rinda
on saanud

lamajad



Sanya

kuidas see juhtus
tuleste avatud pihkude puhtus
ja siluli paid
põskedel
siidina sõnatud sõnumid said

kuidas see juhtus
katkeva sõlmede sõrmine sidusus
pooleldi luhtus
lahtistest nöör .....

varsti enam pole
seda keha
millega sinuga magasin
rakud vahetuvad
loojangud hahetuvad
mälugi ununeb

varsti enam pole
seda hinge
mida sinuga jagasin
sõbrad vahetuvad
kallimad kahestuvad
.....

lund ei ole
lund ei tule
hakk see poetas
ühe sule

mulle tollest
vat ei piisa
kapimaale
hangin viisa

saapa küljes
soppa, saasta
tahan jah veel
siia naasta

teenin välja
kunnikrooni .....

võtsin
ja varjasin
sõdisin
ja sarjasin
peitsin
ja pettusin
keegi ei otsinud

avasin
ja pakkusin
rebisin
ja kakkusin
laotasin
ja jagasin
ikka üksinda magasin

lõin käega
ja loobu .....

ma ei taha äkki teada mis on kell
sest liiliatel kroonid paokvel
sest karikakar õitseb aia taga
ja nõmmeliivatee ei enam maga

ma ei taha enam teada mis on kell
sest põdrakanep ootab künga .....

õpi armastama
põhjas
krabide keskel
vähkide võrgus

õpi kannatama
õnne kestel
maapealses taevas
tunnete põrgus

õpi õppima
kehade keeletust
mõtete meeletust
püüdmata kalu
poo .....

oled minust
taas kord teinud
valge varese
musta lamba
eemal oleva
kõrval seisva
sammaldund samba

tõmmanud kohale
nõgise lae
katkise katuse
tugedeks jätnud
viltused seinad
tilkuvad to .....

ootan et elu
juhtuks minuga
ootan et viimaks
kohtuksin sinuga

mitte et hall
päevade pall
muudkui veereks
ja veereks

pisarad hoiavad
ookeani sügava
soovid hoiavad
taeva kõrge
puudut .....

seeme külib
sitaga
*eks käib kokku
litaga

üle peade
lennates
saabub paska
parvedes

litad
need on
kohal ammu
käivad täpselt
ühte sammu
nagu klounid
tik ja tok
kellel kummiks
.....