Cobban

Sügis laisalt silmad avab
Voodis vedeleb veel veidi
Ringutades ajab ennast püsti
Voodilt haigutades maha veereb

Päeva hakuks veidi võimleb
Seabki sammud uksest välja
Käed heidab laiali .....

Kodulinna rohtunud tänavad,
grafitiga kaetud seinad
ja varemetes majad...
Laudadega kinni löödud aknad
ning lahti vajunud uksed...
Raagus vahtrad ja kased
heites varje lagun'd aialippidele.. .....

Öö saabus sauna taha
Varem kui siia
Tiigilt peegelduv valgushelk
Vaikselt varjus
Kollakaspunased kaselehed
Saatsid ta ära
Jättes enese värvitulle
Kõlama ta õnne

Valitsus, mis reklaamib vabadust
enda lausutud sõnu nii aplalt õgib.
Dikteerides vaid tähtsate tegelaste labasust
ise nii vaguralt neil sabas sörgib...

Ses varahommikuses sumes
ma siiski tajun midagi ses piigas
Miski sinu juures on teisiti, kuid mis
Kas lubad, vaatan sinu silmist

Sinna sügavale peidetud on vastus
miks oled nii küündimat .....

Ãœhel hetkel oled noor
Teisel märkad elu mõõdus
Järsku kadus nagu uttu
Sammus ära minevikku

Mere metsik hüüe
Laiude lohutav sosin
Libise laevuke edasi
Karid kutsuvad sind

Tuuleke hoiatab äkki
Ärevalt äiutab paati
Pöördu pisike ruttu
Et ei murduks su mast

Sel ööl nii tumevaikival
Surmale ma andsin suud
Pistsin hingetasku kaardi
Mis näitas teed mul edasi

Ses nukras varjupunktis
Polnud muud kui tume pimedus
Ei soojust, hoolivust ei armu
Pelk .....

Su noorus tuulde lendas
Loojus silmapiiri taha
Eal ei näe su palgel enam
Seda puutumatut kirge

Kadus, ruttu leidis uue
Kelle meeli meelitada
Sinu näo ta jättis maha
Kortsutas ning viskas .....

Sulnis sühishommik udune
Valgusest jääb vajaka
Laine veereb rannale
Heidab sinna puhkama
Rullub lahti avab end
Kiirustades taganeb
Tõuseb uuesti ning naaseb
Kindlamalt kui kunagi
Nii löà .....

Jõesängi kuts'vas põhjas
säras kirkalt tema silm
Ei lootnud iial leida seda,
kuid saatus teisi plaane hau's

Kutse tuli ühes kuuga
Läitis soovid, unistused kirkad
Võttis endaga ning lau .....

Nüüd paluma peab vabandust
mitte katsuma rammu...
Te süda karjub vabadust,
kuid see teilt võetud ammu.

Püütud surmalõksu hing.
Ta viskleb soovist elada...
Mis on tema tuksumise hind,
.....

Puhusid mu silmist pisarad
Kaugele kaotasid kurbuse
Helkiva armastuse piisana
kaotasid kõrvust kurtuse

Peksab süda nüüd su nimel
Kihutab kiiruga küllusse
Paotad piiritu õnne toimel
ka .....

Nii meeletult meeletult peksab mu süda
Hoia, oh hoia mind hüüan ja kaon
Kaon tuhmuvaisse tundeisse
Upun igatsuse vetevoogu
Peitun painajate pisaraisse

Süda soe kui ahjukivid
Hing kui hele taevatäht
Sa meie elus helendasid
Sulatasid südameid

Kui tuli tugev põhjatuul
Lõi su lokid lehvima
Hallaga su hinge peksis
Süda hell ei heitunud
.....

Tuul saatis surnulaeva merele
Kaunilt helkis manalavee pind
Kraabitud purpursele verele
On leinaja ängistund hing

Täna unista sa mind
Kui hingehalas lustid
Täna unista sa mind
Tuhni mälestusi musti
Täna unista sa mind
Piilu süütunde kaevu
Täna unista sa mind
Ära vabandama vaevu