Jokker?!*
kaardilaud ei valeta
ja võin ka jokkeriks hakata
ja naerda oma eksimuste üle
peksa saamiste üle
valede uskumiste üle
võin naerda ja mitte mõelda,
mida teised samal ajal mõtlevad
sest hulluses on teatud geniaalsus
mitte enam olla puudutatud, vaid olla puutumatu
minule jaotati need kaardid
järelikult mängu kestel on need minu mängitavad
seega ma mängin kas geniaalsust või hullumeelset
minu valik
võid piinelda aastaid
aga oma hiirekese häälega ei tõesta sa neile mitte midagi
vastupidi
nad saavad sellest jõudu ja indu juurde
porimatt, kelle peal tallata
kui piire pole ja ego ei laiuta
siis miks mitte,
pühime aga jalga
kõlab morbiidselt
aga tallalakkujast peale astujani
on üks väike samm
tavaliselt hõlmbab see kogustes piina
endale selgeks tegemist, mis või kes sa oled ja
et sa ei ole siin mitte kellegi teise
kui iseenda pärast
kõik, mis teed ringleb kiiremini su poole
kui taevakehad keerutavad oma telgi
seega farss või mitte
olgugi tuntud tõde,
eluga siit keegi kunagi ei pääse
seega, milleks üritada
vedada nahka, mis pole sinu oma
Järgi luuletajat
