Wal

Kammin mõtteid ühte ritta
läikival pealael.
Ei saa ruumi tühjaks jätta -
juba ongi kael.

Rivistan nad kurdudesse,
ajumassi halli.
Peidan kuklasagarasse
mälestused kallid.

Kuidas k .....

Loe edasi

Kuulen hala, tajun õudu,
männitüved ümber.
Miski häirib elujõudu,
ootel piinakamber?

Hetkega ei hooma sälku
männi korpas ihul.
Ei pea kahtlustama välku:
üks MEIST kasu ihub.

Sä .....

Loe edasi

Soe on liiv
ja kiviklibu,
saarele viib
tee kui vibu.

Poiss on seljas,
juukseid kisub.
Pruun ja paljas:
"Astu, issu!"

Mere sahin,
pihla puna,
tummalt vahin,
nõiutuna.

Saa .....

Loe edasi

Maanteetolm krudiseb kurgus.
mõistan puude kurbust.
Närbudes ihkavad udu,
elule päästvat sadu.

Nihutan kaevu pealt luugi,
niisutaks kuivavat suudki.
Sügaval põhjas näib, et
ongi paar .....

Loe edasi