Salapärane luuletaja

Punased silmad,
Külmunud on nina.
Just siis saad aru ,
et saabunud olen mina.

Hoolt ja armastust, lootust ning kallistust,
Väikesed asjad mida ma nõuan.
Kuid kas sa jõuad?
Sosistan sõnu su kõrva,
kavandan enda mõrva.
Ja mis siis saab?
Üks päev, me sureme,
k .....

Loe edasi

Me läheme,
Me tuleme
Ja keegi ei näe

Paremale,
Vasakule
Ja keegi ei kuule

Just kui vaimuna siin
Maailmas ma ringi liigun.

Tallinnast Tartusse
viib mu tee
Ära siit kaugele
Ei tea mil tagasi jõuan ma
Kas ültse tagasi tulen ka
Tean, mind ootad
Minu peale loodad

Kõikide teiste rõõmus meel, viib edasi mind sel raskel teel.
Unistusi täites, see tüdruk mind näitleb.
See ei ole mina, mina olen hoopis tema. Saage aru asi on keerulisem kui te arvatagi oska .....

Loe edasi

Sõrmus sõrmes ootan sind, sest varsti siit mind ära viid.
Üksinda sel pimedal ööl sinuni nüüd kõnnin.
Nii mõndagi võib muutuda täna öösel sel teel.
Just praegu ma mõistsin see olla .....

Loe edasi

Ta läks ega naase eal. Nii kurvalt teda seismas näen seal.
Hüvasti jättuks mulle lehvitab.
Nii tean et mind ta armastab.
Kuid tean et teda enam kunagi näe
Ja nii ta ka läeb.

Kuuvalguse paistel,
Sillerdavas vees.
Hõbenaised, kaelas kuldkee.
Vaikse tuule käes lehvivad juuksed tantsimas.
Siid sinine sall kaelas neil,
Nii ilusad et vees sulavad.
Vesi on rahul, kingit .....

Loe edasi

Aeg lendab trepist üles
Nagu oleks juba teises külas.
Sisalik ei oota päikseloojangut.
Ootab hoopis sooja puhangut.
Jookseb mööda lõuna kõrbe,
Et vältida päikse mõrva.

Rohekad hallid silmad
Kuu valguses vastu kajavad.
Tume pruunid kiharad
Tuule käes lendlevad.
Nobedad näpud,
Klavetuuril siblamas.
Mina, mina olen see,
See salapärane luuletaja.

Päikene paisteb,
Sinu sära ma näen.
Ära pisaraid raiska
Siis minema läen.

Kui me alguses
Lugusi pajatasime
Olid kui ingli valvuses
Just kui jahu jahvataks.

Trepist üless iga samm võtab osakese minust,
sest iga samm trepist üless lähen kaugemale sinust. Nii siis iga samm trepist alla viib mind lähemale sulle.
Mu arm, mu põrgu.
Trepist üless, .....

Loe edasi

Pole kuulnud, ei tea, pole kunagi näinud.
Mis toimunud on viimasel ajal,
Kunagi teada ma ei saa.
Elu seisma jääb otse minu silme ees.
Sa käitud juskui mind poleks olemas.
Nagu eilsest .....

Loe edasi

Jõulude aeg on käes ja mõtlesin et kirjutaks siis mõne jõulu teemalise luuletuse.

Jõulud jälle kätte on jõudmas
Just kui mehike järvel sõudmas.
Isegi maha sadanud on lumi
Ning keegi .....

Loe edasi

Ta põimis oma käe minu omasse,
mul oli tunne et nüüd kukun koomasse.

Ta käsi nii soe
ning muu ei loe.

kõik korraks nii hästi tundus
kuid siis kõik järsult kaudus.

see oli vaid un .....

Loe edasi

Vahel millegisse kiinduda võid
Kuid selleks pead olema nõid.
Nii palju mida vaadata
Ja nii palju mida salata.
On raske kõike mäletada.
Kui tahad adekvaatseid mõtteid säilitada.

Sõpruse tunne nii võimas näib.
Kui see kahekesi käsikäes käib.

Vahel sõprus nii tõprus näib.
Kui me kannul kadedus käib.

Sõpruse lõhkuda võib vaid üks- armastus.
See on ju .....

Loe edasi

Just kui üksik hing
Sügise vaikses tänavas.
Koos temaga magus hõng
On kaugele rändamas.

Minu unenägudes ta kõnnib.
Pahandust kaasas ta kannab.
Käe minu poole sirutab,
Kuid mina talle virutan.
Minu elu ta reostab,
Kui oma südant mulle poetab.
Ta põrgus põlegu
Ja mind pe .....

Loe edasi

Iga trepi aste mind lähevale viib, Just kui linnu tiib mind kõrgele viib
Üks samm lähemale taevale.
Kus heidan pilgu maailmale.
Nii üksik siin üleval kõik näib.
Kui mina mööda taevas .....

Loe edasi